¹Siis kutsus Joosua ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu

¹Laj Josué quixbokeb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad joß eb ajcuiß li yijach li ralal xcßajol laj Manasés.

²ning ütles neile: 'Te olete pannud tähele kõike, mida Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.

²Ut quixye reheb: —Lâex xex-abin chiru laj Moisés laj cßanjel chiru li Dios ut xebânu li cßaßru quinye lâin.

³Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma Jumala käsku.

³Chalen chak junxil ut toj chalen anakcuan mâ jun sut xecanabeb xjuneseb laj Israel lê rech tenamitil. Xebânu ban chi tzßakal re ru lê chakßrabinquil xban li Kâcuaß li kaDios.

⁴Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu, nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane, teile andis teisel pool Jordanit.

⁴Anakcuan ac xqßue ke li Kâcuaß li cßaßru quixyechißi ut eb lê rech tenamitil cuanqueb saß xyâlal. Anakcuan tintzßâma chêru nak texsukßîk saß lê naßaj aran jun pacßal li nimaß Jordán, li quiqßueheß êre xban laj Moisés laj cßanjel chiru li Kâcuaß.

⁵Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!'

⁵Caßaj cuiß li cßaßru nintzßâma chêru, aßan nak têbânu chi anchal êchßôl li cßaßru naxye saß lix chakßrab li Kâcuaß li quixqßue êre laj Moisés laj cßanjel chiru. Lâin nacuaj nak têra li Kâcuaß li kaDios. Ut texcuânk joß naraj aßan. Chexocak saß lê chßôl lix chakßrab. Chexpâbânk ut chexcßanjelak chiru chi anchal êchßôl, chan laj Josué.

⁶Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad läksid oma telkide juurde.

⁶Ut chirix aßan laj Josué quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb, tojoßnak quixtaklaheb saß lix muhebâleb.

⁷Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis, aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis õnnistas tema ka neid

⁷Yijach li ralal xcßajol laj Manasés quiqßueheß xnaßajeb aran Basán saß li este xban laj Moisés. Ut li yijach chic li ralal xcßajol laj Manasés quiqßueheß xnaßajeb xban laj Josué saß xyânkeb laj Israel, li xeßcana chi cuânc aran jun pacßal li nimaß Jordán saß li oeste. Ut eb li yijach li ralal xcßajol laj Manasés, li quiqßueheß xnaßajeb saß li este, laj Josué quixtaklaheb saß rochocheb nak acak xtzßâma rosobtesinquileb chiru li Kâcuaß.

⁸ja rääkis nendega, öeldes: 'Minge tagasi oma telkide juurde oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma vendadega oma vaenlastelt saadud saak!'

⁸Ut quixye ajcuiß reheb: —Ayukex saß lê muhebâl ut yalomak xsahil li biomal li xerêchani riqßuineb li xicß nequeßiloc ke. Nabaleb li quetômk, li plata, li oro, ut li bronce ut nabal li akßej re têjeqßui chêrix lâex, joß ajcuiß chirixeb lê rech tenamitil, chan.

⁹Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.

⁹Joßcaßin nak queßxjach ribeb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad, joß ajcuiß li yijach li ralal xcßajol laj Manasés riqßuineb li jun chßol chic laj Israel. Queßxjach ribeb aran Silo saß li naßajej Canaán ut queßcôeb saß li naßajej Galaad, li naßajej li quiqßueheß reheb joß quixye li Kâcuaß re laj Moisés.

¹⁰Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.

¹⁰Nak queßcuulac saß li nubâl cuan cuiß li nimaß Jordán, queßxyîb jun nimla artal saß li naßajej Canaán eb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad, joß ajcuiß li yijach li ralal xcßajol laj Manasés.

¹¹Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: 'Vaata, ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste maa-ala teise äärde.'

¹¹Ut eb laj Israel queßrabi resil nak eb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad, joß ajcuiß li yijach li ralal xcßajol laj Manasés queßxyîb jun li artal saß li nubâl re lix chßochßeb laj Israel chire li nimaß Jordán.

¹²Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.

¹²Queßxchßutub ribeb chixjunileb laj Israel li cuanqueb saß li oeste re teßxic chi pletic riqßuineb.

