1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu ta sõjavägi, kõik maa kuningriigid, mille üle tema käsi valitses, ja kõik rahvad sõdisid Jeruusalemma ja kõigi selle linnade vastu; ta ütles:
1Laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia, ut eb lix qßuila soldados, joß eb ajcuiß lix soldâdeb li xnînkal ru tenamit li cuanqueb rubel xcuanquil laj Nabucodonosor queßpletic riqßuineb laj Jerusalén joß eb ajcuiß li cuanqueb chi xjun sutam. Nak yôqueb chi pletic, li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Jeremías ut quixye re:
2'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mine ja räägi Juuda kuninga Sidkijaga ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja tema põletab selle tulega maha.
2—Lâin li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel ninye âcue nak tatxic chixyebal re laj Sedequías lix reyeb laj Judá chi joßcaßin: Lâin li Kâcuaß tinkßaxtesi li tenamit aßin saß rukß lix reyeb laj Babilonia ut aßan tixcßat li tenamit.
3Ka sina ei pääse tema käest, sest sind võetakse tõesti kinni ja antakse tema kätte; sina saad Paabeli kuningat näha silmast silma ja tema räägib sinuga suust suhu ning sa lähed Paabelisse.
3At rey, lâat incßaß tatrûk chi êlelic chiru lix reyeb laj Babilonia. Tatchapekß ut tatqßuehekß saß rukß. Tâcuil ru li rey Nabucodonosor ut tex-âtinak chi ribil êrib. Ut tatcßamekß toj Babilonia.
4Kummatigi kuule Issanda sõna, Sidkija, Juuda kuningas! Nõnda ütleb Issand sinu kohta: Sa ei sure mõõga läbi!
4At Sedequías, chaqßuehak retal li yôquin chixyebal âcue. Lâat incßaß tatcamsîk saß li plêt.
5Sa sured rahus! Ja nõnda nagu su isade, endiste kuningate, kes enne sind on olnud, auks põletati koolnusuitsutusi, nõnda põletatakse sinugi auks, ja sõnadega 'Oh isand!' leinatakse ka sind! Sest mina ise olen öelnud selle sõna, ütleb Issand.'
5Lâat tatcâmk ut tatmukekß saß xyâlal. Joß nak eb li tenamit queßxcßat li sununquil ban re xqßuebal xlokßal lâ xeßtônil yucuaß li queßcuan chokß rey xbên cua, joßcan ajcuiß nak teßxcßat li sununquil ban saß âbên nak tatcâmk re xqßuebal âlokßal. Teßyâbak xban xrahil xchßôleb ut teßxye: “Xcam li karey” chaßakeb. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin, chan.
6Ja prohvet Jeremija rääkis Juuda kuningale Sidkijale kõik need sõnad Jeruusalemmas,
6Ut li profeta Jeremías quixye chixjunil re laj Sedequías lix reyeb laj Judá aran Jerusalén.
7kui Paabeli kuninga sõjavägi sõdis Jeruusalemma ja kõigi järelejäänud Juuda linnade vastu, Laakise ja Aseka vastu, sest need olid Juuda linnadest, kindlustatud linnadest, järele jäänud.
7Aßan quicßulman nak lix soldados lix reyeb laj Babilonia yôqueb chi pletic riqßuineb li cuanqueb Jerusalén, ut riqßuineb ajcuiß li cuib chi tenamit Laquis ut Azeca. Aßaneb li cuib chi tenamit li cauheb rib chi pletic li toj mâjiß queßêchanîc.
8Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt pärast seda, kui kuningas Sidkija oli teinud lepingu kogu Jeruusalemmas oleva rahvaga, et kuulutada neile vabastust:
8Li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Jeremías nak ac xbânu jun li contrato laj Sedequías riqßuineb chixjunileb li cuanqueb Jerusalén re nak teßachßabâk chixjunileb li lokßbil môs.
9igaüks pidi vabastama oma sulase ja teenija, heebrealase ja heebrealanna, et keegi ei orjaks juuti, oma venda.
9Queßachßabâc chixjunileb li lokßbil môs aj hebreo, joß ixk joß cuînk. Mâ jun chic quicana chokß lokßbil môs chiruheb li rech tenamitil.
10Ja kõik vürstid ja kogu rahvas, kes olid astunud lepingusse, kuulsid, et igaühel tuleb vabastada oma sulane ja teenija, et neid ei tohi enam orjastada; nad kuulasid sõna ja vabastasid need.
10Joßcan nak chixjunileb li cuanqueb xcuanquil, joß eb ajcuiß li mâcßaßeb xcuanquil, queßxsume rachßabanquileb lix môs, joß ixk joß cuînk. Ut queßxbânu joß queßxye.
11Aga hiljem nad taganesid ja võtsid tagasi sulased ja teenijad, keda nad olid vabastanud, ja sundisid neid taas sulaseiks ja teenijaiks.
11Abanan mokon chic queßxjal xcßaßux nak queßxbânu chi joßcan. Queßxchap cuißchic lix môseb ut queßxqßue cuißchic chi cßanjelac chokß lokßbil môs.
