¹Ja kogu nende hulk tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.

¹Ut chixjunileb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío que'xc'am li Jesús riq'uin laj Pilato.

²Ja nad hakkasid tema peale kaebama: 'Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele. Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.'

²Que'oc chixjitbal ut que'xye: -Xkaq'ue retal nak li cuînk a'in yô chixpo'bal xch'ôleb li katenamit. Nocoxk'us riq'uin xq'uebal li katoj re li acuabej. Ut naxye nak a'an li Cristo laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios. Naxye nak a'an rey, chanqueb.

³Pilaatus küsis Jeesuselt: 'Kas sina oled juutide kuningas?' Tema lausus talle vastates: 'Need on sinu sõnad.'

³Laj Pilato quixye re li Jesús: -¿Ma lâat lix reyeb laj judío? Li Jesús quichak'oc ut quixye: -Yâl li xaye nak lâin, chan.

⁴Pilaatus ütles ülempreestritele ja rahvahulgale: 'Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.'

⁴Ut laj Pilato quixye reheb li xbênil aj tij ut eb li q'uila tenamit: -Li cuînk a'in mâ jun xmâc nintau, chan.

⁵Nemad aga ajasid peale, üteldes: 'Tema ässitab rahvast, õpetades rahvast kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiani.'

⁵Abanan eb a'an yalyôqueb xk'e chixyebal: -Naxpo' xch'ôleb li katenamit. Yô chixc'utbal lix tijleb chiruheb sa' chixjunil Judea. Quixtiquib chak Galilea ut xc'ulun toj arin, chanqueb.

⁶Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see inimene on galilealane.

⁶Nak laj Pilato quirabi nak que'xpatz' Galilea, quixpatz' reheb: -¿Ma Galilea xtenamit li cuînk a'in? chan reheb.

⁷Ja kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese meelevalla alt, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka ise oli neil päevil Jeruusalemmas.

⁷-Aj Galilea, chanqueb re. Nak laj Pilato quixnau nak li Jesús quichal chak sa' li na'ajej li cuan rubel xtakl laj Herodes, quixtakla riq'uin laj Herodes xban nak sa' eb li cutan a'an laj Herodes cuan aran Jerusalén.

⁸Aga Heroodes sai Jeesust nähes väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammugi tahtnud teda näha, kuna ta oli temast kuulnud; samuti lootis ta näha mõnda imetähte, mida ta teeb.

⁸C'ajo' nak quisaho' xch'ôl laj Herodes nak quiril ru li Jesús xban nak ac junxil quiraj raj rilbal ru. Quirabi resil li c'a'ru yô chixbânunquil li Jesús ut quiraj rilbal nak tixbânu junak milagro chiru.

⁹Ta küsitles teda paljudes asjades, aga Jeesus ei vastanud talle midagi.

⁹Nabal li c'a'ak re ru quilajxpatz' re ut li Jesús chi tîc inc'a' quichak'oc.

¹⁰Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal juures ja kaebasid ägedalt ta peale.

¹⁰Cuanqueb aran eb li xbênil aj tij ut eb laj tz'îb. C'ajo' lix josk'ileb nak yôqueb chixjitbal.

¹¹Kui siis ka Heroodes oma sõduritega oli teda halvustanud ja teotanud, heitis ta talle ülle särava rõiva ja saatis tagasi Pilaatuse juurde.

¹¹Laj Herodes ut eb li soldado que'xtz'ektâna ut que'xhob. Que'retz'u ut que'xq'ue li châbil t'icr chirix jo' neque'rocsi li rey. Ut laj Herodes quixtakla cui'chic riq'uin laj Pilato.

¹²Aga selsamal päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, kuna enne seda olid nad olnud teineteisega vaenus.

¹²Junxil xic' que'ril ribeb laj Herodes ut laj Pilato. Abanan sa' eb li cutan a'an que'xc'am cui'chic rib sa' usilal.

¹³Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva

¹³Ut laj Pilato quixch'utubeb li xbênil laj tij, ut eb li neque'taklan sa' li tenamit jo'queb ajcui' chixjunileb li tenamit.

¹⁴ning ütles neile: 'Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.

¹⁴Quixye reheb: -Lâex xec'am chak li cuînk a'in cuiq'uin ut xeye nak naxpo' xch'ôleb li tenamit. Lâin xinpatz'i re chêru ut inc'a' xintau junak xmâc jo' yôquex chixyebal lâex.

¹⁵Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.

¹⁵Chi moco laj Herodes xtau junak xmâc. Jo'can nak xtakla cui'chic chak arin cuiq'uin. Anakcuan lâin ninnau nak mâ jun mâc xbânu xc'ulub cui' câmc.

¹⁶Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

¹⁶Tintakla xq'uebal xlob, tojo'nak tincuach'ab, chan laj Pilato.

¹⁷[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]

¹⁷Sa' li nink'e a'an c'aynakeb nak na-ach'abâc junak li prêx.

¹⁸Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: 'Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!'

