¹Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.

¹Laj Jefté, aßan jun cuînk aj Galaad. Cau rib ut cau xchßôl chi pletic. Lix naß li cuînk aßan, aßan jun li ixk xcomoneb li nequeßxcßayi rib. Ut lix yucuaß aj Galaad xcßabaß.

²Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis ajasid nad Jefta ära ja ütlesid temale: 'Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg.'

²Laj Galaad quicuan xcocßal riqßuin li rixakil. Ut nak queßnînkan li cocßal queßpoß saß xbên laj Jefté ut queßrâlina ut queßxye re: —Lâat incßaß tattzßak li cßaßru re li kayucuaß xban nak lâat jalan ânaß, chanqueb re laj Jefté.

³Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid koos temaga retki.

³Joßcan nak quiêlelic laj Jefté chiruheb li rîtzßin. Cô chi cuânc saß li naßajej Tob. Ut queßxchßutub ribeb riqßuin jun chßûtal li cuînk li nequeßcuulac chiru pletic ut aßan chic nataklan saß xbêneb.

⁴Mõne aja pärast hakkasid ammonlased Iisraeli vastu sõdima.

⁴Mokon chic eb li ralal xcßajol laj Amón queßcuulac chi pletic riqßuineb laj Israel.

⁵Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.

⁵Nak ac yôqueb chi pletic riqßuineb laj Israel saß li tenamit Galaad, eb laj cßamol be queßxtakla xcßambal laj Jefté li cuan chak saß li naßajej Tob.

⁶Nad ütlesid Jeftale: 'Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!'

⁶Ut queßxye re laj Jefté: —Lâo aj Galaad takaj nak lâat tatcßamok be chiku nak topletik riqßuineb laj amonita, chanqueb re.

⁷Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: 'Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?'

⁷Ut laj Jefté quichakßoc ut quixye reheb li nequeßcßamoc be saß li tenamit Galaad: —¿Cßaßut nak xexchal chinsicßbal? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex xicß xex-iloc cue? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex xex-isin chak cue saß rochoch lin yucuaß? ¿Cßaßut nak xexchal chinsicßbal anakcuan nak cuanquex saß raylal? chan.

⁸Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: 'Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!'

⁸Ut queßchakßoc li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Galaad ut queßxye re: —Aßan aj e nak xochal châsicßbal. Lâo takaj nak tatxic chikix re tatpletik riqßuineb laj Amón. Ut lâakat chic aj cßamol be saß kayânk chikajunilo li cuanco Galaad, chanqueb re.

⁹Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: 'Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad minu kätte, alles siis olen ma teie pealik.'

⁹Quichakßoc laj Jefté ut quixye reheb: —Cui lâex têraj nak tinxic chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Amón, ut cui li Kâcuaß tixkßaxtesiheb saß cuukß, ¿ma tinêqßue chi taklânc saß êbên? chan.

¹⁰Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: 'Issand olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!'

¹⁰Eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Li Kâcuaß nanaßoc re nak takabânu li cßaßru nacacuaj, chanqueb.

¹¹Siis Jefta läks koos Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas.

¹¹Ut laj Jefté cô chirixeb laj cßamol be saß xyânkeb laj Galaad. Ut eb li tenamit queßxxakab aßan re nak aßan chic tâtaklânk saß xbêneb li tenamit ut aßan ajcuiß tâcßamok be chiruheb li soldados. Ut aran Mizpa laj Jefté quixye cuißchic chiru li Kâcuaß chixjunil li âtin li ac xye.

¹²Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: 'Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?'

¹²Chirix aßan laj Jefté quixtaklaheb lix takl riqßuin lix reyeb laj Amón chixyebal re: —¿Cßaßut nak xicß nocoêril? ¿Cßaßut nak têraj châlc chi pletic kiqßuin? chan laj Jefté.

¹³Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: 'Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!'

¹³Lix reyeb laj Amón quixye reheb lix takl laj Jefté: —Nak queßel chak Egipto, eb laj Israel queßrelkßa lin chßochß. Naticla saß li nimaß Arnón. Nacuulac toj saß li nimaß Jaboc ut toj saß li nimaß Jordán. Nintzßâma chêru nak têkßaxtesi ke saß xyâlal, chan.

¹⁴Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde

¹⁴Ut laj Jefté quixtakla cuißchic xyebal re lix reyeb laj Amón:

¹⁵ning käskis temale öelda: 'Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabimaad ega ammonlaste maad.

