¹Tolsamal ajal läks Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngrid tundsid aga nälga ja hakkasid katkuma viljapäid ning sööma.

¹Ut chirix chic a'an sa' jun hilobâl cutan, li Jesús yô chi bêc bar cui' aubil li acuîmk trigo. Ut eb lix tzolom te'tz'ocâk ut que'oc chixch'otbal ru li acuîmk ut yôqueb chixcua'bal.

²Aga seda nähes ütlesid variserid talle: 'Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei tohi teha hingamispäeval!'

²Ut nak que'ril eb laj fariseo, que'xye re li Jesús: -Ileb lâ tzolom. Yôqueb chixsic'bal ru li acuîmk. Yôqueb chixbânunquil li c'anjel moco uxc ta naraj sa' li hilobâl cutan, chanqueb.

³Tema aga ütles neile: 'Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

³Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -¿Ma inc'a' ta bi' xeril sa' li Santil Hu c'a'ru quixbânu laj David nak a'an ut eb li rochben te'tz'ocâk?

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära ohvrileivad, mida ei tohtinud süüa ei tema ega ta mehed, vaid ainult preestrid üksi?

⁴Qui-oc sa' li cab bar neque'xlok'oni cui' li Dios ut cuan aran li mayejanbil caxlan cua. Mâcua' raj re laj David xcua'bal li caxlan cua a'an, chi moco reheb li rochben. Juneseb laj tij naru neque'xcua' li mayejanbil caxlan cua. Abanan laj David quixcua'.

⁵Või kas te ei ole lugenud Seadusest, et preestrid rikuvad pühakojas hingamispäeva ja on siiski ilma süüta?

⁵Ut, ¿ma inc'a' êrilom sa' lix chak'rab laj Moisés nak eb laj tij mâc'a' xmâqueb nak neque'xk'et li hilobâl cutan nak neque'c'anjelac sa' rochoch li Dios?

⁶Ent mina ütlen teile, siin on see, kes on suurem kui pühakoda!

⁶Lâin tinye êre nak cuanquin arin lâin, ut k'axal nim incuanquil chiru li rochoch li Dios.

⁷Kui te oleksite mõistnud, mida tähendab: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid,

⁷Lâex inc'a' nequenau xyâlal li âtin a'in li tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Li nacuulac chicuu lâin, a'an nak tex-uxtânânk u ut mâcua' nak texmayejak xul. (Ose. 6:6) Cui ta xetau ru li na'leb a'in, inc'a' raj xetz'ektânaheb li mâc'a'eb xmâc.

⁸sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

⁸Lâin li C'ajolbej. Lâin laj êchal re li hilobâl cutan. Cuan incuanquil chixyebal c'a'ru tâuxmânk sa' li hilobâl cutan, chan li Jesús.

⁹Ja Jeesus läks sealt edasi ning tuli ühte nende sünagoogi.

⁹Ut nak qui-el chak aran, quichal sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

¹⁰Ja vaata, seal oli kuivanud käega inimene. Ja nad küsisid temalt: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks?' - et nad võiksid tema peale kaevata.

¹⁰Ut aran cuan jun li cuînk sic jun li ruk'. Ut eb laj fariseo que'xpatz' re li Jesús yal re xjitbal: -¿Ma us q'uirtesînc sa' li hilobâl cutan?

¹¹Aga tema ütles neile: 'Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?

¹¹Ut li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Cui junak sa' êyânk cuan junak lix carner tât'anek' sa' junak jul sa' li hilobâl cutan, ¿ma inc'a' raj toxchap ut toxrisi chak sa' li jul?

¹²Kui palju tähtsam lambast on nüüd inimene! Tähendab, hingamispäeval tohib teha head.'

¹²¿Ma inc'a' ta bi' numtajenak terto xtz'ak junak cuînk chiru junak carner? Cui us xcolbal li carner sa' li hilobâl cutan, ¿ma inc'a' ta bi' k'axal cui'chic us xtenk'anquil li cuînk sa' li hilobâl cutan?-

¹³Siis ta ütles inimesele: 'Siruta oma käsi!' Ja too sirutas ning ta käsi sai jälle terveks nagu teinegi.