¹⁸Ut chixjunileb li tenamit que'xye chi junajeb xyâb xcuxeb: -¡Camsi a'an, ut ach'ab laj Barrabás! chanqueb.

¹⁹Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.

¹⁹Laj Barrabás cuan sa' tz'alam xban li camsînc quixbânu nak yôqueb chi pletic li tenamit chirix li acuabej.

²⁰Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.

²⁰Laj Pilato quiraj raj rach'abanquil li Jesús ut quixpatz' cui'chic reheb ma târûk târach'ab li Jesús.

²¹Kuid nemad karjusid vastu: 'Löö risti, löö ta risti!'

²¹Abanan eb li tenamit que'xjap reheb chixyebal: -¡Q'ue chiru cruz! ¡Q'ue chiru cruz! chanqueb.

²²Tema aga ütles neile kolmandat korda: 'Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

²²Ut laj Pilato quiâtinac cui'chic rox sut riq'uineb ut quixye: -¿C'a'ru tz'akal xmâc êre? Mâ jun xmâc nintau lâin re nak tintakla chi camsîc. Lâin tintakla xsac'bal ut tincuach'ab, chan reheb.

²³Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.

²³Abanan eb a'an k'axal cau cui'chic que'xjap re chixyebal: -¡Q'ue chiru cruz!- Japjôqueb re li tenamit jo' eb ajcui' laj tij toj retal quixbânu laj Pilato li c'a'ru que'raj.

²⁴Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:

²⁴Ut laj Pilato quixteneb câmc sa' xbên li Jesús jo' que'raj li tenamit.

²⁵ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.

²⁵Ut quirach'ab laj Barrabás li quiq'uehe' sa' tz'alam xban li pletic ut camsînc quixbânu chirix jun li acuabej. Ut quixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb re te'xbânu li c'a'ru te'raj riq'uin.

²⁶Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.

²⁶Eb li tenamit que'xc'am li Jesús ut nak yôqueb chi xic que'xc'ul jun li cuînk aj Simón xc'aba' yô chi châlc sa' c'alebâl. Cirene lix tenamit. Ut que'xmin ru chixpakonquil li cruz re xtenk'anquil li Jesús.

²⁷Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.

²⁷Nabaleb li tenamit yôqueb chi tâkênc re. Ut cuanqueb ajcui' ixk k'axal ra sa' xch'ôleb. Yôqueb chi yâbac xban li c'a'ru yô chixc'ulbal li Jesús.

²⁸Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: 'Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,

²⁸Ut li Jesús quixsuk'isi rib ut quirileb li ixk. Quixye reheb: -Ex ixk aj Jerusalén, mexyâbac chicuix lâin. Chexyâbak ban chêrix lâex ut chirixeb ajcui' lê ralal êc'ajol.

²⁹sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!

²⁹Tâcuulak xk'ehil nak eb li tenamit a'in te'xye, "Us xak reheb li ixk li inc'a' neque'q'uiresin ut li inc'a' neque'tu'resin."

³⁰Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!

³⁰Ut te'xye ajcui' reheb li tzûl, "T'anekex chak sa' kabên ut choêmuk taxak", cha'keb.

³¹Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?'

³¹Cui jo'ca'in te'xbânu cuiq'uin lâin li chanchanin jun tôn chi che' rax rax ru, ¿c'a'ru inc'a' te'xbânu êre lâex li chanchanex chaki che'? chan li Jesús.

³²Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.

³²Que'xc'am ajcui' rochben li Jesús cuibeb li cuînk li cuanqueb xmâc re te'camsîk rochben li Jesús.

³³Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.

³³Ut que'cuulac sa' li na'ajej Gólgota xc'aba'. Chi jalbil ru naraj naxye: Xna'aj Xbakel Xjolom Camenak. Ut aran que'xq'ue chiru cruz li Jesús. Ut que'xq'ue ajcui' chiru cruz li cuib chi cuînk li cuanqueb xmâc. Jun li cruz que'xq'ue sa' xnim uk' li Jesús ut li jun chic que'xq'ue sa' xtz'e.

³⁴[Aga Jeesus ütles: 'Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!'] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.

³⁴Ut li Jesús quitijoc ut quixye: -At inYucua', cuy taxak xmâqueb li tenamit a'in xban nak inc'a' neque'xnau c'a'ru yôqueb chixbânunquil, chan. Ut eb li soldado que'bûlic chirix li rak' re rilbal ani na tâêchanînk re.

³⁵Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: 'Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!'

³⁵Eb li tenamit xakxôqueb aran chi iloc. Ut eb li neque'taklan sa' xbêneb li tenamit yôqueb chixhobbal li Jesús ut que'xye: -Jalan chic quixcoleb. Cui yâl nak a'an li Cristo, li sic'bil ru xban li Dios, chixcolak rib xjunes, chanqueb.

³⁶Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat

³⁶Ut eb li soldado yôqueb ajcui' chixhobbal. Que'jiloc chixc'atk ut que'xyechi'i vinagre re.

³⁷ja öeldes: 'Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!'

³⁷Ut que'xye re: -Cui yâl nak lâat lix reyeb laj judío, col âcuib âjunes, chanqueb.

