¹Siis Simson läks Assasse, nägi seal ühte hooranaist ja läks selle juurde.

¹Saß jun li cutan cô laj Sansón saß li tenamit Gaza. Quiril jun li ixk xcomoneb li nequeßxcßayi ribeb ut cô chi cuârc riqßuin.

²Kui assalastele öeldi: 'Simson on siia tulnud', siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, öeldes: 'Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema.'

²Eb li cuanqueb Gaza queßrabi resil nak laj Sansón cuan saß li tenamit aßan. Queßxsut li naßajej li cuan cuiß ut chixjunil li cutan yôqueb chixcßacßalenquil li oquebâl re li tenamit. Chiru li kßojyîn queßoc chi hilânc. Queßxcßoxla nak toj tâsakêuk nak teßxcamsi.

³Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl tõusis ta üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemast piidast, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.

³Abanan laj Sansón incßaß quicuar chixjunil li kßojyîn. Quicuacli ban saß tuktu kßojyîn. Nak qui-el aran quixnumeßcßam lix puertil li oquebâl re li tenamit, rech xiquic li rokechal ut li chßîchß li natzßapoc re. Quixqßue saß xbên xtel ut quixcßam saß li tzûl li cuan saß xcaßyabâl li tenamit Hebrón.

⁴Ja pärast seda armastas ta Soreki jõe ääres Deliila-nimelist naist.

⁴Ut mokon chic cô xchßôl laj Sansón chirix jun li ixk cuan saß li ru takßa aran Sorec. Li ixk aßan xDalila xcßabaß.

⁵Siis vilistite vürstid tulid naise juurde ja ütlesid temale: 'Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!'

⁵Eb li nequeßtaklan saß xbêneb laj filisteo queßxye re lix Dalila: —Balakßi laj Sansón re nak tixye âcue cßaßut nak kßaxal cuan xmetzßêu ut chanru nak târûk tonumtâk saß xbên re nak takachap ut takabacß. Cui tâye ke, lâo takaqßue âtumin. Jun mil riqßuin jun ciento chi tumin plata takaqßue âcue chikajûnkal, chanqueb laj filisteo.

⁶Ja Deliila ütles Simsonile: 'Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?'

⁶Joßcan nak lix Dalila quixye re laj Sansón: —Bânu usilal, ye cue cßaßut nak kßaxal cau âcuib. Cui cuan anihak târaj âbacßbal re tânumtâk saß âbên, ¿chanru nak tixbânu? chan.

⁷Simson vastas temale: 'Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu iga muu inimene.'

⁷Laj Sansón quixye: —Cui tineßxbacß riqßuin cuukub chi xcßâmal li tzimaj li toj mâjiß chaki, lâin mâcßaßak chic inmetzßêu, chan laj Sansón.

⁸Siis vilistite vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.

⁸Ut eb li nequeßtaklan saß xbêneb laj filisteo queßxcßam cuukub chi xcßâmal li tzimaj li toj mâjiß chaki ut queßxqßue re lix Dalila re nak tixbacß laj Sansón.

⁹Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!', siis ta rebis loomakõõlused katki, otsekui rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.

⁹Ac cuanqueb cuînk mukmûqueb saß rochoch lix Dalila nak quixbacß laj Sansón. Quixjap re chixyebal: —At Sansón, xeßchal laj filisteo châchapbal, chan. Abanan laj Sansón quixtßupi lix cßâmal li tzimaj. Chanchan cßatbil cßâm nak queßtßupeß. Ut incßaß ajcuiß queßxnau chanru nak kßaxal cau rib laj Sansón.

¹⁰Ja Deliila ütles Simsonile: 'Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet. Räägi nüüd ometi mulle, millega saab sind siduda!'

¹⁰Lix Dalila quixye re laj Sansón: —Yôcat chinbalakßinquil. Ticßtiß li xaye cue. Bânu usilal, ye cue chanru nak târûk âbacßbal, chan.

¹¹Ta ütles siis temale: 'Kui mind seotakse uute köitega, millega ei ole tööd tehtud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu muud inimesed.'

¹¹Laj Sansón quixye re: —Cui tineßxbacß riqßuin li laso li toj acß, li toj mâjiß ocsinbil, mâcßaßak chic inmetzßêu. Chanchanakin chic joß chixjunileb li cuînk, chan.

¹²Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid.

¹²Ut lix Dalila quixsicß li laso toj acß ut quixbacß laj Sansón. Tojoßnak quixye: —At Sansón, xeßchal laj filisteo châchapbal, chan. Ac cuanqueb aj filisteo mukmûqueb chak saß li rochoch lix Dalila roybeninquil nak teßxchap laj Sansón. Abanan laj Sansón quixtßupi li laso. Chanchan nokß nak quixtßupi.

