¹Neil päevil, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile:

¹Sa' jun chic li cutan que'xch'utub rib nabal li tenamit riq'uin li Jesús. Xban nak mâc'a' xcuaheb quixbokeb lix tzolom ut quixye reheb:

²'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.

²-Tok'obeb ru li q'uila tenamit a'in. Ac cuan oxib cutan roquiqueb arin cuiq'uin ut mâc'a' chic xcuaheb.

³Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.'

³Cui tebintakla sa' rochocheb chi inc'a' te'cua'ak, naru neque'lub sa' be xban nak cuan najt xe'chal chak.-

⁴Ja ta jüngrid vastasid talle: 'Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?'

⁴Lix tzolom que'xye re: -¿Bar takatau cua sa' li na'ajej a'in re takaq'ueheb chi cua'ac? Arin mâc'a' cuan, chanqueb.

⁵Ja ta küsis neilt: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse.'

⁵Ut li Jesús quixpatz' reheb: -¿Jarub li caxlan cua cuan êriq'uin? chan. -Cuukub ajcui', chanqueb.

⁶Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale.

⁶Tojo'nak quixye reheb li tenamit nak te'chunlâk chiru ch'och'. Quixchap li cuukub chi caxlan cua. Quixbantioxi chiru li Dios ut quixjachi. Ut quixq'ue reheb lix tzolom re nak te'xjeq'ui reheb li tenamit.

⁷Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale.

⁷Ut cuan cuib oxib li coc' car riq'uineb. Nak quirosobtesi quixye reheb nak te'xjeq'ui ajcui' reheb li tenamit.

⁸Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

⁸Que'cua'ac chi us ut que'c'ojla xch'ôl. Ut cuukub chacach chic li qui-ela'an.

⁹Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.

⁹Cuanqueb na câhibak mil li que'cua'ac ut nak ac xe'cua'ac, que'chak'rabîc xban li Jesús.

¹⁰Ja Jeesus astus kohe koos oma jüngritega paati ja läks Dalmanuuta aladele.

¹⁰Ut sa' junpât qui-oc li Jesús sa' li jucub rochbeneb lix tzolom ut que'côeb sa' li na'ajej xcuênt Dalmanuta.

¹¹Ja variserid tulid välja ja hakkasid kiusates teda küsitlema, nõudes temalt tunnustähte taevast.

¹¹Que'cuulac laj fariseo riq'uin li Jesús. Que'oc chixcuech'inquil yal re xyalbal. Que'xye re nak tixbânu junak milagro chiruheb re rilbal ma yâl na nak riq'uin li Dios nachal lix cuanquil.

¹²Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: 'Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!'

¹²Quixjik' xch'ôl li Jesús xban nak quititz' xbaneb, ut quixye: -Ca'aj cui' milagro yôqueb chixpatz'bal eb li tenamit a'in. Relic chi yâl tinye êre nak mâ jun milagro tinbânu chiruheb.-

¹³Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.

¹³Qui-el riq'uineb laj fariseo. Qui-oc sa' li jucub rochbeneb lix tzolom. Yôqueb chi xic jun pac'al li palau.

¹⁴Nad olid unustanud kaasa võtta leiba, neil polnud paadis kaasas midagi peale ühe leiva.

¹⁴Ut quisach sa' xch'ôleb xc'ambal xcuaheb. Ac cuanqueb sa' li jucub nak que'xq'ue retal nak jun ajcui' li caxlan cua cuan riq'uineb.

¹⁵Ja Jeesus kinnitas neile: 'Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!'

¹⁵Li Jesús quixye reheb: -Chebânu cuênt. Micuan xch'amal xcaxlan cuaheb laj fariseo êriq'uin chi moco xch'amal xcaxlan cua laj Herodes.-

¹⁶Ja nemad arutasid omavahel: 'See ongi see, et meil ei ole leiba!'

¹⁶Eb lix tzolom que'oc chi âtinac chi ribileb rib ut que'xye: -¿C'a'ru xyâlal a'in? ¿Ma xban nak mâc'a' li caxlan cua kiq'uin nak xye ke chi jo'can? chanqueb.

¹⁷Seda märgates ütles Jeesus neile: 'Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva?

¹⁷Li Jesús quixnau c'a'ru yôqueb chixyebal chi ribileb rib ut quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixyebal nak mâc'a' êcua? ¿Ma inc'a' nequetau ru nak mâcua' chirix xch'amal li caxlan cua yôquin chi âtinac? Chirix ban xtijlebeb laj fariseo yôquin chi âtinac. Lâex c'ajo' xcacuil êch'ôl.

¹⁸Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil ei ole meeles,

¹⁸Inc'a' nequetau xyâlal. Cuan xnak' êru ut inc'a' nequex-iloc. Cuan êxic ut inc'a' nequex-abin.

¹⁹kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palakesi te korjasite?' Nad ütlesid talle: 'Kaksteist.'

¹⁹¿Ma inc'a' najultico' êre nak xinjachi li ôb chi caxlan cua reheb li ôb mil chi cuînk? Ut, ¿jarub chacach qui-ela'an? chan reheb. -Cablaju, chanqueb.

²⁰'Kui seitse leiba oli neljale tuhandele, mitu korvitäit palakesi te siis korjasite?' Ja nad ütlesid: 'Seitse.'

²⁰-¿Ma inc'a' najultico' êre nak xinjachi li cuukub chi caxlan cua reheb li câhib mil. Ut jarub chacach qui-ela'an? chan reheb. -Cuukub chacach, chanqueb.

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas te ikka veel ei saa aru?'