³⁸Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.

³⁸Chiru li cruz que'xq'ue jun retalil tz'îbanbil sa' eb li âtinobâl griego, hebreo, ut latín, li naxye chi jo'ca'in: A'an a'in lix reyeb laj judío.

³⁹Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: 'Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!'

³⁹Jun reheb laj mâc li que'q'uehe' chiru cruz rochben, quixhob ajcui' li Jesús ut quixye: -Cui lâat li Cristo, col âcuib lâat, ut choâcol ajcui' lâo, chan re.

⁴⁰Aga teine sõitles teda: 'Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!

⁴⁰Abanan li jun chic quichak'oc ut quixk'us ut quixye re: -Chi moco lâat nacaxucua ru li Dios, usta juntak'êt li raylal li yôco chixc'ulbal kochben a'an.

⁴¹Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.'

⁴¹Relic chi yâl nak lâo kac'ulub xc'ulbal li raylal a'in xban nak lâo cuan kamâc. Abanan li cuînk a'in mâc'a' junak mâc xbânu, chan re.

⁴²Ja ta ütles: 'Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!'

⁴²Ut li cuînk a'an quixye ajcui' re li Jesús: -At Kâcua', chinjulticok' taxak âcue nak tat-oc sa' lâ nimajcual cuanquilal, chan.

⁴³Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.'

⁴³Ut li Jesús quixye re: -Relic chi yâl tinye âcue nak hôn ajcui' cuânkat cuiq'uin sa' li paraíso, chan re.

⁴⁴Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,

⁴⁴Tuktu cua'leb quik'ojyîno' sa' chixjunil li ruchich'och' ut toj sa' oxib ôr re ecuu quicutano' cui'chic.

⁴⁵sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.

⁴⁵Nak quik'ojyîno' ru li sak'e, lix t'icrul li templo quik'iche' sa' xyi.

⁴⁶Ja Jeesus hüüdis valju häälega: 'Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!' Seda öeldes heitis ta hinge.

⁴⁶Quiâtinac li Jesús chi cau xyâb xcux ut quixye: -At inYucua', sa' âcuuk' tink'axtesi lin musik', chan. Nak quixye a'an, qui-el xch'ôl.

⁴⁷Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: 'See inimene oli tõesti õige!'

⁴⁷Li capitán aj Roma quixq'ue retal li quic'ulman. Quixlok'oni li Dios ut quixye: -Relic chi yâl nak li cuînk a'in tîc xch'ôl, chan.

⁴⁸Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.

⁴⁸Chixjunileb li q'uila tenamit li cuanqueb aran chi iloc, que'xq'ue retal li c'a'ru quic'ulman. Que'suk'i sa' rochocheb ut yôqueb chixtenbal li re xch'ôl chi ruk'eb nak yôqueb chi xic xban xrahil xch'ôleb.

⁴⁹Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.

⁴⁹Ut chixjunileb li neque'na'oc ru li Jesús, jo' eb ajcui' li ixk li que'tâken chak re toj Galilea xakxôqueb chak chi najt ut yôqueb chirilbal chixjunil li c'a'ak re ru a'in.

⁵⁰Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,

⁵⁰Quicuan jun li cuînk aj José xc'aba'. Arimatea xtenamit li cuan sa' xcuênt Judea. Laj José, a'an jun xcomoneb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío. Tîc xch'ôl ut châbil.

⁵¹kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,

⁵¹Inc'a' quixc'ul xch'ôl li c'a'ru que'xc'ûb ru xbânunquil re li Jesús, chi moco quixc'ul xch'ôl nak que'xcamsi xban nak a'an yô chixyo'oninquil lix nimajcual cuanquilal li Dios.

⁵²läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.

⁵²Cô riq'uin laj Pilato ut quixtz'âma chiru nak tixq'ue re lix tz'ejcual li Jesús re tixmuk.

⁵³Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.

⁵³Jo'can nak quixcubsi chak li camenak chiru cruz, quixlan sa' li châbil t'icr lino ut quixq'ue sa' jun muklebâl yîbanbil sa' jun sakônac. Toj mâ jun mukbil aran.

⁵⁴Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.

⁵⁴Chixjunil a'in quic'ulman sa' li cutan nak neque'xcauresi li c'a'ru reheb re li hilobâl cutan xban nak ac cuulac re xcutanquil.

⁵⁵Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.

⁵⁵Eb li ixk, li que'tâken chak re li Jesús toj Galilea, que'xtâke laj José ut que'ril li muklebâl li quimuke' cui' li camenak ut que'ril ajcui' chanru nak quiq'uehe' sa' li jul.Que'suk'i sa' rochocheb ut que'xcauresi li sununquil ban re xbanbal li camenak, ut que'hilan sa' li hilobâl cutan jo' naxye sa' lix chak'rabeb.

⁵⁶Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.

⁵⁶Que'suk'i sa' rochocheb ut que'xcauresi li sununquil ban re xbanbal li camenak, ut que'hilan sa' li hilobâl cutan jo' naxye sa' lix chak'rabeb.