¹Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;

¹Jun li cuînk aj Lázaro xc'aba' quiyajer. Betania xtenamit. Ut aran ajcui' cuanqueb li ranab cuib, lix Marta ut lix María.

²Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.

²(Lix María, a'an li quiq'uehoc re li sununquil ban chiru rok li Jesús ut quixmes riq'uin rismal xjolom.)

³Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: 'Issand, vaata, su sõber on haige.'

³Eb li ranab que'xtakla xyebal re li Jesús: -Kâcua', laj Lázaro li nacara yaj.

⁴Seda kuulnud, ütles Jeesus: 'See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.'

⁴Li Jesús quirabi nak yaj laj Lázaro, ut quixye: -Laj Lázaro inc'a' tâcâmk chi junaj cua xban li yajel a'an. Li yajel a'an yal re nak tâq'uehek' xlok'al li Dios ut tâq'uehek' ajcui' inlok'al lâin li Ralal li Dios, chan.

⁵Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.

⁵Li Jesús naxraheb lix María ut lix Marta jo' ajcui' laj Lázaro.

⁶Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.

⁶Abanan inc'a' cô chirilbal chi junpât, usta quirabi nak nim xyajel laj Lázaro. Toj quicana ban cuib cutan chic sa' li na'ajej li cuan cui'.

⁷Pärast seda ütles ta jüngritele: 'Läki jälle Juudamaale!'

⁷Nak ac xnume' li cuib cutan, li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Yo'keb cui'chic Judea, chan.

⁸Jüngrid ütlesid talle: 'Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?'

⁸Lix tzolom que'chak'oc ut que'xye: -At tzolonel, nak cuanco aran, eb laj judío li cuanqueb aran que'raj raj âcamsinquil chi pec. ¿Ma toxic cui'chic aran? chanqueb.

⁹Jeesus vastas: 'Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.

⁹Li Jesús quixye reheb: -¿Ma inc'a' ta bi' cablaju ôr ru li jun cutan? Li ani nabêc chi cutan inc'a' naxtich rib xban nak cutan.

¹⁰Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.'

¹⁰Abanan li ani nabêc chiru k'ojyîn, naxtich rib xban nak mâc'a' li cutan saken riq'uin. Li ani naxbânu jo' naraj li Dios inc'a' te'xcamsi chi toj mâji' nacuulac xk'ehil.

¹¹Nii ta rääkis ja jätkas siis: 'Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.'

¹¹Nak ac xye a'in, li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Laj Lázaro li nakara, yô chi cuârc. Abanan lâin xic cue chirajsinquil, chan.

¹²Siis ütlesid jüngrid talle: 'Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.'

¹²Eb lix tzolom que'xye: -Kâcua', cui yô chi cuârc, a'an retalil nak tâq'uirâk, chanqueb.

¹³Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.

¹³Eb a'an inc'a' que'xtau ru nak li Jesús quixye nak camenak chic laj Lázaro. Sa' xch'ôleb a'an nak yâl nak yal cuârc yô.

¹⁴Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: 'Laatsarus on surnud,

¹⁴Tojo'nak li Jesús quixye chi tz'akal reheb: -Laj Lázaro camenak chic.

¹⁵ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!'

¹⁵Abanan nasaho' sa' inch'ôl nak mâ anihin chak aran nak xcam re nak lâex têpâb nak cuan incuanquil. Yôkeb riq'uin, chan li Jesús.

¹⁶Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: 'Lähme meiegi, et temaga koos surra!'

¹⁶Laj Tomás, li neque'xye lut re, quixye reheb li rech aj tzolonelil: -Yo'keb ajcui' lâo usta tocamsîk kochben laj tzolonel, chan.

¹⁷Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.

¹⁷Nak quicuulac li Jesús aran Betania, ac cuan chic câhib cutan xmukbal laj Lázaro.

¹⁸Betaania on aga Jeruusalemma lähedal, umbes paari miili kaugusel,

¹⁸Li tenamit Betania nach' cuan riq'uin Jerusalén, mero legua tana xnajtil.

¹⁹ja palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast.

¹⁹Nabaleb laj judío que'chal chixc'ojobanquil xch'ôleb lix María ut lix Marta xban nak ac xcam li raseb.

²⁰Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju.

²⁰Que'rabi nak yô chi châlc li Jesús, ut lix Marta cô chixc'ulbal. Abanan lix María quicana sa' cab.

²¹Siis ütles Marta Jeesusele: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.

²¹Lix Marta quixye re li Jesús: -Kâcua', cui ta cuancat arin, inc'a' raj xcam li cuas.

²²Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.'

²²Abanan lâin ninnau nak chixjunil li c'a'ru tâtz'âma chiru li Dios, a'an tixq'ue âcue, chan lix Marta.