¹³Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester Eleasari poja,

¹³Eb laj Israel queßxtaklaheb saß li naßajej Galaad laj Finees li ralal laj Eleazar laj tij riqßuineb li ralal xcßajol laj Rubén, li ralal xcßajol laj Gad ut li yijach li ralal xcßajol laj Manasés.

¹⁴ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees Iisraeli tuhandete seas.

¹⁴Queßxtakla ajcuiß lajêb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li junjûnk têp. Queßcôeb saß xcßabaß li junjûnk chßûtal li ralal xcßajol laj Israel.

¹⁵Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:

¹⁵Eb aßan queßtaklâc saß li naßajej Galaad chi âtinac riqßuineb li ralal xcßajol laj Rubén, li ralal xcßajol laj Gad, ut li yijach li ralal xcßajol laj Manasés.

¹⁶'Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd Issanda vastu mässama?

¹⁶Ut queßxye reheb: —Lâo xochal chi âtinac êriqßuin saß xcßabaßeb laj Israel, lê rech tenamitil. ¿Cßaßut nak xebânu li mâc aßin chiru li kaDios? ¿Cßaßut nak xex-oc chixyîbanquil li artal aßin? ¿Cßaßut nak yôquex chixkßetbal lix chakßrab li Kâcuaß Dios?

¹⁷Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda kogudusele?

¹⁷¿Ma incßaß ta biß nabal li mâc xkabânu nak xkalokßoni li yîbanbil dios saß li naßajej Peor? Li mâc aßan toj cuan ajcuiß saß kabên chalen anakcuan. Xban li mâc aßan, nabaleb lix tenamit li Dios queßcam.

¹⁸Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli koguduse peale.

¹⁸Ut lâex yôquex chixcanabanquil li Kâcuaß Dios ut yôquex chixkßetkßetinquil êrib chiru. Cui joßcan yôquex, tâchâlk xjoskßil li Dios saß kabên lâo aj Israel.

¹⁹Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!

¹⁹Cui lâex nequecßoxla nak lê naßaj muxbil ru naru nequexnumeß saß kayânk ut naru nequexcuan saß li naßajej cuan cuiß lix tabernáculo li Kâcuaß Dios. Lâo incßaß nakaj nak têkßetkßeti êrib chiru li Kâcuaß, chi moco têkßetkßeti êrib chiku lâo riqßuin xyîbanquil jalan chic artal chiru lix artal li Kâcuaß Dios.

²⁰Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma süü pärast?'

²⁰Chijulticokß êre nak laj Acán li ralal laj Zera quimâcob riqßuin xchapbal li tâcßanjelak chiru li Dios ut riqßuin xchapbal li ac kßaxtesinbil re sachecß. Xban li mâc li quixbânu, li Kâcuaß quijoskßoß saß kabên chikajunilo ut moco caßaj cuiß ta aßan quicam xban li mâc li quixbânu, chanqueb.

²¹Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:

²¹Eb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad, joß eb ajcuiß yijach li ralal xcßajol laj Manasés queßchakßoc ut queßxye reheb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel:

²²'Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab, ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -

²²—Li Kâcuaß li nimajcual Dios, aßan naxnau chixjunil. Aßan naxnau cßaßru aj e nak xkayîb li artal aßin. Ut aßan tâcßutuk re lix yâlal chêru. Cui lâo xkayîb li artal aßin re takakßetkßeti kib chiru, malaj ut re xtzßektânanquil li Dios, choxqßuehak ta chi câmc.

²³et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks, või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise aru!

²³Aß ta li Kâcuaß chiqßuehok ke chixtojbal li kamâc cui lâo xkayîb li artal aßin re xtzßektânanquil li Dios malaj ut re li mayej re xcßambal kib saß usilal, malaj ut re xqßuebal li cßatbil mayej.

²⁴Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes, et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda: Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?

²⁴Lâo xkayîb li artal aßin xban nak xkacßoxla nak mokon eb lê ralal êcßajol mâre teßxye ke: “Lâex incßaß naru nequexchal arin chixlokßoninquil li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel.”

²⁵Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele, ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.