¹³Ja Deliila ütles Simsonile: 'Senini oled sa mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!' Ja ta vastas temale: 'Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse.'

¹³Lix Dalila quixye re: —Toj yôcat ajcuiß chinbalakßinquil ut yôcat chi ticßtißic. Ye cue lix yâlal. ¿Chanru naru tatinbacß? chan. Laj Sansón quixye re: —Cui lâat tâquem li cuukub jôb li cuismal saß li tßicr ut tâchßic chi cau saß chßochß riqßuin lix cheßel lâ quemleb, mâcßaßak chic inmetzßêu. Chanchanakin chic joß chixjunileb li cuînk, chan. Joßcan nak lix Dalila quixcuartesi laj Sansón. Quixchap li cuukub jôb li rismal laj Sansón ut quixquem rochben lix tßicr.

¹⁴Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Kui Simson ärkas unest, siis kiskus ta välja soa ühes koe ja lõimedega.

¹⁴Nak yô chi cuârc, quixchap chi us riqßuin lix cheßel lix quemleb. Ut quixjap re: —At Sansón, xeßchal laj filisteo châchapbal, chan. Ut laj Sansón qui-aj ru, ut quixmichß li cheß li chapcho cuiß li rismal rochben li tßicr.

¹⁵Ja Deliila ütles temale: 'Kuidas sa võid öelda: Ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on.'

¹⁵Ut lix Dalila quixye re laj Sansón: —¿Cßaßut nak nacaye cue nak niquinâra? Lâat moco lâin ta niquinâcßoxla xban nak ac xinâbalakßi oxib sut ut toj mâjiß ajcuiß nacaye cue cßaßut nak kßaxal cau âcuib, chan.

¹⁶Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani

¹⁶Lix Dalila rajlal yô chixchßißchßißinquil laj Sansón ut yô chixpatzßbal re nak tixye re chanru nak cuan xmetzßêu toj retal quititzß rabinquil ut incßaß chic quixcuy.

¹⁷ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: 'Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed.'

¹⁷Ut quixye lix yâlal re: —Lâin mâ jun sut quibeseß injolom xban nak lâin aj nazareo. Ac kßaxtesinbilin re li Dios nak toj mâjiß ninyoßla. Cui tâbesekß li cuismal, mâcßaß chic inmetzßêu tincanâk. Chanchanakin chic joß chixjunileb li cuînk, chan.

¹⁸Kui Deliila nägi, et Simson oli temale avanud kogu oma südame, siis läkitas ta vilistite vürstidele teate, öeldes: 'Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!' Ja vilistite vürstid tulid ta juurde ning tõid raha kaasa.

¹⁸Lix Dalila quixqßue retal nak laj Sansón quixye lix yâlal re. Joßcan nak quixtakla xbokbaleb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj filisteo ut quixye reheb: —Châlkex anakcuan xban nak laj Sansón ac xchßolob chicuu chixjunil lix yâlal. Anakcuan ninnau cßaßut nak kßaxal cau rib, chan. Ut eb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj filisteo queßcôeb riqßuin lix Dalila. Queßxcßam li tumin li queßxyechißi re.

¹⁹Ta uinutas Simsonit oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat; ta nõrgestas Simsonit ja selle jõud lahkus temast.

¹⁹Ut li ixk quixqßue chi cuârc laj Sansón chi ruch raß. Ut quixbok jun li cuînk re tixbes li rismal. Quixset li rismal li tzßulbil chi cuukub jôb. Ut mâcßaß chic xmetzßêu quicana laj Sansón. Lix Dalila qui-oc chixhobbal laj Sansón.

²⁰Ja Deliila ütles: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Simson ärkas unest ja mõtles: 'Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!' Aga ta ei teadnud, et Issand oli temast lahkunud.

²⁰Ut quixye re: —At Sansón, xeßchal laj filisteo châchapbal, chan. Nak qui-aj ru laj Sansón quixye: —Tinêlelik chiruheb joß ninbânu rajlal, chan. Abanan incßaß quixqßue retal nak ac xcanabâc xban li Kâcuaß.

²¹Ja vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja; ja nad viisid ta Assasse, aheldasid vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.

²¹Eb laj filisteo queßxchap laj Sansón. Queßrisi li xnakß ru ut queßxcßam aran Gaza ut queßxqßue saß tzßalam. Queßxbacß riqßuin cadena ut queßxqßue aßan chi trabajic chi cau saß li molino li cuan saß li tzßalam.