¹⁵—Eb laj Israel incßaß queßxchap lix naßajeb laj Moab, chi moco queßxchap lê naßaj lâex aj Amón.

¹⁶Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.

¹⁶Nak eb laj Israel queßel chak Egipto, queßnumeß saß li chaki chßochß toj cuan cuiß li Caki Palau ut queßcuulac aran Cades.

¹⁷Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: Lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas käskjalad Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.

¹⁷Ut eb laj Israel queßxtaklaheb lix takl riqßuin lix reyeb laj Edom. Queßxye re, “Lâo nakatzßâma châcuu nak tâcanabeb laj Israel chi numecß saß lâ naßaj.” Abanan lix reyeb laj Edom incßaß quixcanabeb chi numecß. Ut queßxtzßâma ajcuiß chiru lix reyeb laj Moab nak teßcanabâk chi numecß saß lix naßajeb. Chi moco lix reyeb laj Moab quixcanabeb chi numecß saß lix naßajeb. Joßcan nak eb laj Israel queßcana aran Cades.

¹⁸Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli Moabimaa idapiirile ning lõi leeri üles teisel pool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi piiriks.

¹⁸Nak queßoc cuißchic chi xic, eb laj Israel toj saß li chaki chßochß coxeßxqßue chak vuêlt. Queßnumeß chire lix naßajeb laj Edom ut eb laj Moab toj retal queßcuulac jun pacßal li nimaß Arnón saß xjayal lix naßajeb laj Moab, li cuan saß li este. Ut aran queßxyîb lix muhebâleb. Abanan incßaß queßnumeß jun pacßal li nimaß Arnón xban nak aßan lix naßajeb laj Moab.

¹⁹Seejärel läkitas Iisrael käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: Lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!

¹⁹Ut eb laj Israel queßxtakla lix takl aran Hesbón chixtzßâmanquil chiru laj Sehón lix reyeb laj amorreo nak tixcanabeb chi numecß saß lix naßajeb nak yôqueb chi xic saß lix naßajeb laj Israel.

²⁰Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.

²⁰Abanan laj Sehón incßaß cßojcßo xchßôl riqßuineb laj Israel. Joßcan nak incßaß quixcanabeb chi numecß saß lix naßajeb. Quixchßutubeb ban lix soldado ut queßxyîb lix muhebâleb aran Jahaza ut queßxtiquib pletic riqßuineb laj Israel.

²¹Aga Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.

²¹Abanan li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel, coxtenkßa chi numtâc saß xbêneb laj Sehón. Joßcan nak xkêchani lix naßajeb laj amorreo li cuanqueb saß li naßajej aßan.

²²Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.

²²Quikêchani chixjunil lix naßajeb laj amorreo, li naticla cuan cuiß li nimaß Arnón ut nacuulac saß li nimaß Jaboc. Saß xjayal li na-el cuiß chak li sakße naticla saß li chaki chßochß ut nacuulac toj saß li nimaß Jordán saß xjayal li na-oc cuiß li sakße.

²³Nii on siis nüüd Issand, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!

²³Li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel, aßan li quikßaxtesin saß kukß chixjunil lix naßajeb laj amorreo. ¿Ma lâex texmakßok re chiku chi joßcanan?

²⁴Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pärida? Siis meie pärime kõik selle, mis Issand, meie Jumal, meie eest tühjendab.

²⁴Cui ta laj Quemos lê dios tixsi êchßochß, ¿ma mâcuaßak ta biß êre? Joßcan ajcuiß lâo. Chixjunil li xsi ke li kaDios, aßan ke ajcuiß lâo.

²⁵Kas sa oled siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?

²⁵¿Ma kßaxal cau ta biß âcuib chiru laj Balac li ralal laj Zipor, lix reyeb laj Moab? ¿Ma quixcacuubresi ta biß rib laj Balac ut quichal ta chi pletic kiqßuin?

²⁶Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?

²⁶Ac cuan oxib ciento chihab koquic lâo aj Israel saß li naßajej Hesbón ut saß eb lix cßalebâl. Cuanqueb ajcuiß saß li naßajej Aroer ut saß eb lix cßalebâl. Ut cuanqueb ajcuiß saß chixjunil li naßajej Arnón. ¿Cßaßut nak incßaß xamakß chiku li naßajej chiru li oxib ciento chihab aßin?

²⁷Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Issand, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!'