¹³Tojo'nak quixye re li cuînk li sic li ruk': -Ye' lâ cuuk', chan re. Ut li cuînk quixye' li ruk' ut sa' junpât quicana chi mâc'a' rêc' jo' li jun chic.

¹⁴Aga variserid läksid välja ning võtsid Jeesuse kohta vastu otsuse, et ta tuleb hukata.

¹⁴Ut eb laj fariseo que'el aran ut que'oc chixc'ûbanquil chanru nak te'xcamsi li Jesús.

¹⁵Aga kui Jeesus sai seda teada, eemaldus ta sealt. Ja paljud läksid temaga kaasa, ja tema tegi nad kõik terveks.

¹⁵Li Jesús quixnau nak yôqueb xc'ûbanquil chanru nak te'xcamsi ut qui-el sa' li na'ajej a'an. Ut nabaleb li tenamit que'tâken re ut naxq'uirtesiheb chixjunileb li yaj.

¹⁶Ja ta hoiatas neid, et nad ei teeks teda tuntuks,

¹⁶Ut li Jesús quixye reheb nak mâ ani aj e te'xye resil nak a'an li xq'uirtesin reheb.

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu:

¹⁷A'in quic'ulman jo' yebil chak xban li profeta Isaías nak quixye chi jo'ca'in:

¹⁸'Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust.

¹⁸A'an a'in laj c'anjel chicuu, li sic'bil ru inban. A'an ninra ut riq'uin a'an nasaho' lin ch'ôl. Tinq'ue re lin musik', ut a'an tâyehok resil li rakba âtin li châlc re sa' xbêneb li tenamit.

¹⁹Ta ei riidle ega kisenda ega kuule tänavail keegi ta häält,

¹⁹Inc'a' tâcuech'înk chi moco tixjap re ut mâ ani tâabînk re lix yâb xcux sa' be.

²⁰rudjutud roogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, kuni ta on õigusele võidu saatnud,

²⁰Inc'a' tixrahobtesiheb li tacuajenakeb. Inc'a' tixchoy xtokbal li caxlan aj li ac tokec' re, chi moco tixchoy xchupbal ru li xam li toj yô chi êlc xsibel toj nak tixxakab lix cuanquil ut târakok âtin sa' tîquilal.

²¹ja paganad loodavad tema nime peale.'

²¹Ut chixjunileb li tenamit ca'aj cui' riq'uin a'an te'yo'onînk. (Isa. 42:2-4)

²²Siis toodi Jeesuse juurde kurjast vaimust vaevatu, kes oli pime ja tumm, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm rääkis ja nägi.

²²Ut mokon chic quic'ame' chak riq'uin li Jesús jun li cuînk cuan mâus aj musik'ej riq'uin. Mutz' ut mem li cuînk a'an. Ut li Jesús quixq'uirtesi, ut li cuînk li mutz' ut mem nak quicuan, quiâtinac ut qui-iloc chic.

²³Ja kõik rahvahulgad hämmastusid ning ütlesid: 'Egas see ometi ole Taaveti Poeg?'

²³Ut chixjunileb li tenamit que'sach xch'ôl ut yôqueb chixyebal: -¿Malaj a'in ta ut ralal li rey David, li yôco chiroybeninquil?

²⁴Aga variserid ütlesid sellest kuulda saades: 'See ei aja kurje vaime välja kellegi muu kui Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil.'

²⁴Ut eb laj fariseo nak que'rabi a'an, que'xye: -Li cuînk a'in na-isin mâus aj musik'ej riq'uin xcuanquil laj Beelzebú, lix yucua'ileb li mâus aj musik'ej, chanqueb.

²⁵Ent Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.

²⁵Li Jesús quixnau li c'a'ru yôqueb chixc'oxlanquil ut quixye reheb: -Cui cuan jun têpak chi tenamit xic' te'ril rib chi ribileb rib, li jun têp chi tenamit a'an tixsach xcuanquil xjunes rib. Ut cui cuan ta jun cabalak xic' te'ril rib chi ribileb rib, li jun cabal a'an te'xsach xcuanquil lix jun cablal.

²⁶Ja kui saatan ajab välja saatana, siis on ta iseenesega riius. Kuidas võib tema kuningriik siis püsida?

²⁶Jo'can ajcui' laj tza cui te'xpleti rib chi ribileb rib, a'an tixsach xcuanquil xjunes rib.

