¹Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal tuli Jeremijale sõna Issandalt, kes ütles:

¹Yô xcâ chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Joacim li ralal laj Josías nak li Kâcuaß Dios quiâtinac cuißchic riqßuin laj Jeremías ut quixye re chi joßcaßin:

²'Võta enesele rullraamat ja kirjuta sinna kõik need sõnad, mis ma sulle olen rääkinud Iisraeli ja Juuda ning kõigi rahvaste kohta, alates päevast, kui ma hakkasin sulle rääkima, Joosija päevist kuni tänase päevani!

²—Sicß jun botolak li hu ut tâtzßîba chiru chixjunil li xinye âcue chirixeb laj Israel ut chirixeb laj Judá ut tzßîba ajcuiß li xinye chirixeb ajcuiß chixjunileb li tenamit jun chßol chic. Toj cuânk chokß rey laj Josías nak quintiquib âtinac âcuiqßuin ut toj chalen anakcuan.

³Võib olla, et kui Juuda sugu kuuleb kõigest sellest õnnetusest, mille ma kavatsen neile saata, siis nad pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin neile nende süü ja nende patu andeks anda.'

³Mâre teßxcanab xbânunquil li mâusilal eb laj Judá nak teßrabi nak tâchâlk raylal saß xbêneb, li nincßoxla xtaklanquil. Cui teßxjal xcßaßuxeb ut teßxcanab xbânunquil li mâusilal, lâin tincuy tinsach lix mâqueb ut lix mâusilal, chan li Kâcuaß.

⁴Siis Jeremija kutsus Baaruki, Neerija poja; ja Baaruk kirjutas rullraamatusse Jeremija suust kõik Issanda sõnad, mis ta oli temale rääkinud.

⁴Ut laj Jeremías quixbok laj Baruc, li ralal laj Nerías ut quixye re chixjunil li quiyeheß re xban li Kâcuaß Dios. Ut laj Baruc quixtzßîba chixjunil saß li hu joß quiyeheß re xban laj Jeremías.

⁵Ja Jeremija käskis Baarukit, öeldes: 'Mind peetakse kinni, mina ei saa minna Issanda kotta.

⁵Ut laj Jeremías quixye ajcuiß re laj Baruc: —Incßaß chic niquineßrocsi saß li templo.

⁶Aga mine sina ja loe paastupäeval Issanda kojas rahva kuuldes rullraamatust Issanda sõnad, mis sa oled minu suust üles kirjutanud; ja loe need ka kogu Juuda kuuldes kõigile, kes tulevad oma linnadest!

⁶Ayu lâat saß li templo saß li cutan nak tex-ayunik ut tâcuil xsaß li hu aßin re nak chixjunileb li tenamit teßrabi li cßaßru quixye li Kâcuaß. Ut tâcuil ajcuiß xsaß chiruheb chixjunileb li cristian li nequeßchal chak saß eb li tenamit li cuanqueb Judá.

⁷Vahest langeb nende alandlik palve Issanda ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Issand seda rahvast on ähvardanud.'

⁷Mâre teßtijok chiru li Dios ut teßxtzßâma xcuybal xmâc chiru ut teßxcanab xbânunquil li mâusilal xban nak li Kâcuaß cßajoß lix joskßil saß xbêneb ut xye nak kßaxal ra tixbânu reheb li tenamit, chan laj Jeremías.

⁸Ja Baaruk, Neerija poeg, tegi kõik nõnda, nagu prohvet Jeremija teda oli käskinud, ja luges raamatust Issanda sõnad Issanda kojas.

⁸Laj Baruc, li ralal laj Nerías, quixbânu chixjunil li quiyeheß re xban li profeta Jeremías. Cô saß li templo re târil xsaß li botbil hu chiruheb li tenamit.

⁹Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja viienda aasta üheksandas kuus kuulutati Issanda ees paast kogu Jeruusalemma rahvale ja kogu rahvale, kes Juuda linnadest oli tulnud Jeruusalemma.

