¹Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreid talle: 'Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!'

¹Sa' jun li cutan yô chi tijoc li Jesús. Ut nak quirake' chi tijoc, jun reheb lix tzolom quixye re: -Kâcua', c'ut chiku li tijoc jo' nak laj Juan quixc'ut li tijoc chiruheb lix tzolom, chan.

²Aga tema ütles neile: 'Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu!

²Ut li Kâcua' quixye reheb: -Nak textijok, têye chi jo'ca'in: Kâcua', cuancat sa' li santil choxa, lok'oninbil taxak lâ santil c'aba'. Chichâlk ta lâ nimajcual cuanquilal. Chi-uxk ta li nacacuaj jo' sa' choxa, jo' ta ajcui' sa' ruchich'och'.

³Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva,

³Chaq'ue taxak ke li kacua kuc'a chi cuulaj cuulaj.

⁴ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!'

⁴Ut chacuy chasach ta li kamâc jo' nak nakacuyeb xmâc li neque'mâcob chiku. Ut moâq'ue chi âlêc. Choâcol ban chiru li inc'a' us.

⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: 'Sõber, laena mulle kolm leiba,

⁵Ut quixye ajcui' reheb li Jesús: -Kayehak nak lâex cuan ta junak lê ramîg. Ut texxic raj riq'uin tuktu k'ojyîn ut têye raj re, "At cuamîg, mâre tâto'oni oxibak incua.

⁶sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!',

⁶Jun li cuamîg xchal chak chi najt ut xc'ulun cuiq'uin sa' cab. Ut mâc'a' cuan cue re tinq'ue re."

⁷kas saaks ta toast vastata: 'Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!'?

⁷Ut li jun li cuan chak sa' cab tâchak'ok chak ut tixye, "Minâch'i'ch'i'i. Tz'aptz'o chic li cab. Lâin ut eb lin coc'al yôco chi hilânc. Inc'a' naru nincuacli chixq'uebal âcue li c'a'ru tâcuaj."

⁸Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.

⁸Moco xban ta nak ramîg nak tâcuaclîk chixq'uebal re li c'a'ru târaj ru. Tixq'ue ban re xban nak yôk chixpatz'bal ut re nak tixcanab xch'i'ch'i'inquil.

⁹Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

⁹Jo'can ut nak ninye êre: -Nak tâpaltok c'a'ru êre, chextz'âmânk chiru li Dios ut a'an tixq'ue êre. Chesic'ak ut têtau, chebokak ut li puerta tâtehek' chêru.

¹⁰sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

¹⁰Chebânu a'an xban nak li ani natz'âman chiru li Dios naq'uehe' re. Ut li ani naxsic', naxtau. Ut li ani nabokoc, li puerta natehe' chiru.

¹¹Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?

¹¹¿Ma cuan ta bi' junak yucua'bej sa' êyânk tixq'ue junak pec re li ralal nak tixpatz' xcua re? Ut nak tixpatz' junak xcar re, ¿ma c'anti' ta bi' tixq'ue re?

¹²Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?

¹²Ut nak tixpatz' junak xmol, ¿ma aj xôc' ta bi' tixq'ue re?

¹³Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!'

¹³Cui lâex li moco châbilex ta nequenau xq'uebal li c'a'ru châbil re lê ralal êc'ajol, ¿ma toja' ta chic lê yucua' cuan sa' choxa inc'a' tixq'ue li Santil Musik'ej re li ani tixtz'âma chiru? chan li Jesús reheb.

¹⁴Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.

¹⁴Li Jesús quirisi jun li mâus aj musik'ej riq'uin jun li cuînk mem. Nak qui-el li mâus aj musik'ej riq'uin, naâtinac chic li cuînk. Ut chixjunileb li cuanqueb aran que'sach xch'ôl xban li c'a'ru quic'ulman.

¹⁵Aga mõned nende seast ütlesid: 'Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil.'

¹⁵Abanan cuanqueb ajcui' li que'yehoc re: -Li cuînk a'in na-isin mâus aj musik'ej riq'uin xcuanquil laj Beelzebú lix yucua'ileb li mâus aj musik'ej, chanqueb.

¹⁶Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.

¹⁶Ut cuanqueb ajcui' li que'xtz'âma chiru li Jesús nak tixbânu junak li milagro yal re xyalbal rix.

¹⁷Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.

¹⁷Li Jesús quixnau li c'a'ru yôqueb chixc'oxlanquil ut quixye reheb: -Cui cuan jun têpak chi tenamit xic' te'ril rib chi ribileb rib, li jun têp chi tenamit a'an tixsach xcuanquil xjunes rib. Ut cui cuan ta jun cabalak xic' te'ril rib chi ribileb rib, li jun cabal a'an te'xsach xcuanquil lix jun cablaleb.

