¹Miks ei ole Kõigevägevam talletanud karistusaegu, ja miks need, kes teda tunnevad, ei saa näha tema päevi?

¹¿Cßaßut nak li nimajcual Dios incßaß naxqßue retal li cßaßru nequeßxbânu li incßaß useb xnaßleb? ¿Cßaßut nak incßaß narakoc âtin chi junpât re nak li nequeßpâban re teßxqßue retal nak narakoc âtin saß tîquilal?

²Piirimärke nihutatakse, karja riisutakse ja karjatatakse kui oma.

²Eb li incßaß useb xnaßleb nequeßxjal li nubâl reheb li chßochß ut nequeßrelkßa li carner re jalan re nak tâcuânk nabal reheb.

³Vaeslaste eesel viiakse ära, lesknaise härg võetakse pandiks.

³Nequeßxmakß lix bûreb li mâcßaßeb xnaß xyucuaßeb. Ut nequeßxcßam chi prenda lix bôyxeb li xmâlcaßan.

⁴Vaesed tõugatakse teelt kõrvale, kõik maa viletsad peavad peitu pugema.

⁴Incßaß nequeßxqßue saß ruheb li nebaß ut incßaß nequeßcuan saß tîquilal riqßuineb. Eb li nebaß nequeßxmuk ribeb chiruheb xban xxiuheb.

⁵Vaata, otsekui metseeslid kõrbes lähevad nad oma tööle toidust otsima: lagendik on leib tema lastele.

⁵Eb li nebaß cau nequeßtrabajic re xsicßbal xtzacaêmkeb li ralal xcßajol. Chanchaneb li bûr nak nequeßxsicß xtzacaêmkeb saß li naßajej bar mâcßaß cuan.

⁶Väljal peavad nad lõikama seda, mis pole nende oma, ja koristama õela viinamäge.

⁶Nequeßxic saß racuîmkeb jalan chixsicßbal li trigo re teßtzacânk. Ut nequeßxsicß lix uvas saß xnaßajeb li racuîmkeb li incßaß useb xnaßleb.

⁷Nad peavad ööbima alasti, riieteta, ja külmas olema katteta.

⁷Nak nequeßoc chi cuârc mâcßaß riseb re teßxtzßap cuiß ribeb. Mâcßaß cuan reheb re teßxcol ribeb chiru li que.

⁸Mägede äikesevihmast saavad nad märjaks, ja olles varjupaigata, liibuvad nad vastu kaljut.

⁸Nak nachal li hab saß eb li tzûl, nequeßtßaka ut nequeßxic chi muhênc rubel li nînki pec re nak teßxcol rib chiru li hab.

⁹Tissi otsast riisutakse vaeslaps ja vaese vastu võetakse panti.

⁹Eb li incßaß useb xnaßleb nequeßxmakß lix cßulaßaleb li xmâlcaßan ut nequeßxcßam chi prenda xban nak cuan xcßaseb.

¹⁰Nad käivad alasti, riieteta, ja kannavad näljastena viljavihke.

¹⁰Eb li nebaß incßaß tzßakal li rakßeb ut teßtzßocâk nak yôqueb chixsicßbal ru li racuîmkeb li cuanqueb cuiß xcßas.

¹¹Müüride vahel nad peavad suruma õli, sõtkuma surutõrt, aga kannatama janu.

¹¹Yôqueb chixyatzßbal li aceite oliva saß li molino ut yôqueb chixyatzßbal li uvas. Teßchakik reheb, abanan mâ ani naqßuehoc bayak rucßaheb.

¹²Rahva linnades ägatakse ja haavatute hing hüüab appi; ent Jumal ei pane tähele jõledust.

¹²Saß li tenamit yôqueb chi âcanac li rahobtesinbileb. Yôqueb chixtzßâmanquil xtenkßanquil li câmqueb re. Abanan li Dios incßaß narabi lix tijeb.

¹³On neid, kes on valguse vastased, kes ei taha tunda selle teid ega jääda selle radadele.

¹³Eb li incßaß useb xnaßleb xicß nequeßril li cutan. Incßaß nequeßraj êlc chi cutan xban nak xicß nequeßril li us.

¹⁴Koiduajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösel on ta nagu varas.