²⁷Lâo incßaß xomâcob chêru lâex. Lâo incßaß yôco chi pletic êriqßuin. Abanan lâex incßaß us yôquex nak xexchal chi pletic kiqßuin. Li Kâcuaß Dios, aßan laj rakol âtin. Aßan li târakok âtin saß kabên lâo aj Israel ut saß êbên ajcuiß lâex aj Amón, chan laj Jefté.

²⁸Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.

²⁸Abanan lix reyeb laj Amón incßaß quixcßul xchßôl li cßaßru quixtakla xyebal laj Jefté.

²⁹Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.

²⁹Lix musikß li Dios quichal riqßuin laj Jefté, ut quixcßut chiru cßaßru tixbânu. Joßcan nak eb laj Israel queßnumeß saß li naßajej Galaad ut Manasés ut queßnumeß ajcuiß Mizpa, li cuan saß xcuênt Galaad re nak teßrêchani lix naßajeb laj Amón.

³⁰Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: 'Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte,

³⁰Ut laj Jefté quixye re li Kâcuaß: —Xakßaxtesi ta saß cuukß eb li ralal xcßajol laj Amón.

³¹siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!'

³¹Cui tâkßaxtesiheb saß cuukß, lâin tinmayeja châcuu li xbên li tâêlk chak chincßulbal nak tinsukßîk saß cuochoch. Cßatbil nak tinmayeja châcuu, chan laj Jefté.

³²Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte.

³²Ut laj Jefté quinumeß jun pacßal li nimaß chi pletic riqßuineb laj Amón. Ut li Kâcuaß Dios quixkßaxtesiheb laj Amón saß rukßeb laj Israel.

³³Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.

³³Queßnumta saß xbêneb junmay chi tenamit saß eb li naßajej Aroer, Minit ut Abel-keramim. Joßcaßin nak queßnumta laj Israel saß xbêneb laj Amón.

³⁴Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.

³⁴Laj Jefté quisukßi Mizpa saß li rochoch. Ut lix rabin qui-el chak chixcßulbal lix yucuaß. Yô chi xajoc ut yô chixchßeßbal lix pandero li cuan saß rukß. Jun ajcuiß lix rabin laj Jefté. Mâ jun chic xcocßal cuan.

³⁵Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: 'Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.'

³⁵Cßajoß nak quirahoß xchßôl laj Jefté nak quiril lix rabin. Quixpej li rakß xban xrahil xchßôl ut quixye: —At inrabin, cßajoß xrahil inchßôl nachal âban. ¿Cßaßut nak lâat li xbên li xat-el chak chincßulbal? Ac xinyechißi re li Dios nak tinmayejak chiru ut incßaß naru tinkßet li cuâtin, chan.

³⁶Aga tütar ütles temale: 'Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!'

³⁶Lix rabin quixye: —At inyucuaß, cui xayechißi re li Kâcuaß Dios nak tatmayejak, bânu cuiqßuin li cßaßru xayechißi re li Kâcuaß Dios xban nak aßan xkßaxtesi saß âcuukß eb laj Amón, li xicß nequeßiloc âcue.

³⁷Siis ta ütles oma isale: 'Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!'

³⁷Caßaj cuiß nintzßâma châcuu nak tinâcanab chi yoßyo cuibak po chic re nak tinxic saß eb li tzûl cuochbeneb li cuamîg chi kßaxal ra saß inchßôl xban nak tento tincâmk chi toj mâjiß ninsumla, chan.

³⁸Ja tema vastas: 'Mine!' ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.

³⁸Ut laj Jefté quixcanab chi yoßyo cuib po chic re tâxic rochbeneb li xkaßal chi kßaxal ra saß xchßôl xban nak tento tâcâmk chi toj mâjiß sumsu.

³⁹Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,

³⁹Nak ac xnumeß li cuib po, quisukßi riqßuin lix yucuaß ut aßan quixbânu joß quixyechißi re li Dios. Ut lix rabin quicam nak toj tukß ix ut toj mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk.Xban aßan, eb li sâj ixk nequeßxic saß eb li tzûl rajlal chihab chi yâbac chirix lix camic lix rabin laj Jefté aj Galaad. Câhib cutan nequeßcuan chak aran.

⁴⁰et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.

⁴⁰Xban aßan, eb li sâj ixk nequeßxic saß eb li tzûl rajlal chihab chi yâbac chirix lix camic lix rabin laj Jefté aj Galaad. Câhib cutan nequeßcuan chak aran.