1Ja need on maa-alad, mis Iisraeli lapsed said pärisosaks Kaananimaal, mis neile pärisosaks andsid preester Eleasar ja Joosua, Nuuni poeg, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peamehed,
1Li naßajej Canaán quiqßueheß chokß reheb laj Israel xbaneb laj Eleazar laj tij, ut laj Josué li ralal laj Nun, rochbeneb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb lix têpaleb li ralal xcßajol laj Israel.
2pärisosaks liisu läbi, nagu Issand Moosese läbi oli käskinud anda üheksale ja poolele suguharule.
2Riqßuin bûlic quijeqßuîc reheb li naßajej aßan, joß quiyeheß re laj Moisés xban li Kâcuaß Dios. Queßxjeqßui reheb li belêb têp li ralal xcßajol laj Israel ut li yijach chic li ralal xcßajol laj Manasés.
3Sest Mooses oli kahele ja poolele suguharule andnud pärisosa sealpool Jordanit ja leviitidele ta ei olnud andnudki pärisosa nende keskel -
3Li cuib têp chi ralal xcßajol laj Israel ac xeßxcßul li reheb aßan jun pacßal li nimaß Jordán rochbeneb li yijach li ralal xcßajol laj Manasés. Eb li ralal xcßajol laj Leví incßaß quiqßueheß xchßochßeb.
4Joosepi lapsi oli aga kaks suguharu - Manasse ja Efraim - ja leviitidele ei antudki maast osa, vaid ainult linnad elamiseks juurdekuuluvate karjamaadega nende karjade ja omandi jaoks.
4Cuib têp li ralal xcßajol laj José. Aßaneb li ralal xcßajol laj Manasés ut eb li ralal xcßajol laj Efraín. Ut incßaß queßqßueheß xchßochßeb li ralal xcßajol laj Leví. Caßaj cuiß quiqßueheß xnaßajeb bar naru teßcuânk saß eb li tenamit ut quiqßueheß ajcuiß xnaßajeb re teßxqßuiresi xquetômkeb.
5Nõnda nagu Issand Moosest oli käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid, ja nad jaotasid maa.
5Eb laj Israel queßxjeqßui li chßochß joß quiyeheß re laj Moisés xban li Kâcuaß.
6Siis astusid Juuda lapsed Gilgalis Joosua ette, ja kenislane Kaaleb, Jefunne poeg, ütles temale: 'Sina tead seda sõna, mis Issand ütles minu ja sinu kohta jumalamehele Moosesele Kaades-Barneas.
6Saß jun li cutan queßcuulac Gilgal li ralal xcßajol laj Judá chi âtinac riqßuin laj Josué. Laj Caleb, li ralal laj Jefone, Cenaz xtenamit, quixye re laj Josué: —Lâat ac nacanau li cßaßru quixye li Kâcuaß re laj Moisés, laj cßanjel chiru, nak quiâtinac riqßuin saß li naßajej Cades-barnea châcuix lâat ut chicuix ajcuiß lâin.
7Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Issanda sulane Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järgi.
7Caßcßâl chihab cuan cue nak cuanquin Cades-barnea ut laj Moisés laj cßanjel chiru li Dios quinixtakla chak chirilbal li naßajej aßin. Ut nak quinsukßi quinchßolob chi tzßakal chiru li cßaßru quicuil chak saß li naßajej aßan ut li cßaßru cuan saß inchßôl.
8Aga mu vennad, kes olid käinud koos minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Issanda, oma Jumala järel.
8Eb li queßcuulac chicuix queßxqßue xxiuheb li tenamit riqßuin li cßaßru queßxye chirix li naßajej aßan. Abanan lâin quinbânu joß li quixye li Kâcuaß lin Dios.
9Siis Mooses vandus sel päeval, öeldes: Tõesti, maa, mida su jalg on tallanud, peab saama igavesti pärisosaks sinule ja su lastele, sellepärast et sa käisid täiesti Issanda, mu Jumala järel!
9Saß li cutan aßan laj Moisés quixye cue chi joßcaßin: “Chi yâl tinye âcue, li naßajej li bar xatnumeß cuiß, âcuehak lâat ut rehakeb ajcuiß lâ cualal âcßajol chi junelic, xban nak xabânu li cßaßru quiyeheß âcue xban li Kâcuaß lin Dios,” chan.
10Ja nüüd, vaata, Issand on mind lasknud elada nõnda, nagu ta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Issand kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrbes. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis aastat vana.
10Anakcuan ac xnumeß ôb roxcßâl chihab nak li Dios quixye aßin re laj Moisés nak toj yôqueb chak chi numecß saß li chaki chßochß eb laj Israel. Joß quixyechißi chak cue, chalen anakcuan toj yô chixqßuebal inyußam. Anakcuan ôb roßcßâl chihab chic cuan cue.
11Aga ometi olen ma tänagi veel nii tugev nagu sel päeval, kui Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks.
11Abanan lin metzßêu toj cuan ajcuiß anakcuan joß saß li cutan aßan nak quinixtakla laj Moisés chixqßuebal retal li naßajej. Chanru lin metzßêu saß li cutan aßan, joßcan ajcuiß xcacuilal inmetzßêu anakcuan. Toj cau cuib re xic chi pletic, malaj ut re xbânunquil li cßaßru tincuaj.
12Anna siis nüüd mulle see mäestik, millest Issand sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Issand minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Issand on öelnud.'
12Joßcan nak nintzßâma châcuu nak tâqßue chokß cue li naßajej li tzûl ru joß quixyechißi chak cue li Kâcuaß. Lâat ac nacanau nak cuanqueb li ralal xcßajol laj Anac saß li naßajej aßan. Cuanqueb nînki tenamit ut cauheb rib chi pletic. Abanan lâin ninnau nak li Dios tâcuânk cuiqßuin ut tinixtenkßa chirisinquileb saß li naßajej aßan joß quixye chak cue, chan laj Caleb.
13Siis Joosua õnnistas teda ja andis Hebroni pärisosaks Kaalebile, Jefunne pojale.
13Ut laj Josué quixye re laj Caleb li ralal laj Jefone: —Aß taxak li Dios chi-osobtesînk âcue, chan. Ut quixqßue li tenamit Hebrón re aßan ut reheb ajcuiß li ralal xcßajol.
14Hebron on tänapäevani pärisosaks kenislasele Kaalebile, Jefunne pojale, sellepärast et ta täiesti oli käinud Issanda, Iisraeli Jumala järel.
14Joßcan nak li tenamit Hebrón quicana chokß re laj Caleb li ralal laj Jefone aj cenezeo. Ut quicana ajcuiß reheb li ralal xcßajol toj chalen anakcuan xban nak laj Caleb quixbânu chi tzßakal li quiraj li Kâcuaß, lix Dios eb laj Israel.Najter kße cutan lix cßabaß li tenamit Hebrón, aßan Quiriat-arba, xban nak laj Arba, aßan jun cuînk kßaxal naßno ru saß xyânkeb laj anaceo. Ut nak ac xeßrêchani li tenamit Hebrón, incßaß chic quicuan li plêt saß li naßajej aßan.
15Aga Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; Arba oli olnud suurim mees anaklaste hulgas. Ja maa puhkas sõjast.
15Najter kße cutan lix cßabaß li tenamit Hebrón, aßan Quiriat-arba, xban nak laj Arba, aßan jun cuînk kßaxal naßno ru saß xyânkeb laj anaceo. Ut nak ac xeßrêchani li tenamit Hebrón, incßaß chic quicuan li plêt saß li naßajej aßan.