¹⁸Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.

¹⁸Jo'can ajcui' laj tza. Cui xic' neque'ril rib chi ribileb rib, ¿chan ta cui' ru nak xakxôk lix cuanquilal? Lâex nequeye nak riq'uin xcuanquil laj tza nacuisi li mâus aj musik'ej.

¹⁹Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

¹⁹Cui lâin yôquin chirisinquil mâus aj musik'ej riq'uin xcuanquil laj tza, ¿ani aj cuanquil neque'isin cui' mâus aj musik'ej li neque'tâken êre lâex? Jo'can nak a'an eb ajcui' te'yehok re nak inc'a' yâl li yôquex chixyebal.

²⁰Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

²⁰Cui ut riq'uin xcuanquil li Dios nacuisiheb li mâus aj musik'ej, riq'uin a'an nac'utun nak relic chi yâl ac xc'ulun sa' êyânk lix nimajcual cuanquilal li Dios.

²¹Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.

²¹Laj tza chanchan jun li cuînk cau rib ut cuan sa' ruk' lix ch'îch' re xcolbal rib. Yôk chixc'ac'alenquil li rochoch. Mâc'a' tixc'ul li c'a'ru re xban nak yôk chixc'ac'alenquil.

²²Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.

²²Abanan cui tâchâlk junak k'axal cau rib chiru a'an, a'an chic tânumtâk sa' xbên ut tâmak'ek' chiru lix ch'îch' li cau cui' xch'ôl ut tâjeq'uîk li c'a'ru re.

²³Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.

²³Li ani inc'a' na-oquen chicuix, a'an xic' ninril. Ut ani inc'a' natenk'an cue, narisi xcuanquil li c'a'ru ninbânu lâin, chan li Jesús.

²⁴Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda. Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja läksin.'

²⁴Nak ac x-el riq'uin junak cuînk, li mâus aj musik'ej naxic sa' li na'ajej bar mâc'a' cuan chixsic'bal bar tâoc chi hilânc. Naril nak inc'a' naxtau xna'aj. Naxye: -Lâin tinsuk'îk cui'chic riq'uin li cuînk bar xin-el cui' chak, chan.

²⁵Ja tulles leiab ta selle pühitud ja ehitud olevat.

²⁵Ut nak nacuulac riq'uin naxtau li cuînk chanchan jun li cab mâc'a' chic cuan chi sa'. Mesunbil ut ac cauresinbil roybeninquil li ani tâoc chi sa'.

²⁶Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimane lugu läheb halvemaks kui esimene.'

²⁶Ut li mâus aj musik'ej naxsic' cuukub chic chi mâus aj musik'ej k'axal cui'chic numtajenak xmâusilaleb chiru a'an. Neque'oc chi cuânc riq'uin li cuînk. Ut lix na'leb li cuînk a'an numtajenak chic xyibal ru chiru nak quicuan junxil.

²⁷Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: 'Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!'

²⁷Ut nak yô chixyebal eb li âtin a'in li Jesús, jun li ixk quiâtinac chak chi cau sa' xyânkeb li q'uila tenamit, ut quixye: -Us xak re li ixk li x-alan âcue ut xtu'resin âcue, chan.

²⁸Aga tema ütles: 'Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.'

²⁸Li Jesús quichak'oc ut quixye: -K'axal cui'chic us chok' reheb li neque'abin re li râtin li Dios ut neque'xbânu li c'a'ru naxye.

²⁹Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema: 'See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht,

²⁹Nak yôqueb chi ch'utlâc li q'uila tenamit riq'uin, li Jesús quixye reheb: -Li cristian li cuanqueb sa' eb li cutan a'in inc'a' useb xna'leb. Te'raj tâc'utbesîk junak milagro chiruheb. Abanan mâ jun milagro tâc'utbesîk chiruheb. Ca'aj cui' li milagro li qui-ux re laj Jonás, li quic'utbesîc chiruheb junxil.

³⁰sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.

³⁰Li milagro li quixc'ul laj Jonás nak quicole', a'an retalil chiruheb li tenamit Nínive nak a'an taklanbil xban li Dios. Jo'can ajcui' lâin li C'ajolbej. Li milagro li tinc'ul lâin, a'an jun retalil chiruheb li tenamit sa' eb li cutan a'in nak lâin taklanbilin xban li Dios, chan.

³¹Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.