²³Jeesus ütles talle: 'Sinu vend tõuseb üles.'

²³Li Jesús quixye re: -Lâ cuas tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo, chan.

²⁴Marta ütles talle: 'Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.'

²⁴Ut lix Marta quixye: -Lâin ninnau nak tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo nak te'cuaclîk li camenak sa' roso'jiqueb li cutan, chan.

²⁵Jeesus ütles talle: 'Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.

²⁵Ut li Jesús quixye re: -Lâin li nincuaclesin reheb li camenak chi yo'yo. Lâin li ninq'uehoc junelic yu'am. Li ani napâban cue lâin tâcuânk xyu'am chi junelic usta nacam.

²⁶Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?'

²⁶Ut li ani cuan xyu'am ut niquinixpâb, inc'a' tâcâmk chi junaj cua. Cuânk ban xyu'am chi junelic. ¿Ma nacapâb a'in? chan li Jesús.

²⁷Marta ütles talle: 'Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.'

²⁷Quichak'oc lix Marta ut quixye: -Ninpâb, Kâcua'. Lâin ninnau nak lâat li Cristo li Ralal li Dios li yôco chiroybeninquil, chan lix Marta.

²⁸Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: 'Õpetaja on siin ja kutsub sind.'

²⁸Nak ac xye a'in, lix Marta cô sa' rochoch chixbokbal lix María li rîtz'in. Ut quixye re chi timil re nak inc'a' te'rabi chixjunileb: -Xc'ulun laj tzolonel ut târaj âtinac âcuiq'uin, chan re.

²⁹Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde,

²⁹Nak lix María quirabi nak ac xc'ulun li Jesús, cô sa' junpât chixc'ulbal.

³⁰sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud.

³⁰Li Jesús toj mâji' na-oc sa' li tenamit. Toj cuan chak sa' li na'ajej bar quic'ule' cui' xban lix Marta.

³¹Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb hauale nutma.

³¹Nabaleb laj judío li cuanqueb sa' li rochoch yôqueb chixc'ojobanquil xch'ôl lix María. Que'ril nak cô sa' junpât. Que'xtâke xban nak eb a'an que'xc'oxla nak lix María cô chi yâbac sa' li muklebâl.

³²Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: 'Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.'

³²Lix María quicuulac cuan cui' li Jesús. Nak quiril ru, quixcuik'ib rib chiru ut quixye re: -Kâcua', cui ta cuancat arin, inc'a' raj xcam li cuas, chan re.

³³Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, ärritus ta vaimus ja võpatas

³³Li Jesús quiril nak yô chi yâbac ut yôqueb ajcui' chi yâbac li cuanqueb rochben. C'ajo' nak quiyot'e' xch'ôl chi rilbal.

³⁴ja ütles: 'Kuhu te olete ta pannud?' Nad ütlesid talle: 'Issand, tule ja vaata!'

³⁴Ut quixye reheb: -¿Bar xemuk?- Que'xye re: -Yo'o re tâcuil bar xkamuk, chanqueb.

³⁵Jeesus nuttis.

³⁵Ut li Jesús quiyâbac xban xrahil xch'ôl.

³⁶Siis juudid ütlesid: 'Vaata, kuidas ta teda armastas!'

³⁶Cuanqueb aran que'xye: -Ilomak c'ajo' nak quixra li camenak, chanqueb.

³⁷Aga mõned nende seast ütlesid: 'Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?'

³⁷Ut cuanqueb cui'chic li que'xye: -A'an quixq'ue chi iloc li mutz'. ¿Ma inc'a' raj xru quixcol laj Lázaro chiru li câmc? chanqueb.

³⁸Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal.

³⁸Ut quiyot'e' cui'chic xch'ôl li Jesús. Cô aran cuan cui' li muklebâl yîbanbil sa' jun ochoch pec. Li muklebâl tz'aptz'o riq'uin jun nimla pec.

³⁹Jeesus ütles: 'Tõstke kivi ära!' Surnu õde Marta ütles talle: 'Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.'

³⁹Quixye li Jesús: -Isihomak li pec.- Lix Marta, li ranab li camenak quixye re: -Kâcua', ac xchuho'. Cuan chic câhib cutan xmukbal, chan.

⁴⁰Jeesus ütles talle: 'Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?'

⁴⁰Quixye li Jesús re: -¿Ma inc'a' xinye âcue nak cui tâpâb, tâcuil xcuanquilal li Dios? chan.

⁴¹Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.

⁴¹Ut que'risi li pec chire li muklebâl li que'xq'ue cui' li camenak. Li Jesús qui-iloc takec' ut quitijoc. Quixye: -At inYucua', ninbantioxi châcuu nak nacacuabi li c'a'ru nintz'âma châcuu.

⁴²Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.'

