¹Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.

¹Nabaleb laj titz'ol toj ut eb laj mâc que'cuulac chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal li Jesús.

²Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: 'Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!'

²Eb laj fariseo ut eb laj tz'îb yôqueb chi cuech'înc ut yôqueb chixyebal: -Li cuînk a'in naxc'am rib sa' usilal riq'uineb laj mâc ut nacua'ac rochbeneb, chanqueb.

³Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:

³Li Jesús quixye reheb li jaljôquil ru âtin a'in:

⁴'Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?

⁴¿Ma cuan junak cuînk sa' êyânk cuânk ta o'c'âlak xcarner, cui tâsachk junak sa' xyânkeb a'an, ma inc'a' raj tixcanab li belêlaju ro'c'âl sa' c'alebâl ut tâxic chixsic'bal li quisach toj retal tixtau chak? chan.

⁵Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele

⁵Ut nak tixtau, tâsahok' sa' xch'ôl ut tixq'ue sa' xbên xtel,

⁶ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!'

⁶ut tâxic sa' rochoch. Tixch'utubeb li ramîg ut li rech cabal ut tixye reheb: -Chisahok' sa' kach'ôl cuochbenex xban nak xintau lin carner li quisach, cha'ak reheb.

⁷Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.

⁷Lâin tinye êre nak jo'can ajcui' sa' choxa. Tâcuânk nimla sahil ch'ôlej nak junak aj mâc tixyot' xch'ôl tixjal xc'a'ux chiruheb belêlaju ro'c'âl chi cristian li ac xe'pâban ut tîqueb chic xch'ôleb.

⁸Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab?

⁸Ut quixye ajcui' reheb: Kayehak nak junak ixk cuan lajêbak xtumin. Cui tâsachk junak lix tumin, ¿ma inc'a' raj tixloch li xam ut tâoc chixmesunquil li cab ut tixsiq'ui toj retal tixtau?

⁹Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!'

⁹Ut nak tixtau, tixch'utubeb li ramîg ut eb li rech cabal ut tixye reheb: -Chisahok' sa' kach'ôl cuochbenex xban nak xintau lin tumin li quisach chicuu, cha'ak.

¹⁰Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.'

¹⁰Lâin ninye êre nak jo'can ajcui' eb lix ángel li Dios te'sahok' sa' xch'ôleb nak junak aj mâc tâyot'ek' xch'ôl ut tixjal xc'a'ux.

¹¹Jeesus ütles: 'Ühel inimesel oli kaks poega.

¹¹Ut quixye ajcui' reheb li jaljôquil ru âtin a'in: Jun li cuînk quicuan cuib li ralal.

¹²Ja noorem neist ütles isale: 'Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!' Ja isa jagaski varanduse nende vahel.

¹²Li îtz'inbej quixye re lix yucua': -At inyucua', q'ue cue anakcuan lâ jun cablal li jo' q'uial li tintz'ak lâin, chan. Tojo'nak li yucua'bej quixjeq'ui lix jun cablal reheb li ralal cuib.

¹³Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.

¹³Ut mâji' ajcui' najterak nak li îtz'inbej quixch'utub chixjunil li c'a'ru cuan re, ut cô chi najt sa' jalanil tenamit. Aran quixsach li c'a'ru re nak yô chixk'axbal li cutan chi jo' mâjo'.

¹⁴Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.

¹⁴Ut nak ac xsach chixjunil li c'a'ru cuan re, quicuan jun nimla cue'ej sa' li tenamit a'an. Ut li al yô chixcuybal xtz'ocajic.

¹⁵Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.

¹⁵Jo'can nak cô riq'uin jun li cuînk cuan sa' li tenamit a'an chixpatz'bal xtrabaj. Ut li cuînk a'an quixtakla sa' c'alebâl chi iloc âk.

¹⁶Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.

¹⁶Quiraj raj xcua'bal xcuaheb li âk xban nak tâtz'ocâk. Abanan inc'a' que'xq'ue ca'ch'inak re.

¹⁷Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: 'Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!

¹⁷Quijultico' re chanru nak quicuan sa' rochoch lix yucua' ut quixye sa' xch'ôl: -Nabaleb aj c'anjel cuanqueb sa' rochoch lin yucua' ut numtajenak xcuaheb. Ut lâin arin osoc' cue xban tz'ocâc.