³¹Li ixk li quicuan chok' reina sa' li tenamit li cuan sa' li sur, tâcuaclîk chak sa' xk'ehil nak târakek' âtin sa' êbên ut tixye nak cuan êmâc xban nak inc'a' xerabi li cuâtin. A'an quichal chak toj sa' xmaril li ruchich'och' chirabinquil li c'a'ru quixye laj Salomón xban nak cuan xna'leb. Ut lâin k'axal cui'chic inna'leb chiru laj Salomón ut cuanquin arin sa' êyânk. Abanan inc'a' nequepâb li cuâtin.

³²Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.

³²Ut te'cuaclîk ajcui' eb li que'cuan sa' li tenamit Nínive sa' xk'ehil nak târakek' âtin sa' êbên lâex li cuanquex sa' eb li cutan a'in. Ut te'xye nak cuan êmâc xban nak eb a'an que'yot'e' xch'ôl que'xjal xc'a'ux ut que'pâban nak quicuulac laj Jonás chixyebal râtin li Dios reheb. Ut lâin cuanquin arin sa' êyânk ut k'axal nim incuanquil chiru xcuanquil laj Jonás ut lâex inc'a' nayot'e' êch'ôl inc'a' nequejal êc'a'ux, chan li Jesús.

³³Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.

³³Mâ ani tixloch junak candil ut tixq'ue ta chi mukmu malaj ut tixq'ue rubel chacach. Naxq'ue ban sa' junak na'ajej najt xteram re nak cuânkeb sa' cutan li ani te'oc sa' li cab.

³⁴Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.

³⁴Li xnak' êru chanchan jun li lámpara. Xban nak na-iloc li xnak' êru cuanquex sa' cutan. Cui ta mâc'a' li xnak' êru cuanquex raj sa' k'ojyîn.

³⁵Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!

³⁵Cui inc'a' us li kana'leb, cuanco sa' k'ojyîn. Chanchano jun li mutz' li inc'a' na-iloc. Chebânu cuênt re nak junelic cuânkex sa' cutan saken.

³⁶Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis, kui lamp sind valgustaks oma säraga.'

³⁶Jo'can ut cui cuanquex sa' cutan saken, moco cuanquex ta chic sa' k'ojyîn. Châbilak ban chic lê na'leb. Xban nak châbil lê na'leb, chanchanakex chic jun li xam li nacutanobresin, chan.

³⁷Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha.

³⁷Ut nak li Jesús quirake' chi âtinac riq'uineb, jun reheb laj fariseo quixbok li Jesús chi cua'ac sa' rochoch. Qui-oc li Jesús sa' rochoch laj fariseo ut quichunla chi cua'ac sa' mêx.

³⁸Variser imestas, et ta enne lõunasööki käsi ei pesnud.

³⁸Laj fariseo quisach xch'ôl chirilbal nak li Jesús inc'a' quich'ajoc jo' c'aynakeb xbânunquil eb laj judío.

³⁹Aga Issand ütles talle: 'Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust.

³⁹Li Jesús quixye re: -Lâex aj fariseo nequech'aj li rix lê sec' ut lê plato; abanan tz'aj lix sa'. Lâex chanchanex li sec' li tz'aj xsa' xban nak numtajenak lê mâusilal ut li elk'ac nequebânu.

⁴⁰Te mõistmatud, eks see, kes on teinud välispidise, ole teinud ka seespidise?

⁴⁰Lâex mâc'a' êna'leb. ¿Ma inc'a' nequenau nak li ani quiyo'obtesin re li rix, a'an ajcui' li quiyo'obtesin re lix sa'?

⁴¹Ent andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas!

⁴¹Mêrahi ru li c'a'ru re jalan. Chesihak ban li c'a'ru cuan êre reheb li neba'. Cui têbânu chi jo'can châbilakex chic chiru li Dios, chan.

⁴²Kuid häda teile, variserid, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse.

⁴²Ra châlel sa' êbên lâex aj fariseo. Nequemayeja li junjûnk sa' xlajêtkil li isqui'ij, li ruda ut li c'a'ak re ru chi ichajil li nati'e'. Abanan inc'a' nequera li Dios ut inc'a' nequebânu li tîquilal. Us xq'uebal li junjûnk sa' xlajêtkil, abanan k'axal cui'chic tento xrâbal li Dios ut xbânunquil li tîquilal.

⁴³Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel!

⁴³Ra châlel sa' êbên lâex aj fariseo li nacuulac chêru c'ojlâc sa' li na'ajej k'axal lok' nak nequexxic sa' li cab li nequech'utub cui' êrib. Ut nacuulac chêru nak tâq'uehek' êlok'al sa' eb li be.

