1Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!
1At Kâcuaß, chijulticokß taxak âcue li cßaßru xkacßul. Chacuil taxak xtokßobâl ku xban nak xutânal xo-el.
2Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.
2Eb li jalaneb xtenamit queßxmakß chiku li kanaßaj li xkêchani junxil. Ut queßxmakß ajcuiß li kochoch.
3Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.
3Xocana chi mâ ani chic na-iloc ke. Chanchan nak mâcßaß chic kayucuaß. Ut eb li kanaß chanchaneb chic li xmâlcaßan.
4Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.
4Li haß nakucß toj nakalokß. Ut joßcan ajcuiß li kasiß lokßbil.
5Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.
5Rahobtesinbilo xbaneb li xicß nequeßiloc ke ut tacuajenako. Abanan, incßaß naru nocohilan.
6Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.
6Re nak tâcuânk li katzacaêmk, xkaqßue kib rubel xcuanquileb li tenamit Egipto ut li tenamit Asiria.
7Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.
7Queßmâcob li kaxeßtônil yucuaß ut anakcuan camenakeb chic. Abanan lâo yôco chixcßulbal li raylal xban li mâc queßxbânu eb aßan.
8Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.
8Eb li queßcuan chokß lokßbil môs junxil, aßaneb chic li nequeßtaklan saß kabên anakcuan. Ut mâ ani nacoloc ke chiruheb.
9Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.
9Eb laj camsinel cuanqueb yalak bar. Xiu xiu nak nocoxic chixsicßbal katzacaêmk xban nak incßaß nakanau ma tosukßîk chak malaj ut incßaß.
10Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.
10Li katibel xkßekoß. Chanchan li horno. Ut yô katik xban katzßocajic.
11Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.
11Queßxmux ruheb li kixakil nak queßxchßic rib riqßuineb aran Sión. Ut queßxmux ajcuiß ruheb li tukß ix aran Judá.
12Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.
12Eb li queßcßamoc be chiku queßbaqßueß li rukßeb ut riqßuin aßan queßtßuyubâc. Ut eb li ac tîxeb incßaß chic queßqßueheß xlokßal.
13Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.
13Eb li sâj cuînk queßqßueheß chixqueßbal li ru li trigo. Ra sa nak nequeßru xqßuebal vuêlt re li nimla pec li nequeßxqueß cuiß li trigo. Ut joßcaneb ajcuiß li cocßal. Incßaß nequeßxcuy rîkanquil li siß xban nak kßaxal âl.
14Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.
14Incßaß chic nequeßcßojla chire li oquebâl re li tenamit eb li ac chêqueb. Ut eb li toj sâj incßaß chic nequeßbichan.
15On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.
15Incßaß chic nocoxajoc xban xsahil kachßôl. Lix sahil kachßôl xsukßi chokß rahil chßôlej.
16Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!
16Mâcßaß chic kalokßal. Tokßob ku xban nak xomâcob.
17Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,
17Xban li raylal nakacßul, xrahoß kachßôl. Ut incßaß chic saken noco-iloc.
18Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.
18Chixjunil li cuan saß li tzûl Sión ac juqßuinbil. Juneseb aj chic li yac nequeßbêc aran.
19Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.
19Abanan, lâat at Kâcuaß, lâat li tzßakal rey chi junelic kße cutan. Ut lâ cuanquil cuan chi junelic.
20Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?
20¿Cßaßut nak nocosach saß âchßôl chi junaj cua, at Kâcuaß? Ut, ¿cßaßut nak kßaxal najt xoâcanab kajunes?
21Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!
21At Kâcuaß, choâcßul cuißchic âcuiqßuin ut lâo chosukßîk ta cuißchic âcuiqßuin. Ut tâqßue taxak kalokßal joß nak cocuan chak junxil.¿Malaj ut toâtzßektâna chi junaj cua? ¿Ma junelic yôk âjoskßil saß kabên?
22Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?
22¿Malaj ut toâtzßektâna chi junaj cua? ¿Ma junelic yôk âjoskßil saß kabên?