¹⁴Eb li incßaß useb xnaßleb aj camsineleb. Nak toj mâjiß nasakêu, nequeßxic chixcamsinquileb li nebaß. Ut nak na-oc li kßojyîn, nequeßoc chi elkßac.

¹⁵Abielurikkuja silm ootab hämarust, mõeldes: 'Ükski silm ei näe mind!' ja paneb katte näole.

¹⁵Ut eb li nequeßmuxuc caxâr chi kßek nequeßxbânu li cßaßru nequeßraj. Nequeßxmuk ribeb re nak mâ ani tâilok reheb ut nequeßxye, “Cui takamuk kib, mâ ani tâilok ke,” chanqueb.

¹⁶Pimeduses murtakse kodadesse: päeval nad redutavad kodus, nad ei taha valgusest teada.

¹⁶Eb laj êlkß nequeßoc saß eb li cab chi elkßac chiru kßojyîn ut chi cutan nequeßxtzßap rib saß rochocheb. Mâ bar nequeßel chi cutan.

¹⁷Sest sügav pimedus on neile kõigile hommikuks ja pimeduse hirmud on nende sõbrad.

¹⁷Eb aßan nequeßxucuac chi êlc chi cutan xban nak nequeßxcßoxla nak teßchapekß. Joßcan nak chiru kßojyîn nequeßel chi mâcßaßeb xxiu xban nak nequeßxnau nak mâ ani tâilok reheb.

¹⁸Aga päeva koites on neil kiire. Neetud olgu maal nende põld, ükski surutõrre sõtkuja ärgu pöördugu nende viinamäele!

¹⁸(Laj Zofar quixye:) —Eb li incßaß useb xnaßleb nequeßosoß. Chanchan nak nequeßcßameß xban li rok li haß. Ut eb lix chßochß tzßektânanbil ut mâ ani chic nequeßcßanjelan re lix naßaj lix uvas.

¹⁹Põud ja kuumus võtavad lumeveed, surmavald võtku patustajad!

¹⁹Eb laj mâc teßosokß saß junpât joß nak nahaßoß li hielo xban xtikcual li sakßehil.

²⁰Üsk unustab ta, uss mõnuleb temast, teda ei mäletata enam: nõnda murtakse ülekohus nagu puu.

²⁰Ut incßaß chic teßcßoxlâk xban lix naßeb. Teßmotzoßînk. Mâ ani chic tâpatzßok reheb. Teßosokß joß nak nakßa li cheß.

²¹Ta vaevab lastetut, kes pole sünnitanud, ja ei tee head lesknaisele.

²¹Eb li incßaß useb xnaßleb nequeßxrahobtesi li ixk li incßaß nequeßqßuiresin ut mâ jun sut nequeßxtenkßaheb li xmâlcaßan.

²²Ent Jumal oma jõuga pikendab vägivaldsete iga: nad tõusevad üles, isegi kui neil ei ole enam lootustki eluks.

²²Abanan li Dios târisiheb lix cuanquileb li incßaß useb xnaßleb. Nak aßan nachal xjoskßil, mâ ani naru naxcol rib chiru.

²³Ta annab neile julgeoleku ja nad saavad sellest tuge; aga ta silmad on nende teede peal.

²³Li Dios naxcanabeb chi cuânc chi mâcßaßeb xcßaßux. Abanan yô chixqßuebal retal li cßaßru nequeßxbânu.

²⁴Nad on tõusnud üürikeseks - ja siis ei ole neid enam. Neid alandatakse, neid kistakse nagu kõiki muidki ja nad lõigatakse ära otsekui viljapead.

²⁴Eb li biom incßaß najt nacuan lix lokßaleb. Junpât nequeßosoß joß nak nequeßosoß li jun chßol chic. Tâsachekß ruheb joß nak nayoqßueß li rok li trigo.¿Ma cuan ta biß junak târûk tâyehok cue nak incßaß yâl li yôquin chixyebal? Cui cuan junak tâyehok nak ticßtiß li yôquin chixyebal, xyehak cue anakcuan.—

²⁵Eks ole ju nõnda? Kes tahaks teha mind valelikuks ja mu sõnad tühjaks?'

²⁵¿Ma cuan ta biß junak târûk tâyehok cue nak incßaß yâl li yôquin chixyebal? Cui cuan junak tâyehok nak ticßtiß li yôquin chixyebal, xyehak cue anakcuan.—