1Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja valitsemise alguses tuli Jeremijale Issandalt see sõna; ta ütles:
1Nak toj qui-oc chokß xreyeb laj Judá laj Sedequías li ralal laj Josías, li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Jeremías ut quixye re:
2'Issand ütles mulle nõnda: Valmista enesele köidikud ja ikkepuud ning pane need enesele kaela!
2—Tâyîb jun li yugo riqßuin cheß ut tâyîb ajcuiß li cßâm ut tâbacß chirix âcux.
3Läkita siis need Edomi kuningale, Moabi kuningale, ammonlaste kuningale, Tüürose kuningale ja Siidoni kuningale käskjalgade kaudu, kes tulevad Jeruusalemma Juuda kuninga Sidkija juurde,
3Tâtakla resil chirixeb li takl li queßchal Jerusalén chi âtinac riqßuin laj Sedequías lix reyeb laj Judá. Takla resil riqßuineb lix reyeb laj Edom, lix reyeb laj Moab, lix reyeb li ralal xcßajol laj Amón, joß ajcuiß lix reyeb laj Tiro ut lix reyeb laj Sidón.
4ja käsi neid öelda oma isandaile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Öelge oma isandaile nõnda:
4Ut tâye reheb nak teßxye reheb li nequeßtaklan saß xbêneb nak lâin li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, ninye chi joßcaßin:
5Mina olen teinud maa, inimesed ja loomad, kes maa peal on, oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarre abil, ja ma annan need sellele, kes minu silmis õige on.
5Riqßuin lix nimal lin cuanquil ut lin metzßêu lâin quinyîb li ruchichßochß ut eb li cristian joß eb ajcuiß li xul li cuanqueb saß ruchichßochß. Ut lâin yâl cue cßaßru tinbânu riqßuin. Lâin ninqßue li cßaßak re ru re li ani nacuaj xqßuebal cuiß.
6Ja nüüd annan ma kõik need maad oma sulase, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja ma annan temale ka metsloomad teda teenima.
6Lâin xinqßuehoc re chixjunil li naßajej aßin rubel xcuanquil laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia, li tâcßanjelak chicuu. Ut tinqßueheb ajcuiß li xul li cuanqueb saß qßuicheß rubel xcuanquil.
7Ja kõik rahvad peavad teenima teda ja tema poega ja pojapoega, kuni tuleb temagi aeg ja paljud rahvad ja suured kuningad sunnivad tedagi teenima.
7Chixjunileb li tenamit saß ruchichßochß teßcßanjelak chiru aßan. Ut teßcßanjelak chiru li ralal joß ajcuiß chiru li ri toj tâcuulak xkßehil nak tâchapekß lix tenamiteb aßan xbaneb li xnînkal ru tenamit ut eb lix rey. Ut eb aßan chic teßcanâk rubel xcuanquil eb li nînkeb xcuanquil.
8Ja seda rahvast ja seda kuningriiki, kes tõrgub teenimast teda, Paabeli kuningat Nebukadnetsarit, ja kes ei anna oma kaela Paabeli kuninga ikke alla, seda rahvast ma nuhtlen mõõga ja nälja ja katkuga, ütleb Issand, kuni ma teen neile tema käe läbi lõpu.
8Cui cuan junak tenamit malaj ut junak rey incßaß teßxcubsi ribeb chi moco teßcßanjelak chiru li rey Nabucodonosor, lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb nak tintakla li plêt, li cueßej ut li caki yajel saß xbêneb toj retal teßxqßue ribeb rubel xcuanquil laj Nabucodonosor. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.
9Teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad ja ütlevad: Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!
9Joßcan nak mêpâb li cßaßru nequeßxye li profetas, chi moco laj kße, chi moco li naxye xyâlal li matcß, chi moco têrabi li cßaßru nequeßxye li nequeßâtinac chirix li cßaßru tâcßulmânk. Incßaß tex-abînk chiruheb li nequeßyehoc êre nak incßaß têcubsi êrib rubel xcuanquil laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia.
10Sest nemad kuulutavad teile valet, selleks et teid eemaldada teie oma maalt, et mina peaksin teid ära tõukama, mistõttu te hukkute.
10Eb aßan ticßtiß li nequeßxye êre. Moco yâl ta. Cui têpâb li cßaßru nequeßxye eb aßan, tex-isîk saß lê naßaj. Lâin tin-isînk êre ut tâsachekß êru.
11Aga selle rahva, kes viib oma kaela Paabeli kuninga ikke alla ja teenib teda, jätan ma tema oma maale, ütleb Issand, ja ta võib seda harida ning elada sel maal.
11Abanan lâin tincanabeb chi cuânc saß xnaßajeb li tenamit li nequeßxcubsi ribeb ut nequeßcßanjelac chiru lix reyeb laj Babilonia. Tincanabeb chi cuânc saß xnaßajeb re nak teßxtrabaji lix chßochßeb. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin, chan li Dios.
12Ja Juuda kuningale Sidkijale rääkisin ma kõik needsamad sõnad, öeldes: Andke oma kaelad Paabeli kuninga ikke alla ja teenige teda ja tema rahvast, siis te jääte elama!