²⁵Ut mâre teßxye: “Li Kâcuaß Dios quixqßue li nimaß Jordán chokß nubâl re li kanaßaj. Ut aßan najachoc re li kanaßaj riqßuin lê re lâex li ralal xcßajol laj Rubén, ut li ralal xcßajol laj Gad,” mâre chaßkeb reheb li kalal kacßajol. Ut mâre teßxcanab xxucuanquil ru li Kâcuaß Dios.

²⁶Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar, ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,

²⁶Joßcan nak xkacßûb ru nak takayîb junak li artal. Mâcuaß re qßuehoc mayej chi moco re cßatoc xul.

²⁷vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie lastele: Teil ei ole Issandast osa!

²⁷Xkayîb ban joß retalil chokß ke ut chokß êre lâex ut reheb ajcuiß li kalal kacßajol li teßcuânk mokon. Xkayîb re xcßutbal nak lâo naru ajcuiß nakalokßoni li Kâcuaß Dios ut naru ajcuiß toxic saß li tabernáculo re xqßuebal li kamayej ut li cßatbil mayej re xtzßâmanquil xcuybal li kamâc ut re ajcuiß xcßambal kib saß usilal riqßuin li Dios. Chi joßcan eb lê ralal êcßajol incßaß naru teßxye reheb li kalal kacßajol nak incßaß naru teßxic chixlokßoninquil li Dios.

²⁸Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus- ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.

²⁸Lâo xkacßoxla nak cui ani tâyehok reheb li kalal kacßajol chi joßcan, eb aßan teßxye, “Qßuehomak retal. Eb li kaxeßtônil yucuaß queßxyîb li artal aßin chokß re li Kâcuaß. Mâcuaß re qßuehoc mayej chi moco re xcßatbal li xul. Re ban nak tâcßanjelak chokß retalil chiku lâo ut chêru lâex.”

²⁹Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri, roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala altarile, mis on tema elamu ees!'

²⁹Incßaß taxak chicßulmânk chi joßcan. Incßaß taxak takakßetkßeti kib chiru li Kâcuaß chi moco takatzßektâna riqßuin xyîbanquil li artal re li cßatbil mayej, chi moco re qßuehoc mayej, chi moco re li cßatbil xul, xban nak mâcßaß chic junak artal chiru lix artal li Kâcuaß Dios li cuan chiru li tabernáculo, chanqueb.

³⁰Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see hea nende silmis.

³⁰Laj Finees laj tij ut eb li nequeßcßamoc be, joß ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb li junjûnk chßûtal queßrabi li cßaßru queßxye li ralal xcßajol laj Rubén, ut eb li ralal xcßajol laj Gad, ut li yijach li ralal xcßajol laj Manasés. Ut queßxcßul xchßôl li cßaßru queßxye.

³¹Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele, gaadlastele ja manasselastele: 'Nüüd me teame, et Issand on meie keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu, siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.'

³¹Ut laj Finees li ralal laj Eleazar laj tij quixye reheb:—Anakcuan nakanau nak li Kâcuaß Dios cuan kiqßuin. Lâex incßaß xekßet xchakßrab li Dios nak xeyîb li artal aßin. Anakcuan nakanau nak li Dios incßaß tixqßue raylal saß kabên lâo aj Israel, chan.

³²Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.

³²Chirix aßan laj Finees laj tij rochbeneb li queßcôeb chirix queßel riqßuineb li ralal xcßajol laj Rubén ut laj Gad saß li naßajej Galaad. Queßsukßi Canaán saß lix naßajeb ut queßxye reheb chixjunileb laj Israel li cßaßru quiyeheß reheb.

³³Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja gaadlased.

³³Eb laj Israel queßxcßul xchßôl li cßaßru queßxye chak. Joßcan nak eb laj Israel queßxlokßoni li Dios ut incßaß chic queßxcßoxla xic chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Rubén, ut li ralal xcßajol laj Gad chixsachbal ru li naßajej li cuanqueb cuiß.Ut eb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad queßxqßue “Ed” chokß xcßabaß li artal ut queßxye: —Li artal aßin, aßan retalil chokß ke nak li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios, chanqueb.

³⁴Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks 'See on tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal'.

³⁴Ut eb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad queßxqßue “Ed” chokß xcßabaß li artal ut queßxye: —Li artal aßin, aßan retalil chokß ke nak li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios, chanqueb.