¹Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,

¹Nabaleb li que'yaloc re xtz'îbanquil chi tz'akal re ru chanru lix na'leb li Jesucristo nak quicuan sa' kayânk.

²nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.

²Li que'c'utuc chak chiku, a'an eb li tz'akal que'iloc chak re riq'uin xnak'eb ru chanru quic'ulman chalen nak quixtiquib chak lix c'anjel ut que'xch'olob lix yâlal.

³Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,

³At Kâcua' Teófilo, lâat cuan âcuanquil. Nak ac xintz'ili rix chi us chixjunil li c'a'ru quic'ulman, xinc'oxla nak us tintz'îbak âcuiq'uin re xyebal âcue chi tz'akal re ru chanru tz'akal quic'ulman.

⁴et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.

⁴Yôquin chi tz'îbac âcuiq'uin re nak tâq'ue retal chi tz'akal lix yâlal li xatzol cui' âcuib.

⁵Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.

⁵Sa' eb li cutan nak quicuan chok' rey laj Herodes aran Judea, quicuan jun laj tij aj Zacarías xc'aba'. A'an xcomoneb li ralal xc'ajol laj Abías. Li rixakil xElisabet xc'aba'. A'an xcomoneb li ralal xc'ajol laj Aarón.

⁶Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.

⁶Laj Zacarías ut li rixakil, a'an tîqueb xch'ôl chiru li Dios. Junelic neque'xq'ue xch'ôleb chixbânunquil chi tz'akal lix chak'rabinquileb ut lix taklanquileb xban li Kâcua' Dios.

⁷Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.

⁷Abanan mâc'a' xcoc'aleb xban nak lix Elisabet inc'a' naq'uiresin ut xban ajcui' nak ac chêqueb chic.

⁸Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,

⁸Sa' jun li cutan laj Zacarías yô chixbânunquil lix c'anjel chiru li Dios sa' li templo jo' c'aynakeb xbânunquil.

⁹et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.

⁹Quit'ane' sa' xbên laj Zacarías oc sa' li Santil Na'ajej sa' li templo chixc'atbal li incienso.

¹⁰Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,

¹⁰Nak yô chi c'atc li incienso chixjunileb li tenamit ch'utch'ûqueb chirix cab ut yôqueb chi tijoc.

¹¹ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

¹¹Sa' li hônal a'an quixc'utbesi rib chiru laj Zacarías jun x-ángel li Kâcua' Dios. Xakxo sa' xnim chixc'atk li artal li nac'atman cui' li incienso.

¹²Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.

¹²C'ajo' nak quisach xch'ôl laj Zacarías nak quiril li ángel ut quixucuac.

¹³Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.

¹³Ut li ángel quixye: -At Zacarías, matxucuac. Li Dios xrabi li c'a'ru xatz'âma. Lix Elisabet lâ cuixakil tâcuânk jun xc'ula'al ut Juan tâq'ue chok' xc'aba'.

¹⁴Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,

¹⁴Nak tâyo'lâk lâ cualal, c'ajo' nak tâsahok' sa' âch'ôl lâat ut nabaleb ajcui' li cristian te'sahok' sa' xch'ôleb.

¹⁵sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.

¹⁵Lâ cualal li tâyo'lâk tâq'uehek' xcuanquil xban li Dios. A'an inc'a' tâuc'ak vino chi moco li ha' li nacaltesin. Ut ac cuânk chak li Santil Musik'ej riq'uin nak toj mâji'ak nayo'la.

¹⁶Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.

¹⁶Ut sa' xc'aba' a'an nabaleb li ralal xc'ajol laj Israel te'xsic' cui'chic li Kâcua' Dios.

¹⁷Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'

¹⁷A'an xbên cua tâxic chiru li Kâcua' chixch'olobanquil lix yâlal. Cuânk li Santil Musik'ej riq'uin ut cuânk xcuanquil jo' li cuanquilal li quiq'uehe' re laj Elías xban li Dios. Ut sa' xc'aba' a'an te'xc'am cui'chic rib sa' usilal li yucua'bej riq'uineb li alalbej. Eb laj k'etol âtin te'xjal xna'leb ut te'xtzol ribeb riq'uineb li tîqueb xch'ôl. Tixcauresi li tenamit chixc'ulbal li Kâcua', chan li ángel.

¹⁸Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'

¹⁸Quichak'oc laj Zacarías ut quixye: -¿Chanru nak tinnau nak yâl li yôcat chixyebal cue? Lâin tîxin chic. Jo'can ajcui' li cuixakil, chan.

¹⁹Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.

¹⁹Ut li ángel quixye: -Lâin li ángel Gabriel li ninc'anjelac chiru li Dios. Ut a'an xtaklan chak cue xyebal âcue li châbil esilal a'in.