⁹Yô xbele po re li roß chihab roquic chokß rey laj Joacim li ralal laj Josías lix reyeb laj Judá, nak queßxcßûb ru nak teßxbânu x-ayûn chiru li Kâcuaß chixjunileb li cuanqueb Jerusalén, joß ajcuiß li nequeßchal chak saß eb li naßajej li cuanqueb Judá.

¹⁰Siis luges Baaruk raamatust Jeremija sõnad Issanda kojas, kirjutaja Gemarja, Saafani poja kambris ülemises õues, Issanda koja uue värava suus, kogu rahva kuuldes.

¹⁰Laj Baruc cô saß xmu li templo cuan cuiß li puerta toj acß. Qui-oc saß lix naßaj laj Gemarías li ralal laj Safán laj tzßîb. Ut aran quiril chiruheb li tenamit li quixye laj Jeremías li tzßîbanbil saß li botbil hu.

¹¹Kui Miika, Saafani poja Gemarja poeg, kuulis raamatust kõiki Issanda sõnu,

¹¹Ut laj Micaías li ralal laj Gemarías quirabi chixjunil li râtin li Kâcuaß li quiril saß li botbil hu laj Baruc. Laj Micaías, aßan ri laj Safán.

¹²siis ta läks alla kuningakotta kirjutaja kambrisse, ja vaata, seal istusid kõik vürstid: kirjutaja Elisama, Delaja, Semaja poeg, Elnatan, Akbori poeg, Gemarja, Saafani poeg, Sidkija, Hananja poeg, ja kõik muud vürstid.

¹²Nak quirabi li cßaßru quixye laj Baruc, laj Micaías cô saß rochoch li rey saß li naßajej li nequeßcuan cuiß laj tzßîb. Nabaleb li cuanqueb xcuanquil chßutchßûqueb aran. Cuanqueb laj Elisama laj tzßîb, laj Delaía li ralal laj Semaías, laj Elnatán li ralal laj Acbor, laj Gemarías li ralal laj Safán, laj Sedequías li ralal laj Ananías, ut cuanqueb chic nabaleb li cuanqueb xcuanquil.

¹³Ja Miika andis neile edasi kõik sõnad, mis ta oli kuulnud Baarukit rahva kuuldes raamatust lugevat.

¹³Laj Micaías quixye reheb chixjunil li quirabi nak laj Baruc quiril xsaß li botbil hu chiruheb li tenamit.

¹⁴Siis läkitasid kõik vürstid Baaruki juurde Jehudi, Netanja poja, Kuusi poja Selemja pojapoja, et ta ütleks: 'Võta kaasa rullraamat, millest sa rahva kuuldes lugesid, ja tule siia!' Ja Baaruk, Neerija poeg, võttis rullraamatu kaasa ning tuli nende juurde.

¹⁴Eb li cuanqueb xcuanquil queßxbok laj Jehudí li ralal laj Netanías. Laj Netanías, aßan li ralal laj Selemías ut laj Selemías, aßan li ralal laj Cusi. Ut queßxtakla laj Jehudí chixyebal re laj Baruc nak tixcßam li botbil hu riqßuineb, li quiril xsaß chiruheb li tenamit. Ut laj Baruc quixcßam li hu riqßuineb.

¹⁵Ja nad ütlesid temale: 'Istu nüüd ja loe seda meie kuuldes!' Ja Baaruk luges nende kuuldes.

¹⁵Nak quicuulac laj Baruc, queßxye re: —Cßojlan ut tâcuil xsaß li hu chiku, chanqueb. Ut laj Baruc quiril xsaß li hu chiruheb.

¹⁶Aga kui nad olid kuulnud kõiki sõnu, siis vaatasid nad kohkunult üksteisele otsa ja ütlesid Baarukile: 'Me peame kuningale kõik need sõnad teatavaks tegema!'

¹⁶Nak queßrabi li cßaßru naxye saß li hu, cßajoß nak queßxucuac. Queßxcaßya ribeb ut queßxye re laj Baruc: —Tento takaye re li rey chixjunil aßin, chanqueb.

¹⁷Ja nad küsitlesid Baarukit, öeldes: 'Jutusta ometi meile, kuidas sa kõik need sõnad tema suust kirja panid?'