²⁷Ja kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abiga, kelle abiga siis teie pojad ajavad neid välja? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

²⁷Cui ut sa' xc'aba' laj tza nacuisiheb li mâus aj musik'ej, ¿ani sa' aj c'aba' neque'isin mâus aj musik'ej li neque'tâken êre? Jo'can nak a'aneb ajcui' te'yehok re nak inc'a' yâl li yôquex chixyebal.

²⁸Aga kui mina Jumala Vaimu abil ajan kurje vaime välja, küllap siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

²⁸Cui ut riq'uin xcuanquil li Dios nacuisiheb li mâus aj musik'ej, riq'uin a'an nac'utun nak relic chi yâl ac xc'ulun sa' êyânk lix nimajcual cuanquilal li Dios.

²⁹Või kuidas saab keegi minna vägimehe majja ja röövida tema asju, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni? Alles siis saab ta tema maja röövida.

²⁹Ut chanru nak tâoc junak sa' rochoch jun cuînk cau rib chixmak'bal li c'a'ru cuan re cui inc'a' ta xbên cua tixbac' li cuînk cau rib, tojo'nak tâoc chixc'ambal li c'a'ru cuan re.

³⁰Kes ei ole minuga, see on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, see pillab laiali.

³⁰Li ani inc'a' na-oquen chicuix, a'an xic' niquinril. Ut ani inc'a' naxococ cuochben, a'an pajînc naxbânu.

³¹Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks.

³¹Relic chi yâl ninye êre nak tâcuymânk tâsachmânk lix mâqueb li cristian ut tâcuymânk ajcui' xmâqueb li neque'majecuan. Abanan li ani tâmajecuânk re li Santil Musik'ej, inc'a' tâcuyek' tâsachek' lix mâc.

³²Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.

³²Li ani tâhobok cue lâin, li C'ajolbej, tâcuyek' xmâc; abanan li ani tâhobok re li Santil Musik'ej inc'a' tâcuyek' xmâc chi moco sa' eb li cutan a'in, chi moco sa' eb li cutan châlel. Cuânk ban sa' xbên chi junelic lix tojbal rix li nimla mâc a'an.

³³Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.

³³Jo'can ajcui' cui châbil junak che', châbil ajcui' li ru. Cui inc'a' us li che', li ru inc'a' ajcui' us. Ut riq'uin li narûchin, nana'li ru li che'.

³⁴Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.

³⁴¡Lâex chanchanex ral li c'ambolay! ¿Chan ta cui' ru nak tex-âtinak châbil âtin nak moco usex ta? Jo' chanru lix ch'ôl junak, jo'can ajcui' naâtinac.

³⁵Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.

³⁵Li châbil cuînk naâtinac chi châbil xban nak châbil li cuan sa' xch'ôl. Ut li cuînk li inc'a' us lix na'leb, yibru naâtinac xban nak inc'a' us li cuan sa' xch'ôl.

³⁶Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud,

³⁶Lâin tinye êre nak sa' xk'ehil li rakba âtin li junjûnk tixk'axtesi xcuênt chirix chixjunil li jo' mâjo'il aj âtin quixye.

³⁷sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.'

³⁷Riq'uin lê râtin tâq'uehek' êretal. Riq'uin lê râtin tâc'utûnk nak mâc'a' lê mâc malaj riq'uin lê râtin tâtenebâk li tojbal mâc sa' êbên.-

³⁸Siis mõned kirjatundjad ja variserid vastasid talle: 'Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!'

³⁸Cuan xcomoneb laj tz'îb ut xcomoneb laj fariseo que'âtinac ut que'xye: -At tzolonel, bânu junak milagro chiku. C'ut chiku nak riq'uin li Dios nachal lâ cuanquil, chanqueb.

³⁹Aga tema ütles neile: 'See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht,

³⁹Ut li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Li inc'a' useb xna'leb neque'raj nak tâc'utbesîk junak milagro chiruheb, aban mâ jun milagro tâc'utbesîk chiruheb. Ca'aj cui' li milagro li qui-ux re laj Jonás, li quic'utbesîc chiruheb junxil, a'an li tâc'utbesimânk chiruheb.

⁴⁰sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.