12Siis tuli Issandalt Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
12Ut li Kâcuaß quiâtinac cuißchic riqßuin laj Jeremías ut quixye:
13'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tegin teie vanematega lepingu päeval, kui ma tõin nad ära Egiptusemaalt, orjusekojast, öeldes:
13—Lâin li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Lâin quinbânu jun li contrato riqßuineb lê xeßtônil yucuaß nak quicuisiheb saß li naßajej Egipto li queßcuan cuiß chak chokß rahobtesinbil môs. Quinye reheb:
14Igal seitsmendal aastal vabastagu igaüks oma heebrealasest vend, kes enese sulle on müünud; kui ta sind on teeninud kuus aastat, siis lase ta enese juurest vabaks; aga teie vanemad ei kuulanud mind ega pööranud oma kõrva.
14Saß xcuuk li chihab tento nak têrachab lê lokßbil môs aj hebreo. Cuakib chihab ajcuiß teßcßanjelak chêru. Ut saß li xcuuk chihab libre chic teßcanâk. Abanan lê xeßtônil yucuaß incßaß queßabin chicuu ut incßaß queßxbânu joß quinye reheb.
15Teie olete küll äsja pöördunud ja teinud, mis minu silmis õige on, kuulutades igaüks oma ligimesele vabastust, ja olete teinud lepingu mu palge ees kojas, millele on pandud minu nimi.
15Aßut lâex xejal lê cßaßux ut xebânu li cßaßru nacuulac chicuu nak xerachßab lê lokßbil môs aj hebreo lê rech tenamitil. Xebânu li contrato cuiqßuin saß lin templo li ninlokßonîc cuiß.
16Aga te olete jälle taganenud ja teotanud mu nime: olete võtnud tagasi igaüks oma sulase ja teenija, keda te olite vabastanud nende soovi kohaselt, ja olete neid sundinud olema teile sulaseiks ja teenijaiks.
16Abanan anakcuan xejal cuißchic lê naßleb ut xekßet li contrato li xebânu cuiqßuin. Xechap cuißchic lê lokßbil môs, joß ixk, joß cuînk, usta ac xerachßab junxil. Ut xepuersiheb cuißchic chi cßanjelac chokß lokßbil môs.
17Seepärast ütleb Issand nõnda: Te ei ole kuulanud mind, et oleksite kuulutanud vabastust igaüks oma vennale ja ligimesele; vaata, mina kuulutan teile vabastust, ütleb Issand, mõõga, katku ja nälja läbi ja panen teid hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.
17Joßcan nak lâin li Kâcuaß ninye êre chi joßcaßin: Lâex incßaß xex-abin chicuu. Incßaß xerachßab lê môs, lê rech tenamitil. Joßcan nak lâin texincanab êjunes re nak texcamsîk saß li plêt malaj ut texcâmk xban cueßej malaj ut xban caki yajel. Xicß chic tex-ilekß xbaneb chixjunileb li xnînkal ru tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß.
18Ja mehed, kes rikkusid mu lepingut, kes ei pidanud selle lepingu sõnu, mille nad tegid minu ees, ma teen vasikaks, kelle nad raiusid pooleks ja kelle tükkide vahelt nad käisid läbi -
18Eb li cuînk aßin queßxkßet li contrato li quinbânu riqßuineb. Incßaß queßxbânu joß naxye saß li contrato. Joßcan nak lâin tinbânu reheb joß queßxbânu re li chßina bâc li queßxjach saß xyi nak queßxbânu li contrato ut mokon queßnumeß saß xyi.
19Juuda vürstid ja Jeruusalemma vürstid, hoovkondlased ja preestrid ja kogu maa rahva, kes käisid läbi vasika tükkide vahelt -,
19Eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Judá ut saß xyânkeb laj Jerusalén, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil ut eb laj tij ut chixjunileb li tenamit li queßnumeß saß xyânk li mayejanbil tib, tinkßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb.
20ja ma annan nad nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge; ja nende surnukehad jäävad taeva lindude ja maa loomade roaks.
20Lâin tinkßaxtesiheb saß rukßeb li teßajok xcamsinquileb. Ut eb li soßsol ut eb li joskß aj xul saß qßuicheß teßxtiu lix tibeleb.
21Ka Juuda kuninga Sidkija ja tema vürstid annan ma nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge, ja Paabeli kuninga sõjaväe kätte, kes teie kallalt on ära läinud.
21Lâin tinkßaxtesi laj Sedequías lix reyeb laj Judá saß rukßeb lix soldado lix reyeb laj Babilonia li queßxcanab pletic êriqßuin. Tinkßaxtesiheb ajcuiß li nequeßtenkßan re laj Sedequías.Lâin tintaklaheb cuißchic laj Babilonia saß li tenamit aßin chi pletic êriqßuin. Teßnumtâk saß êbên ut teßxcßat li tenamit. Lâin tinsach ruheb li tenamit li cuanqueb Judá re nak mâ ani chic târûk tâcuânk aran, chan li Dios.
22Vaata, ma käsin, ütleb Issand, ja toon nad tagasi selle linna kallale; nad sõdivad selle vastu, vallutavad selle ja põletavad tulega maha; ja ma teen Juuda linnad lagedaks, kus ükski ei ela.'
22Lâin tintaklaheb cuißchic laj Babilonia saß li tenamit aßin chi pletic êriqßuin. Teßnumtâk saß êbên ut teßxcßat li tenamit. Lâin tinsach ruheb li tenamit li cuanqueb Judá re nak mâ ani chic târûk tâcuânk aran, chan li Dios.