¹⁷Ut queßxye ajcuiß re laj Baruc: —¿Cßaßut nak xatzßîbaheb li âtin aßin li xye laj Jeremías? chanqueb.

¹⁸Ja Baaruk vastas neile: 'Oma suuga ütles ta mulle kõik need sõnad ette ja mina kirjutasin tindiga raamatusse.'

¹⁸Laj Baruc quixye reheb: —Laj Jeremías quiyehoc cue chixjunil li âtin aßin ut lâin xintzßîba saß li hu riqßuin tinta, chan.

¹⁹Siis ütlesid vürstid Baarukile: 'Mine peida ennast, sina ja Jeremija, ja keegi ärgu teadku, kus te olete!'

¹⁹Ut eb aßan queßxye re laj Baruc: —Ayukex âcuochben laj Jeremías ut mukumak chak êrib re nak mâ ani tânaßok re bar cuanquex, chanqueb re.

²⁰Ja nad läksid kuninga juurde õue, aga rullraamatu jätsid nad kirjutaja Elisama kambrisse; ja nad kandsid kõik sõnad kuninga kõrvu.

²⁰Eb li cuanqueb xcuanquil queßxcanab li hu saß lix naßaj laj Elisama laj tzßîb. Côeb saß li naßajej cuan cuiß li rey ut queßxye re chixjunil.

²¹Siis kuningas läkitas Jehudi rullraamatut tooma ja too võttis selle kirjutaja Elisama kambrist; ja Jehudi luges kuninga kuuldes ja kõigi vürstide kuuldes, kes seisid kuninga juures.

²¹Ut li rey quixtakla laj Jehudí chixcßambal li botbil hu. Laj Jehudí quixxoc chak li botbil hu saß xnaßaj laj Elisama laj tzßîb. Quiril xsaß li hu laj Jehudí chiru li rey ut chiruheb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb xcuanquil, li chßutchßûqueb rochben li rey.

²²Kuningas istus talvekojas - oli üheksas kuu - ja tema ees oli süüdatud sütepann.

²²Aßin quicßulman saß xbele li po nak li rey chunchu chire xam saß li rochoch li naxnumsi cuiß li habalkße.

²³Ja kui Jehudi oli lugenud kolm või neli veergu, siis lõikas kuningas kirjutaja noaga rullraamatu katki ja viskas sütepannil olevasse tulle, kuni kogu rullraamat oli hävinud sütepanni tules.

²³Nak yô chirilbal xsaß li hu laj Jehudí, li rey quixchap li ac xril ut quixset chi chßîchß ut quixcut saß xam. Quixbânu chi joßcan toj retal quixchoy xcßatbal chixjunil li hu nak ac xeßrabi li cßaßru naxye.

²⁴Aga nad ei tundnud hirmu ega käristanud oma riideid lõhki, ei kuningas ega ükski tema teenritest, kes kuulsid kõiki neid sõnu.

²⁴Eb li cuanqueb xcuanquil, ut li rey incßaß queßoc xxiu chi moco queßrahoß xchßôl riqßuin li âtin queßrabi.

²⁵Ja kuigi Elnatan, Delaja ja Gemarja kuningat tungivalt palusid rullraamatut mitte põletada, ei võtnud ta neid kuulda.

²⁵Laj Elnatán, laj Delaía ut laj Gemarías queßxtzßâma chiru li rey nak incßaß tixcßat li hu. Abanan li rey incßaß quirabi li cßaßru queßxye.

²⁶Ja kuningas käskis Jerahmeeli, kuningapoega, ja Serajat, Asrieli poega, ja Selemjat, Abdeeli poega, kirjutaja Baaruki ja prohvet Jeremija kinni võtta; aga Issand peitis nad ära.

²⁶Li rey quixtaklaheb laj Jerameel li ralal laj Hamelec, ut laj Seraías li ralal laj Azriel, ut laj Selemías li ralal laj Abdeel chixchapbaleb laj Baruc laj tzßîb ut li profeta Jeremías re nak teßxqßue chi prêxil. Abanan li Kâcuaß quixtenkßaheb re teßxmuk rib chiruheb.