²²Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.

²²Usta ac besbil li rismal, abanan nak cuan saß tzßalam quixtiquib cuißchic chamocß li rismal.

²³Ja vilistite vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: 'Meie jumal on meie kätte andnud Simsoni, meie vaenlase.'

²³Queßxchßutub ribeb chi ninkßeîc chixjunileb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj filisteo. Queßmayejac chiru laj Dagón lix dioseb ut queßsahoß saß xchßôleb. Ut queßxye: —Laj Dagón li kadios quixkßaxtesi saß kukß laj Sansón li xicß na-iloc ke, chanqueb.

²⁴Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: 'Meie jumal on meie kätte andnud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes lõi meist paljud maha.'

²⁴Nak queßril ru laj Sansón, eb li tenamit queßxlokßoni laj Dagón lix dioseb, ut queßxye: —Li kadios xkßaxtesi saß kukß laj Sansón, li xicß na-iloc ke. Aßan li quicamsin reheb nabal li kacomon ut aßan ajcuiß quisachoc re li katenamit, chanqueb.

²⁵Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: 'Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!' Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.

²⁵Cßajoß nak queßsahoß saß xchßôleb li tenamit ut queßxye: —Cßamomak chak laj Sansón. Aßan tixqßue xsahil kachßôl, chanqueb. Ut queßrisi laj Sansón saß tzßalam ut queßoc chixseßenquil ut chixhobbal. Ut queßxxakab saß xyi cuib li rokechal li nimla cab.

²⁶Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: 'Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, millele hoone tugineb, et ma nende vastu saaksin nõjatuda!'

²⁶Ut laj Sansón quixye re li al li yô chi chßilônc re: —Qßue li cuukß chiruheb li rokechal li cab li nacûtun re. Nacuaj tinhilânk chiruheb, chan.

²⁷Aga hoone oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistite vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.

²⁷Nabaleb li cristian cuanqueb chi saß li cab, joß cuînk, joß ixk. Cuanqueb ajcuiß chixjunileb li nequeßtaklan saß xbêneb laj filisteo. Numenak tana oxib mil chi cristian cuanqueb saß xcab tasal li cab yôqueb chirilbal li cßaßru yôqueb chixbânunquil re laj Sansón.

²⁸Siis Simson hüüdis Issandat ja ütles: 'Issand Jumal! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistitele ühe korraga kätte maksta oma mõlema silma eest!'

²⁸Laj Sansón quitijoc ut quixye re li Kâcuaß: —At nimajcual Dios, chacuil taxak xtokßobâl cuu ut chinâtenkßa taxak. Chaqßue taxak inmetzßêu usta yal jun sut raj chic re nak tinqßue rêkaj chi junaj cua reheb laj filisteo li raylal xeßxbânu cue nak queßrisi li xnakß cuu, chan.

²⁹Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, millele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.

²⁹Ut laj Sansón quixtiquisi chi cau li cuib chi okech li cuan saß xyi li cab. Eb li okech aßan, aßaneb li nequeßcûtun re li cab. Riqßuin lix nim ukß quixtiquisi jun li okech ut riqßuin lix tzße quixtiquisi li jun chic.

³⁰Ja Simson ütles: 'Surgu mu hing koos vilistitega!' Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud.

³⁰Ut laj Sansón quixjap re chi cau ut quixye: —Anakcuan chincâmk cuochbeneb laj filisteo, chan. Quixtiquisi chi kßaxal cau li cab ut quitßaneß saß xbêneb li nequeßtaklan saß xbêneb laj filisteo, joß ajcuiß saß xbêneb chixjunileb li tenamit li cuanqueb aran. Saß xcamic laj Sansón kßaxal nabaleb li cristian quixcamsi chiruheb li quixcamsi nak toj yoßyôk.Eb li rîtzßin ut eb li rechßalal laj Sansón queßxcßam li camenak ut queßxmuk saß li naßajej li mukbil cuiß laj Manoa lix yucuaß. Li muklebâl aßan nacana saß xyi li cuib chi tenamit Zora ut Estaol. Laj Sansón quicßamoc be chiruheb laj Israel chiru junmay chihab.

³¹Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid ta kaasa ning viisid ta Sora ja Estaoli vahele ja matsid ta seal tema isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.

³¹Eb li rîtzßin ut eb li rechßalal laj Sansón queßxcßam li camenak ut queßxmuk saß li naßajej li mukbil cuiß laj Manoa lix yucuaß. Li muklebâl aßan nacana saß xyi li cuib chi tenamit Zora ut Estaol. Laj Sansón quicßamoc be chiruheb laj Israel chiru junmay chihab.