²⁰Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'

²⁰Anakcuan lâat tatcanâk chi mem xban nak inc'a' xapâb li c'a'ru xinye. Inc'a' tat-âtinak toj tâcuulak xk'ehil nak tâc'ulmânk chixjunil a'in, chan li ángel.

²¹Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

²¹Eb li tenamit cuanqueb chirix cab. Yôqueb chiroybeninquil laj Zacarías. Yôqueb chixc'oxlanquil c'a'ru xc'ul nak xbay chak sa' li templo.

²²Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.

²²Ut nak qui-el chak sa' li templo mem chic laj Zacarías. Inc'a' chic naâtinac. Yal ruk' aj chic naxc'ut chiruheb li neque'âtinan re. Ticto que'xtau ru nak quic'utbesîc chak chiru jun li visión sa' li templo.

²³Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.

²³Nak ac xrake' xbânunquil lix c'anjel sa' li templo, laj Zacarías quisuk'i sa' rochoch.

²⁴Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:

²⁴Ut chirix chic a'an lix Elisabet, li rixakil laj Zacarías, quicana chi yaj aj ixk. Ut chiru ôb po quicana sa' li rochoch. Mâ bar qui-el ut yô chixyebal sa' xch'ôl:

²⁵'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'

²⁵-Jo'ca'in nak xruxtâna cuu li Kâcua'. Xrisi lin xutân chiruheb li tenamit nak xq'ue jun lin c'ula'al, chan.

²⁶Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,

²⁶Nak ac yô chic xcuak po xcanajic chi yaj aj ixk lix Elisabet, li ángel Gabriel quitaklâc xban li Dios sa' jun li tenamit Nazaret xc'aba' li cuan xcuênt Galilea.

²⁷neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.

²⁷Quitaklâc riq'uin jun li xka'al xMaría xc'aba' toj mâji' cuanjenak riq'uin cuînk. Ac tz'âmanbil xban jun li cuînk aj José xc'aba'. Li cuînk a'an xcomoneb li ralal xc'ajol li rey David.

²⁸Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'

²⁸Li ángel quicuulac riq'uin lix María ut quixye re: -Sahak taxak sa' lâ ch'ôl xban nak lâat li sic'bil âcuu. Li Kâcua' cuan âcuiq'uin ut osobtesinbilat sa' xyânkeb li ixk, chan li ángel.

²⁹Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.

²⁹Ut lix María quisach xch'ôl chirabinquil li quixye li ángel. -¿C'a'ru xyâlal li âtin li xye cue? chan sa' xch'ôl.

³⁰Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

³⁰Ut li ángel quixye re: -Matxucuac, María. Li Dios xsic'oc âcuu xban nak châbil âna'leb.

³¹Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.

³¹Anakcuan tatcanâk chi yaj aj ixk. Li Dios tixq'ue jun âc'ula'al têlom ut Jesús lix c'aba' tâq'ue.

³²Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.

³²Nimak xcuanquil nak tâcuânk ut chixjunileb te'na'ok re nak a'an tz'akal Ralal li Dios. Ut li Kâcua' tâq'uehok xcuanquil chi taklânc jo' nak quicuan chi taklânc li rey David lix xe'tônil yucua'.

³³Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'

³³A'anak chic li cuânk xcuanquil chi taklânc sa' xbêneb li ralal xc'ajol laj Jacob. Ut lix cuanquilal tâcuânk chi junelic. Inc'a' tâosok', chan li ángel.

³⁴Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'

³⁴Quichak'oc lix María ut quixye: -¿Chanru nak tâcuânk inc'ula'al xban nak lâin moco cuanquin ta riq'uin cuînk? chan lix María.

³⁵Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

³⁵Li ángel quixye re: -Riq'uin xcuanquil li Santil Musik'ej tatcanâk chi yaj aj ixk. Lix cuanquil li nimajcual Dios tâcuânk âcuiq'uin. Ut li c'ula'al li tâyo'lâk, a'an santo ut tz'akal ralal li Dios.

³⁶Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,

³⁶Jo'can ajcui' lix Elisabet lâ cuech'alal yaj aj ixk anakcuan. Ac cuakib po chic xcanajic chi yaj aj ixk, usta ac tîx chic ut usta chixjunileb que'xye nak a'an inc'a' tâcuânk xcoc'al.

³⁷sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'

³⁷Riq'uin a'in nac'utun nak mâc'a' ch'a'aj chiru li Dios, chan li ángel.

³⁸Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.

³⁸Ut lix María quixye: -Lâin aj c'anjel chiru li Kâcua' Dios. Xbânuhak cuiq'uin li c'a'ru xaye, chan. Ut chirix chic a'an, cô li ángel.