²⁷Ja Jeremijale tuli Issanda sõna, pärast seda kui kuningas oli põletanud rullraamatu ja sõnad, mis Baaruk Jeremija suust oli kirjutanud, ja ta ütles:

²⁷Li Dios quiâtinac cuißchic riqßuin laj Jeremías, nak ac xcßat li hu li rey, li tzßîbanbil cuiß li âtin li quixye laj Jeremías li quitzßîbâc xban laj Baruc.

²⁸'Võta enesele teine rullraamat ja kirjuta sinna kõik endised sõnad, mis olid esimeseski rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim põletas!

²⁸Ut quixye re: —Tâchap jun chic li botbil hu ut tâtzßîba cuißchic li âtin chi saß, li tzßîbanbil saß li botbil hu li quetzßîba xbên cua, li quixcßat laj Joacim lix reyeb laj Judá.

²⁹Ja Juuda kuninga Joojakimi kohta ütle: Nõnda ütleb Issand: Sina oled selle rullraamatu põletanud, öeldes: Mispärast sa oled sinna sedaviisi kirjutanud: Paabeli kuningas tuleb ja hävitab selle maa ning kaotab sealt inimesed ja loomad?

²⁹Ut tâye re laj Joacim lix reyeb laj Judá: Joßcaßin xye âcue li Kâcuaß Dios. Lâat xacßat li hu ut xaye: ¿cßaßut nak quixtzßîba nak relic chi yâl lix reyeb laj Babilonia tâchâlk ut tixsach li tenamit aßin ut tixcamsiheb li cristian joßqueb ajcuiß li xul?

³⁰Seepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi kohta nõnda: Ei ole temal seda järglast, kes istuks Taaveti aujärjele, ja tema surnukeha visatakse päevapalavuse ja öökülma kätte.

³⁰Anakcuan tinye âcue, at rey Joacim, mâ jun reheb lâ cualal âcßajol teßcßanjelak chokß xreyeb li ralal xcßajol laj David. Ut nak tatcâmk, lâ tzßejcual tßantßo tâcanâk. Tixcßul li sakße chi cutan ut li xchußque chiru kßojyîn.

³¹Ja ma karistan teda ja tema sugu ning ta sulaseid nende süütegude pärast; ma toon neile ning Jeruusalemma elanikele ja Juuda meestele kogu selle õnnetuse, mille ma neile tõotasin ja mida nad ei võtnud kuulda.'

³¹Texinqßue chixtojbal lê mâc chêjunilex, lâat ut eb lâ cualal âcßajol, joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac châcuu. Teßtzßakônk ajcuiß laj Jerusalén ut eb laj Judá riqßuin li raylal li xinye nak têcßul xban nak incßaß xepâb li cßaßru xinye êre, chan li Dios re laj Joacim.Ut laj Jeremías quixchap jun chic li botbil hu ut quixqßue re laj Baruc laj tzßîb, li ralal laj Nerías. Laj Baruc quixtzßîba saß li hu chixjunil li âtin li quiyeheß re xban laj Jeremías. Quixtzßîba chixjunil li quicuan saß li hu li quixcßat laj Joacim lix reyeb laj Judá. Ut toj cuan chic nabal xcomon li âtin li quixtzßîba saß li hu.

³²Siis Jeremija võttis teise rullraamatu ja andis selle kirjutaja Baarukile, Neerija pojale, ja tema kirjutas sinna Jeremija suust kõik selle raamatu sõnad, mille Juuda kuningas Joojakim oli tules põletanud; ja neile lisati veel palju samasuguseid sõnu.

³²Ut laj Jeremías quixchap jun chic li botbil hu ut quixqßue re laj Baruc laj tzßîb, li ralal laj Nerías. Laj Baruc quixtzßîba saß li hu chixjunil li âtin li quiyeheß re xban laj Jeremías. Quixtzßîba chixjunil li quicuan saß li hu li quixcßat laj Joacim lix reyeb laj Judá. Ut toj cuan chic nabal xcomon li âtin li quixtzßîba saß li hu.