⁴⁴Häda teile, et te olete nagu tähistamata hauad, ja inimesed, kes kõnnivad nende peal, ei teagi!'

⁴⁴Ra châlel sa' êbên lâex aj tzolol chak'rab ut lâex aj fariseo xban nak inc'a' us lê na'leb. Lâex aj ca' pac'al u. Chanchanex li muklebâl li inc'a' nac'utun. Yalak ani nanume' sa' xbên xban nak inc'a' neque'xnau c'a'ru cuan aran, chan.

⁴⁵Aga keegi seadusetundja kostis Jeesusele: 'Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.'

⁴⁵Quichak'oc jun reheb laj tzolol chak'rab ut quixye re li Jesús: -At tzolonel, riq'uin li c'a'ru yôcat chixyebal, yôcat chixc'utbal kaxutân lâo.-

⁴⁶Tema aga ütles: 'Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge!

⁴⁶Ut li Jesús quixye: -Ra ajcui' châlel sa' êbên lâex aj tzolol chak'rab. K'axal âl li îk nequeq'ue sa' xbêneb li cristian ut k'axal ch'a'aj xc'ambal. Lâex nequeye nak tento te'xbânu chixjunil li naxye li chak'rab. Abanan chi moco lâex nequexru xbânunquil.

⁴⁷Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauamärke, teie isad on nad aga tapnud!

⁴⁷Ra châlel sa' êbên lâex aj tzolol chak'rab xban nak lâex aj ca' pac'al u. Nequerutz'u'uji chak ru li que'muke' cui' li profetas li que'xcamsi lê xe'tônil yucua'.

⁴⁸Niisiis, te ise tunnistate, et olete oma isade tegude poolt, sest nemad tapsid nad ära, aga teie ehitate nende hauamärke.

⁴⁸Riq'uin li mâusilal nequebânu nac'utun nak juntak'êtex riq'uineb lê xe'tônil yucua'. Eb a'an que'camsin reheb li profeta ut lâex nequeyîb lix muklebâleb.

⁴⁹Seepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juurde prohveteid ja apostleid, ja nad kiusavad neid taga ja tapavad neist mõned,

⁴⁹Li Dios, a'an cuan xna'leb. Jo'can nak quixye, "Lâin tintaklaheb li profeta ut eb li apóstol riq'uineb. Sa' xyânkeb a'an cuan têcamsiheb, ut cuan ajcui' têtâkeheb re xchapbaleb."

⁵⁰et sellelt sugupõlvelt nõutaks kätte kõigi prohvetite veri, mis on valatud maailma rajamisest peale,

⁵⁰Ut anakcuan lâex chic textojok rix lix camiqueb chixjunileb li profeta chalen chak sa' xticlajic li ruchich'och'.

⁵¹Aabeli verest kuni Sakarja vereni, kes hukati altari ja jumalakoja vahel. Jah, ma ütlen teile, see nõutakse kätte sellelt sugupõlvelt!

⁵¹Yâl nak lâex textojok rix lix camiqueb a'an. Tâticlâk riq'uin lix camic laj Abel ut toj riq'uin lix camic laj Zacarías li quicamsîc chiru nebâl chixc'atk li templo ut li artal.

⁵²Häda teile, seadusetundjaile, sest te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!'

⁵²Ra châlel sa' êbên lâex, aj tzolol chak'rab, xban nak nequemuk lix yâlal chiruheb li tenamit. Lâex inc'a' nequepâb li Dios, chi moco nequecanabeb chi pâbânc li neque'raj raj pâbânc, chan li Jesús reheb.

⁵³Ja kui Jeesus oli majast väljunud, said kirjatundjad ja variserid väga vihaseks ja hakkasid teda sõnast püüdma paljude asjade pärast,

⁵³Ut nak quirake' chixyebal eb li âtin a'in, c'ajo' nak que'josk'o' eb laj tzolol chak'rab ut eb laj fariseo. Que'oc chixch'i'ch'i'inquil ut nabal li c'a'ak re ru yôqueb chixpatz'bal re.Yôqueb chi patz'oc re li Jesús yal re rilbal ma tixye junak âtin inc'a' us re nak târûk te'xjit.

⁵⁴varitsedes teda, et midagi kätte saada tema suust.

⁵⁴Yôqueb chi patz'oc re li Jesús yal re rilbal ma tixye junak âtin inc'a' us re nak târûk te'xjit.