⁴²Lâin ninnau nak junelic niquinâcuabi. Abanan ninye âcue a'in re nak eb li cuanqueb arin te'ril li c'a'ru tinbânu ut te'xpâb nak lâat xattaklan chak cue, chan li Jesús nak quitijoc.

⁴³Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: 'Laatsarus, tule välja!'

⁴³Nak quirake' chi tijoc, li Jesús quixye chi cau xyâb xcux: -At Lázaro, cuaclin chak ut quim arin, chan.

⁴⁴Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: 'Päästke ta lahti ning laske tal minna!'

⁴⁴Ut laj Lázaro li quicam qui-el chak. Lanlo sa' jun t'icr jo' c'aynakeb chixbânunquil reheb li camenak. Li ru lanlo ajcui' sa' t'icr ut bac'bo li rok ut bac'bo li ruk'. Li Jesús quixye reheb: -Hitomak ut canabomak chi bêc, chan.

⁴⁵Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.

⁴⁵Ut nabaleb laj judío li cuanqueb rochben lix María que'xpâb li Jesús nak que'ril li milagro li quixbânu.

⁴⁶Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.

⁴⁶Abanan cuanqueb ajcui' li que'côeb riq'uineb laj fariseo ut que'xye reheb chixjunil li quixbânu li Jesús.

⁴⁷Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: 'Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.

⁴⁷Ut eb laj fariseo rochbeneb li xbênil aj tij que'xch'utub ribeb riq'uineb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío ut que'xye reheb: -¿C'a'ru takabânu? Li cuînk a'in nabal li milagro yô chixbânunquil.

⁴⁸Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.'

⁴⁸Cui takacanab chi jo'can, chixjunileb li tenamit te'pâbânk re. Ut te'josk'ok kiq'uin eb laj Roma li neque'taklan sa' kabên. Te'xjuc' li katemplo ut te'xsach li katenamit, chanqueb.

⁴⁹Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: 'Teie ei tea mitte midagi

⁴⁹Jun li cuînk aj Caifás xc'aba', a'an li xyucua'il aj tij sa' li chihab a'an. Quixye reheb: -Lâex mâc'a' êna'leb.

⁵⁰ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.'

⁵⁰¿Ma inc'a' nequec'oxla nak k'axal us raj nak tâcâmk jun chi cuînk sa' xc'aba'eb li tenamit chiru nak tâsachek' ku chikajunilo lâo aj judío xbaneb laj Roma? chan.

⁵¹Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.

⁵¹Laj Caifás, a'an li xyucua'il aj tij sa' li chihab a'an. Ut li c'a'ru quixye inc'a' quixye yal xjunes. Quixye ban xban nak li Dios quic'utuc chiru li c'a'ru tixye. Jo'can nak quixye nak li Jesús tâcâmk sa' xc'aba'eb laj judío.

⁵²Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.

⁵²Ut mâcua' ca'aj cui' sa' xc'aba'eb a'an nak tâcâmk li Jesús. Re aj ban cui' nak junajakeb chic ru chixjunileb li ralal xc'ajol li cuanqueb sa' chixjunil li ruchich'och'.

⁵³Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.

⁵³Ut chalen sa' li cutan a'an, eb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío que'oc xc'ûbanquil ru sa' comonil chanru nak te'xcamsi li Jesús.

⁵⁴Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.

⁵⁴Xban nak que'raj xcamsinquil li Jesús, inc'a' chic quiraj xc'utbal rib chiruheb laj judío. Qui-el aran ut cô sa' li tenamit Efraín li cuan nach' riq'uin li chaki ch'och'. Ut aran quicana rochbeneb lix tzolom.

⁵⁵Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.

⁵⁵Nak yô chi cuulac xk'ehil li nink'e Pascua, nabaleb li cristian côeb Jerusalén chixch'ajobresinquil ribeb jo' c'aynakeb chixbânunquil re xtz'âmanquil xcuybal xmâqueb chiru li Dios. Tento te'xbânu a'an re nak târûk te'oquênk sa' li nink'e.

⁵⁶Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: 'Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?'

⁵⁶Yôqueb chixsic'bal li Jesús nak que'xch'utub ribeb sa' li templo. Que'xye chi ribileb rib: -¿C'a'ru nequec'oxla lâex? ¿Ma tâchâlk ta cui' sa' li nink'e li cuînk a'an?-Eb li xbênil aj tij ut eb laj fariseo que'xye reheb li tenamit nak cui ani tâabînk resil bar cuan li Jesús, tento te'xye resil, re nak târûk te'xtakla xchapbal.

⁵⁷Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.

⁵⁷Eb li xbênil aj tij ut eb laj fariseo que'xye reheb li tenamit nak cui ani tâabînk resil bar cuan li Jesús, tento te'xye resil, re nak târûk te'xtakla xchapbal.