12Lâin laj Jeremías quinye chixjunil aßin re laj Sedequías lix reyeb laj Judá. Quinye re: —Qßue âcuib rubel xcuanquil lix reyeb laj Babilonia ut tatcßanjelak chiruheb re nak tâcuânk lê yußam.
13Miks peaksite surema, sina ja su rahvas, mõõga, nälja ja katku läbi, nõnda nagu Issand on tõotanud rahvale, kes ei taha teenida Paabeli kuningat?
13¿Cßaßru aj e nak tâqßue âcuib chi camsîc ut tâqßueheb ajcuiß lâ tenamit chi câmc saß li plêt malaj ut xban cueßej malaj ut xban caki yajel? Li Kâcuaß quixye nak joßcan têcßul cui incßaß texcßanjelak chiru lix reyeb laj Babilonia.
14Ja ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile räägivad ja ütlevad: 'Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!', sest nad kuulutavad teile valet.
14Mex-abin chiruheb li profetas li nequeßxye êre nak incßaß texcßanjelak chiru lix reyeb laj Babilonia xban nak eb aßan yôqueb chi ticßtißic.
15Sest mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand; ometi kuulutavad nad valet minu nimel, selleks et ma tõukaksin teid ära ja et te hukkuksite, teie ja need prohvetid, kes teile kuulutavad.
15Li Kâcuaß quixye nak incßaß quixtaklaheb. Yôqueb chi ticßtißic nak nequeßâtinac saß xcßabaß li Dios. Joßcan nak li Kâcuaß tâisînk êre saß lê naßaj rochbeneb lê profeta ut tâsachekß êru, chanquin re.
16Ja preestritele ja kogu sellele rahvale ma rääkisin, öeldes: Nõnda ütleb Issand: Ärge kuulake oma prohvetite sõnu, kes teile kuulutavad, öeldes: 'Vaata, Issanda koja riistad tuuakse nüüd varsti Paabelist tagasi', sest nad kuulutavad teile valet!
16Ut lâin quinye reheb laj tij ut reheb li tenamit: —Aßan aßin li naxye li Kâcuaß: Mêpâb li cßaßru nequeßxye li profetas nak nequeßxye êre nak chi sêb teßcßamekß cuißchic chak li cßaßru cuan aran Babilonia li nacßanjelac saß lix templo li Dios. Eb aßan yôqueb chi ticßtißic chêru.
17Ärge kuulake neid, teenige Paabeli kuningat, siis te jääte elama! Miks peaks see linn saama varemeiks?
17Mêpâb li cßaßru nequeßxye. Texcßanjelak chiru lix reyeb laj Babilonia re nak tâcuânk êyußam. ¿Cßaßru aj e nak tâsachekß ru li tenamit aßin?
18Kui nad siiski on prohvetid ja kui neil on Issanda sõna, siis nad palugu ometi vägede Issandat, et riistu, mis on jäänud Issanda kotta ja kuningakotta, ei viidaks Paabelisse!
18Cui relic chi yâl nak profeteb aßan, ut cui yâl nak li Kâcuaß quiâtinac riqßuineb, xeßxtzßâma raj chiru li nimajcual Dios nak incßaß tâisîk saß li templo li cßaßak re ru, chi moco tâisîk saß li rochoch li rey. Tâcanâk ban saß xnaßajeb li cßaßak re ru li nacßanjelac.
19Sest nõnda ütleb vägede Issand sammaste, vaskmere, aluste ja muude riistade kohta, mis on veel jäänud siia linna
19Aßan aßin li quixye li Kâcuaß li nimajcual Dios chirixeb li okech, li nimla pila ut eb li cßochlebâl ut li cßaßak chic re ru li cuan saß li tenamit aßin.
20ja mida Paabeli kuningas Nebukadnetsar ära ei võtnud, kui ta Jeruusalemmast viis Paabelisse vangi Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja kõik Juuda ja Jeruusalemma suurnikud,
20Laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia incßaß quixcßam li cßaßak re ru aßan nak quixcßam aran Babilonia laj Jeconías li ralal laj Joacim lix reyeb laj Judá rochbeneb chixjunileb li nequeßtaklan aran Jerusalén ut Judá.
21sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, riistade kohta, mis on jäänud Issanda kotta ja Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma:
21Joßcaßin quixye li Kâcuaß li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel, chirixeb li chßîchß li queßcanabâc saß lix templo li Kâcuaß ut saß li rochoch lix reyeb laj Judá aran Jerusalén.Chixjunil aßin tâcßamekß Babilonia ut aran tâcanâk toj saß li cutan nak lâin tinqßueheb cuißchic chi cßamecß saß xnaßajeb. Saß li cutan aßan lâin tinqßueheb cuißchic chi cuânc saß li naßajej aßin. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.
22Need viiakse Paabelisse ja need jäävad sinna selle päevani, kui ma tunnen muret nende pärast, ütleb Issand, ja toon need ära ning panen tagasi siia paika!'
22Chixjunil aßin tâcßamekß Babilonia ut aran tâcanâk toj saß li cutan nak lâin tinqßueheb cuißchic chi cßamecß saß xnaßajeb. Saß li cutan aßan lâin tinqßueheb cuißchic chi cuânc saß li naßajej aßin. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.