¹Ja ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka ja seisis Issanda ees.

¹Quicuulac xkßehil nak queßxchßutub cuißchic rib chiru li Dios eb li ángel. Ut saß xyânkeb aßan quicuulac cuißchic laj tza.

²Ja Issand küsis saatanalt: 'Kust sa tuled?' Ja saatan vastas Issandale: 'Maad mööda hulkumast ja rändamast.'

²Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj tza: —¿Bar xatchal chak? chan re. Ut laj tza quixye re li Dios: —Yôquin chak chixsutinquil li ruchichßochß. Yôquin chixbeninquil cuib yalak bar, chan.

³Siis Issand ütles saatanale: 'Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: ta on vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni oma vagadusest, kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama.'

³Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj tza: —¿Ma incßaß nacacuil laj Job laj cßanjel chicuu? Mâ ani chic junak cuînk joß aßan saß ruchichßochß. Aßan tzßakal re ru lix yußam ut tîc xchßôl. Aßan naxxucua cuu ut incßaß naxbânu mâusilal. Usta lâat xaye cue nak tincanab chixcßulbal li raylal re chi mâcßaß rajbal, abanan laj Job toj cuan saß tîquilal ut toj cau xchßôl cuiqßuin, chan li Dios.

⁴Aga saatan vastas Issandale ning ütles: 'Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest.

⁴Abanan laj tza quixye re li Dios: —Cui mâcßaß naxcßul lix tibel li cuînk, mâcßaß naxye, usta naxqßue chi tzßekecß li cßaßru cuan re xban xcolbal rix lix yußam.

⁵Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Kas ta siis õnnistab su palet?'

⁵Qßue junak yajel saß lix tibel ut aran tâcuil ma incßaß na tatxtzßektâna, chan.

⁶Ja Issand ütles saatanale: 'Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!'

⁶Joßcan nak li Kâcuaß Dios quixye re laj tza: —Us. Mâcßaß naxye. Bânu li cßaßru tâcuaj re, abanan incßaß tâcamsi, chan li Kâcuaß.

⁷Siis saatan läks Issanda juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.

⁷Ut laj tza qui-el riqßuin li Kâcuaß. Ut quixtakla jun li yajel yibru saß xbên laj Job ut quixoxoß chixjunil li rix.

⁸Iiob aga võttis enesele potikillu, et sellega ennast kaapida; ja ta istus tuha sees.

⁸Ut laj Job cô chixchunubanquil rib saß li cha. Quixchap jun pedâs xcßaj ucßal ut riqßuin aßan quixjoch li rix.

⁹Siis ta naine ütles temale: 'Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!'

⁹Ut li rixakil quixye re: —¿Ma toj nacacuaj xbânunquil li us? ¿Cßaßut nak incßaß tâtzßektâna li Dios ut tatcâmk? chan re.

¹⁰Aga ta vastas temale: 'Sinagi räägid, nagu rumalad naised räägivad. Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?' Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.

¹⁰Laj Job quixye re li rixakil: —¿Cßaßut nak nacat-âtinac chi joßcan? Lâat tôntil naßleb nacaye. Cui nakacßul li us li naxqßue ke li Dios, ¿cßaßut nak incßaß takacßul li raylal li nachal saß kabên? chan re. Ut riqßuin chixjunil li raylal li quixcßul mâ jun âtin quixye re xtzßektânanquil li Dios.

¹¹Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kogu sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.

¹¹Cuanqueb oxib ramîg laj Job: laj Elifaz, Temán xtenamit; ut laj Bildad, Súa xtenamit; ut laj Zofar, Naamat xtenamit. Eb li oxib chi cuînk aßin queßrabi resil nak laj Job yô chixcßulbal raylal. Joßcan nak queßxcßûb rib chi xic chirilbal re nak teßxcßojob xchßôl ut teßxtenkßa.

¹²Aga kui nad eemalt oma silmad üles tõstsid, siis nad ei tundnud teda. Ja nad tõstsid häält ning nutsid, ja igamees käristas oma kuue lõhki ning riputas enesele vastu taevast tuhka pea peale.

¹²Cuanqueb chak chi najt nak queßril laj Job ut incßaß queßxnau nak aßan. Nak queßxqßue retal nak aßan, queßoc chixjapbal re chi yâbac. Chi xjûnkaleb queßxpej li rakßeb ut queßxcut li poks saß ikß ut queßxqßue ajcuiß saß xjolomeb xban xrahil xchßôleb.Ut chirix aßan queßchunla saß chßochß chixcßatk chiru cuukub cutan ut cuukub kßojyîn. Ut mâ jun âtin queßxye xban nak queßxqßue retal nak kßaxal ra yô chixcßulbal laj Job.

¹³Siis nad istusid maas koos temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.

¹³Ut chirix aßan queßchunla saß chßochß chixcßatk chiru cuukub cutan ut cuukub kßojyîn. Ut mâ jun âtin queßxye xban nak queßxqßue retal nak kßaxal ra yô chixcßulbal laj Job.