³⁹Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna

³⁹Ac xnume' chic cuib oxib cutan nak lix María cô sa' junpât sa' jun li na'ajej tzûl ru cuan sa' xcuênt Judea.

⁴⁰ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.

⁴⁰Quicuulac sa' rochoch laj Zacarías ut quixq'ue xsahil xch'ôl lix Elisabet.

⁴¹Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

⁴¹Nak quirabi lix sahil xch'ôl lix Elisabet li quiq'uehe' xban lix María, quirec'a nak qui-ec'an chak lix c'ula'al. Ut sa' ajcui' li hônal a'an lix Elisabet quinujac chi Santil Musik'ej.

⁴²ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!

⁴²Ut lix Elisabet quixye chi cau xyâb xcux: -Osobtesinbilat sa' xyânkeb chixjunileb li ixk ut osobtesinbil ajcui' lâ c'ula'al li tâyo'lâk.

⁴³Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?

⁴³Lâin moco inc'ulub ta nak tatchâlk chicuilbal xban nak lâat lix na' li Kâcua', li ninlok'oni lâin.

⁴⁴Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.

⁴⁴Nak xcuabi lix sahil inch'ôl xaq'ue, xcuec'a nak lin c'ula'al x-ec'an chak xban xsahil xch'ôl.

⁴⁵Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'

⁴⁵Us xak âcue xban nak xapâb nak tâc'ulmânk li c'a'ru xye li Kâcua', chan lix Elisabet.

⁴⁶Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat

⁴⁶Ut lix María quixye: -Chi anchal inch'ôl ninq'ue xlok'al li Kâcua'.

⁴⁷ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,

⁴⁷Nasaho' sa' inch'ôl riq'uin li Dios laj Colol cue,

⁴⁸sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

⁴⁸xban nak xruxtâna cuu lâin aj c'anjel chiru, usta mâc'a' incuanquil. Chalen anakcuan us xak re cha'keb cue chixjunileb li tenamit.

⁴⁹sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi

⁴⁹Lok'oninbil taxak ru li Kâcua' li k'axal nim xcuanquil xban nak quixc'utbesi chicuu lix nimal lix cuanquilal. A'an tz'akal santo.

⁵⁰ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.

⁵⁰Li Kâcua' junelic na-uxtânan u. Naruxtâna ruheb li neque'xucuan ru.

⁵¹Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.

⁵¹Sachba ch'ôlej li quixbânu riq'uin xnimal xcuanquil. Quixpo' ru li yôqueb chixc'oxlanquil xbânunquil li k'etk'eteb, li neque'rec'a sa' xch'ôleb nak nînkeb xcuanquil.

⁵²Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,

⁵²Quirisi sa' xna'ajeb li cuanqueb sa' xcuanquil. Ut quixq'ueheb xlok'al li mâc'a'eb xcuanquil.

⁵³näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.

⁵³Li mâc'a' cuan reheb naxq'ue chi nabal c'a'ru reheb. Ut eb li biom naxtaklaheb chi mâc'a' cuan reheb.

⁵⁴Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,

⁵⁴A'an junelic quixtenk'aheb laj Israel lix tenamit ut inc'a' quisach sa' xch'ôl ruxtânanquil ruheb,

⁵⁵nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'

⁵⁵xban nak jo'can quixyechi'i reheb li kaxe'tônil yucua'. Quixyechi'i re laj Abraham nak târuxtâna ruheb li ralal xc'ajol chi junelic, chan lix María.

⁵⁶Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.

⁵⁶Ut lix María quicuan oxib po riq'uin lix Elisabet. Ut chirix a'an quisuk'i sa' rochoch.

⁵⁷Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.

⁵⁷Quicuulac xk'ehil nak tâyo'lâk lix c'ula'al lix Elisabet ut quicuan jun lix c'ula'al ch'ina têlom.

⁵⁸Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.

⁵⁸Nak que'rabi resil li rech cabal jo' cui' eb li rech'alal nak qui-uxtânâc ru lix Elisabet xban li Kâcua', que'saho' ajcui' sa' xch'ôleb a'an.

⁵⁹Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.

⁵⁹Ac cuan cuakxakib cutan re li c'ula'al, nak quixc'ul li circuncisión. Aj Zacarías raj que'xq'ue chok' xc'aba' chok' rêkaj lix yucua'.

⁶⁰Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'

⁶⁰Abanan li na'bej quixye: -Inc'a'. Aj Juan takaq'ue chok' xc'aba', chan.

⁶¹Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'

⁶¹Que'chak'oc ut que'xye re: -¿C'a'ut nak tâcuaj xq'uebal aj Juan chok' xc'aba'? Mâ jun sa' xyânkeb lâ cuech'alal cuan ta xc'aba' jo' a'an, chanqueb.