⁴⁰Jo' nak laj Jonás oxib cutan ut oxib k'ojyîn quicuan chak sa' xsa' li nimla car, jo'can ajcui' nak lâin li C'ajolbej tincuânk oxib cutan ut oxib k'ojyîn sa' li muklebâl.

⁴¹Niineve mehed tõusevad kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistavad selle sugupõlve süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona!

⁴¹Laj Jonás quixch'olob xyâlal chiruheb laj Nínive ut que'yot'e' xch'ôl que'xjal xc'a'ux. Ut lâin k'axal nim incuanquil chiru laj Jonás ut cuanquin arin sa' êyânk, abanan lâex inc'a' niquinêpâb. Jo'can nak eb laj Nínive te'cuaclîk chak sa' xk'ehil li rakba âtin êrochben ut texjiteb xban nak inc'a' nequexpâban.

⁴²Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!

⁴²Li ixk li quicuan chok' reina sa' li tenamit li cuan sa' li sur tâcuaclîk chak sa' xk'ehil nak târakek' âtin sa' êbên ut tixye nak cuan êmâc xban nak inc'a' nequexpâban. A'an quichal chak toj sa' xmaril li ruchich'och' chirabinquil lix na'leb laj Salomón. Ut lâin k'axal cui'chic cuan inna'leb chiru laj Salomón ut cuanquin arin sa' êyânk. Abanan inc'a' nequepâb li cuâtin.

⁴³Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda.

⁴³Li mâus aj musik'ej nak ac x-el riq'uin junak cuînk, nalajnume' sa' li chaki na'ajej ut yô chixsic'bal bar tâoc chi hilânc. Ut mâ bar naxtau xna'aj.

⁴⁴Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin.' Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud.

⁴⁴Tojo'nak naxye sa' xch'ôl: -Lâin tinsuk'îk cui'chic riq'uin li cuînk bar quin-el cui' chak, chan. Ut nak nocoxtau li cuînk, chanchan jun li cab mâc'a' chic cuan chi sa', mesunbil ut cauresinbil re oybenînc.

⁴⁵Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda sünnib ka sellele kurjale sugupõlvele!'

⁴⁵Ut li mâus aj musik'ej naxsic' cuukub chic chi mâus aj musik'ej k'axal cui'chic numtajenak xmâusilaleb chiru a'an. Neque'oc chi cuânc riq'uin li cuînk. Ut lix na'leb li cuînk a'an numtajenakak chic xyibal ru chiru nak xcuan chak junxil. Ut jo'can ajcui' têc'ul lâex li numtajenak lê mâusilal.

⁴⁶Kui Jeesus alles rääkis rahvahulkadele, vaata, siis seisid tema ema ja vennad väljas, otsides võimalust temaga rääkida.

⁴⁶Ut toj yô ajcui' chi âtinac li Jesús riq'uineb li tenamit nak quicuulac aran lix na' rochbeneb li rîtz'in li Jesús. Cuanqueb chirix cab ut te'raj raj râtinanquileb.

⁴⁷[Aga keegi ütles talle: 'Vaata, su ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida!']

⁴⁷Ut jun quiyehoc chak re li Jesús: -Kâcua', lâ na' ut eb lâ cuîtz'in cuanqueb chirix cab. Te'raj âcuâtinanquil.

⁴⁸Tema aga kostis teate toojale: 'Kes on mu ema ja kes on mu vennad?'

⁴⁸Ut li Jesús quixye re: -¿Ani lin na' ut aniheb li cuîtz'in nak nequec'oxla lâex?-

⁴⁹Ja sirutades käed jüngrite poole ütles ta: 'Ennäe, mu ema ja mu vennad!

⁴⁹Ut quixye' li ruk' cuanqueb cui' lix tzolom ut quixye: -A'ineb lin na' ut a'ineb li cuîtz'in.Chixjunileb li te'bânûnk re li naraj lin Yucua' li cuan sa' choxa, a'aneb li cuîtz'in, a'aneb li cuanab ut a'aneb lin na', chan.

⁵⁰Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema.'

⁵⁰Chixjunileb li te'bânûnk re li naraj lin Yucua' li cuan sa' choxa, a'aneb li cuîtz'in, a'aneb li cuanab ut a'aneb lin na', chan.