¹⁸Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,

¹⁸Tinxic cui'chic sa' rochoch lin yucua' ut tinye re, "At inyucua', xinmâcob chiru li Dios jo' ajcui' châcuu lâat.

¹⁹ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!''

¹⁹Mâcua' chic inc'ulub nak tinc'aba'in âcualal. Chinâc'ul ban jo' junak âmôs," cha'akin re, chan sa' xch'ôl.

²⁰Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.

²⁰Sa' junpât quicuacli ut quisuk'i sa' rochoch lix yucua'. Toj cuan ajcui' chak chi najt nak qui-ile' xban lix yucua'. Ut li yucua'bej quiril xtok'obâl ru. Cô sa' ânil chixc'ulbal li ralal. Quixk'alu ut quirutz' ru.

²¹Aga poeg ütles isale: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!'

²¹Ut li ralal quixye re: -At inyucua', xinmâcob chiru li Dios jo' ajcui' châcuu lâat. Mâcua' chic inc'ulub nak tinc'aba'in âcualal, chan re lix yucua'.

²²Ent isa ütles oma sulastele: 'Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga

²²A'ut li yucua'bej quixye reheb lix môs: -Sic'omak chak sa' junpât li châbil t'icr ut q'uehomak chirix. Q'uehomak xmatk'ab chi ru'uj ruk' ut q'uehomak xxâb chi rok.

²³ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,

²³Ut c'amomak chak li ch'ina cuacax, li ch'olaninbil chi us. Camsihomak ut tonink'eîk,

²⁴sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!' Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.

²⁴xban nak li cualal a'in chanchan camenak nak xcuan chak. A'ut anakcuan xsuk'i cui'chic chi yo'yo. Sachenak nak xcuan ut xtauman cui'chic, chan. Ut que'oc chi nink'eîc.

²⁵Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,

²⁵Ut li asbej cuan chak sa' c'alebâl. Nak yô chi cuulac sa' cab, quirabi li son ut li xajoc.

²⁶ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.

²⁶Quixbok jun li môs ut quixpatz' re c'a'ru yôqueb sa' cab.

²⁷See ütles temale: 'Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.'

²⁷Li môs quixye re: -Xsuk'i chak lâ cuîtz'in ut lâ yucua' xtakla xcamsinquil li ral li cuacax li ch'olaninbil chi us, xban nak lâ cuîtz'in xsuk'i cui'chic chi cau ut chi sa sa' xch'ôl, chan.

²⁸Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.

²⁸Nak li asbej quirabi li c'a'ru quixye li môs, quichal xjosk'il, ut inc'a' quiraj oc sa' li rochoch. Ut li yucua'bej qui-el chirix cab ut quixtz'âma chiru nak tâoc.

²⁹Tema aga vastas isale: 'Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.

²⁹Li asbej quichak'oc ut quixye re lix yucua': -At inyucua', lâat nacanau nak nabal chihab xinc'anjelac châcuu ut mâ jun sut xink'et lâ cuâtin. Ut mâ jun cua xaq'ue junak inch'ina chibât re nak tinnink'eîk cuochbeneb li cuamîg.

³⁰Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!'

³⁰Abanan anakcuan xc'ulun lâ cualal a'in li quisachoc re lâ jun cablal riq'uineb li ixk li neque'xc'ayi rib ut lâat xatakla xcamsinquil chok' re li ch'ina cuacax li ch'olaninbil chi us, chan li asbej.

³¹Isa ütles talle: 'Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.

³¹Li yucua'bej quixye re: -At cualal, lâat junelic cuancat cuiq'uin ut chixjunil li c'a'ru cuan cue, a'an âcue ajcui' lâat.Abanan tento nak tonink'eîk anakcuan ut tâsahok' sa' kach'ôl xban nak lâ cuîtz'in chanchan camenak nak xcuan; abanan xsuk'i cui'chic chi yo'yo. Quisach ut xtauman cui'chic, chan li yucua'bej.

³²Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.''

³²Abanan tento nak tonink'eîk anakcuan ut tâsahok' sa' kach'ôl xban nak lâ cuîtz'in chanchan camenak nak xcuan; abanan xsuk'i cui'chic chi yo'yo. Quisach ut xtauman cui'chic, chan li yucua'bej.