⁶²Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.

⁶²Que'xc'ut li ruk'eb chiru laj Zacarías re xpatz'bal re c'a'ru c'aba'ej târaj xq'uebal chok' xc'aba' li ralal.

⁶³Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.

⁶³Laj Zacarías quixpatz' jun xhu reheb re tixtz'îba li c'aba'ej chiru. Ut sa' li hu quixtz'îba "Juan lix c'aba' têq'ue". Nak que'ril li hu, que'sach xch'ôleb chixjunileb.

⁶⁴Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.

⁶⁴Ut sa' ajcui' li hônal a'an laj Zacarías quiru chic chi âtinac ut qui-oc chixlok'oninquil li Kâcua' Dios.

⁶⁵Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.

⁶⁵C'ajo' nak que'oc xxiuheb chixjunileb li rech cabal ut yalak bar sa' li na'ajej tzûl ru li cuan sa' xcuênt Judea qui-el resil li c'a'ru quic'ulman.

⁶⁶Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.

⁶⁶Ut chixjunileb li que'abin re que'xq'ue sa' xch'ôleb ut que'xye: -¿C'a'ru anchal tixc'anjela li c'ula'al a'in nak tânimânk? Nac'utun nak cuan xcuanquil li Dios riq'uin, chanqueb.

⁶⁷Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:

⁶⁷Ut laj Zacarías lix yucua' laj Juan quinujac chi Santil Musik'ej. Qui-oc chi âtinac ut quixye li c'a'ru quic'utbesîc chiru xban li Dios. Ut quixye chi jo'ca'in:

⁶⁸'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse

⁶⁸-Lok'oninbil taxak li Kâcua' Dios li neque'xlok'oni laj Israel xban nak xril xtok'obâl ruheb lix tenamit ut xcoleb.

⁶⁹ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,

⁶⁹Xq'ue jun laj Colol ke k'axal nim xcuanquil. Quixsic' ru sa' xyânkeb li ralal xc'ajol li rey David laj c'anjel chiru.

⁷⁰nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -

⁷⁰A'in quixyechi'i chak junxilaj jo' que'xye ke li santil profetas.

⁷¹päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,

⁷¹Quixye reheb nak toxcol chiruheb li xic' neque'iloc ke ut torisi rubeleb xcuanquil.

⁷²et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,

⁷²Quixye nak târuxtâna ruheb li kaxe'tônil yucua' xban nak jultic re li quixye sa' li santil contrato.

⁷³vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.

⁷³Li Kâcua' riq'uin juramento quixyechi'i a'an re laj Abraham li kaxe'tônil yucua'.

⁷⁴Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda

⁷⁴Quixye re nak a'an tâcolok ke chiruheb li xic' neque'iloc ke re nak toc'anjelak chiru a'an chi mâc'a'ak kaxiu,

⁷⁵vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.

⁷⁵ut re ajcui' nak junelic tocuânk sa' santilal ut sa' tîquilal chiru li Dios.

⁷⁶Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,

⁷⁶At cualal, lâat xprofeta li nimajcual Dios. Lâat tatxic xbên cua chiru li Kâcua' ut tâch'olob lix yâlal chiruheb li tenamit re nak te'xcauresi ribeb chixc'ulbal li Kâcua'.

⁷⁷et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises

⁷⁷Tâc'ut chiruheb li tenamit chanru nak te'cuyek' te'sachek' lix mâqueb ut te'colek'.

⁷⁸meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.

⁷⁸Xban nak k'axal nim ruxtân li Kâcua' Dios, xtakla chak li Jun li tâcutanobresînk re li kac'a'ux.

⁷⁹See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'

⁷⁹Ut tixcutanobresi xc'a'uxeb li cuanqueb sa' xk'ojyînal ru li mâc, li câmqueb re sa' li mâusilal. Ut a'an tâberesînk ke sa' li tuktûquilal, chan laj Zacarías.Ut li c'ula'al yô chi q'uîc ut yô chi cacuûc sa' xpâbâl. Ut quicuan sa' li chaki ch'och' bar inc'a' q'uiheb li tenamit toj quicuulac xk'ehil nak quixtiquib xch'olobanquil lix yâlal chiruheb laj Israel.

⁸⁰Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.

⁸⁰Ut li c'ula'al yô chi q'uîc ut yô chi cacuûc sa' xpâbâl. Ut quicuan sa' li chaki ch'och' bar inc'a' q'uiheb li tenamit toj quicuulac xk'ehil nak quixtiquib xch'olobanquil lix yâlal chiruheb laj Israel.