²¹Ut li Jesús quixye reheb: -¿Ma toj mâji' ajcui' nequetau xyâlal chi jo'canan?-

²²Ja nad tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja paluti, et Jeesus teda puudutaks.

²²Que'cuulac li Jesús rochbeneb lix tzolom aran Betsaida. Quic'ame' chak jun li cuînk riq'uin. Mutz' ru li cuînk. Que'xtz'âma chiru nak tixq'ue li ruk' sa' xbên re nak tâilok.

²³Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt: 'Kas sa näed midagi?'

²³Li Jesús quixchap li ruk' li mutz' ut quixc'am chire li tenamit. Ut quixchûba sa' xnak' ru li mutz'. Quixq'ue li ruk' sa' xbên ut quixpatz' re: -¿Ma nacat-iloc bayak anakcuan? chan re.

²⁴Pime vaatas üles ja ütles: 'Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu puid kõndimas.'

²⁴Li mutz' qui-iloc ut quixye: -Nin-iloc ca'ch'in. Nacuileb li cuînk chanchaneb li che' nak yôqueb chi bêc.-

²⁵Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti.

²⁵Tojo'nak li Jesús quixq'ue cui'chic li ruk' sa' li xnak' ru li mutz' ut quiq'uira li ru. Nak qui-iloc li cuînk, tz'akal chic naril chixjunil.

²⁶Ja Jeesus saatis ta koju, öeldes: 'Ära mine külasse!'

²⁶Li Jesús quixtakla li cuînk sa' rochoch ut quixye re: -Matxic sa' li tenamit ut mâ ani aj e tâye nak xatinq'uirtesi, chan re.

²⁷Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: 'Kelle ütlevad inimesed minu olevat?'

²⁷Chirix a'an cô li Jesús rochbeneb lix tzolom sa' li coc' tenamit xcuênt Cesarea Filipo. Nak yôqueb chi xic, quixpatz' reheb lix tzolom: -¿Anihin lâin nak neque'xye li tenamit? chan.

²⁸Aga nemad ütlesid talle: 'Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist.'

²⁸Que'xye re: -Cuan neque'yehoc re nak lâat laj Juan laj Cubsihom Ha' xcuacli cui'chic chi yo'yo. Ut cuan neque'yehoc re nak lâat li profeta Elías, li quicuan najter. Ut cuan cui'chic neque'yehoc re nak lâat jun chic li profeta, chanqueb.

²⁹Ja tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?' Peetrus kostis: 'Sina oled Messias!'

²⁹-Ut lâex ¿anihin lâin nak nequeye? chan cui'chic reheb. Ut laj Pedro quixye: -Lâat li Cristo.-

³⁰Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.

³⁰Li Jesús quixye reheb nak mâ ani aj e te'xye nak a'an li Cristo.

³¹Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.

³¹Li Jesús quixch'olob xyâlal chiruheb nak a'an li Alalbej ut nak nabal li raylal châlc re sa' xbên. Quixye reheb nak tâtz'ektânâk xbaneb li xakabanbileb chi c'anjelac sa' li templo. Tâtz'ektânâk ajcui' xbaneb li xbênil aj tij. Jo' ajcui' xbaneb laj tz'îb ut quixye ajcui' reheb nak tâcamsîk ut tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' rox li cutan.

³²Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima.

³²Quixye chi tz'akal li c'a'ru tixc'ul. Nak quirabi a'an laj Pedro quirisi xjunes li Jesús ut qui-oc chixk'usbal ut quixye re: -Mâye chi jo'can Kâcua'.-

³³Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: 'Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!'

³³Ut li Jesús quixsuk'isi rib. Quirileb lix tzolom ut quixk'us laj Pedro. Quixye re: -Elen arin sa' xnak' cuu. Lâat chanchanat aj tza. Lâat inc'a' yôcat chixc'oxlanquil jo' naxc'oxla li Dios. Lâat yôcat chixc'oxlanquil jo' naxc'oxla li cuînk, chan.

³⁴Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle,

³⁴Tojo'nak quixbokeb li q'uila tenamit rochbeneb lix tzolom ut quixye reheb: -Li ani târaj inpâbanquil, tento nak tixtz'ektâna li c'a'ru naxrahi ru lix ch'ôl. Tixcuy xnumsinquil li raylal li tixc'ul usta tâcamsîk sa' inc'aba'. Ut chinixtâkehak.

³⁵sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.

³⁵Li ani tâtz'ektânânk cue re xcolbal lix yu'am arin sa' ruchich'och', tixtz'ek li junelic yu'am. A'ut li naxsach lix yu'am sa' inc'aba' lâin malaj ut sa' xc'aba' li evangelio, a'an târêchani li junelic yu'am.

³⁶Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?

³⁶¿C'a'ru tixra junak cuînk nak târêchani chixjunil lix biomal li ruchich'och' ut tixtz'ektâna li junelic yu'am xban li biomal?

³⁷Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?

³⁷¿Ma cuan ta bi' li c'a'ru tixtoj cui' li yu'am chi junelic?Li ani tâxutânâk chiruheb li tenamit aj mâc inban lâin malaj ut xban li cuâtin, lâin li Alalbej tinxutânâk ajcui' xbaneb nak tinchâlk chak riq'uin xnimal xlok'al lin Yucua' cuochbeneb li santil ángel.-

³⁸Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega.'

³⁸Li ani tâxutânâk chiruheb li tenamit aj mâc inban lâin malaj ut xban li cuâtin, lâin li Alalbej tinxutânâk ajcui' xbaneb nak tinchâlk chak riq'uin xnimal xlok'al lin Yucua' cuochbeneb li santil ángel.-