¹Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.

¹Lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan li quic'ulman sa' jun li sumlâc. Li lajêb chi tuk' ix que'xc'am lix candil ut côeb sa' jun li sumlâc chixc'ulbal li bêlomej.

²Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,

²b cuanqueb xna'leb ut li ôb chic mâc'a' xna'lebeb.

³rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,

³Li ôbeb li mâc'a'eb xna'leb inc'a' que'xcauresi rib chi us. Que'xc'am lix candil, abanan inc'a' que'xc'am xya'al lix candil.

⁴arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.

⁴Ut li cuanqueb xna'lebeb que'xcauresi rib chi us, que'xc'am lix candil ut que'xc'am ajcui' lix ya'al.

⁵Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

⁵Ut nak quibay chak li bêlomej, neque'xîkan chixjunileb toj retal quicube xcuaraheb.

⁶Aga keskööl kostis hüüd: 'Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!'

⁶Ut sa' tuktu k'ojyîn, que'rabi nak yôqueb chixjapbal reheb li tenamit chixyebal: -Cue' chak li bêlomej. Ayukex, c'ulumak chak, chanqueb.

⁷Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.

⁷Ut li lajêb chi tuk' ix que'aj ru ut que'oc xyîbanquil lix candil.

⁸Rumalad ütlesid arukatele: 'Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!'

⁸Ut li ôb li mâc'a'eb xna'leb que'xye reheb li ôb chic li cuanqueb xna'leb: -Jec'omak bayak xya'al li kaxam xban nak chupc re li kacandil, chanqueb.

⁹Aga arukad vastasid: 'Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!'

⁹Aban li cuanqueb xna'leb que'xye: -Inc'a' naru. Inc'a' tâtz'aklok li xya'al li ke cui takaq'ue êre lâex. Ayukex riq'uineb laj c'ay. Lok'omak chak êre, chanqueb reheb.

¹⁰Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.

¹⁰Ut cuanqueb chak chixlok'bal lix ya'al lix candil nak col-êlk li bêlomej. Ut li ôb chic li cuanqueb xya'al lix candil que'oc rochben sa' li cab. Ut quitz'ape' li oquebâl.

¹¹Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: 'Isand, isand, ava meile!'

¹¹Ut nak que'suk'i chak li ôb chi tuk' ix chixlok'bal xya'al lix xameb, que'oc chibokoc sa' li oquebâl ut que'xye: -Kâcua', te li cab chiku, chanqueb.

¹²Aga tema vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.'

¹²Ut li bêlomej quichak'oc ut quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre inc'a' ninnau êru.-

¹³Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

¹³Jo'can nak lâin ninye êre: Yo'on cuânkex xban nak inc'a' nequenau li cutan chi moco li hônal jok'e tolinêlk lâin li C'ajolbej.

¹⁴Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.

¹⁴Ut lix nimajcual cuanquilal li Dios, a'an chanchan jun li cuînk li ac xic re chi najt. Quixbokeb lix môs riq'uin ut quixk'axtesi lix tumin sa' ruk'eb lix môs.

¹⁵Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.

¹⁵Quixq'ue ôb mil pês re li jun, cuib mil re li jun chic ut quixq'ue jun mil re li jun chic. Quixq'ue re li junjûnk a' yal chanru lix sêbal xch'ôl chi rilbal. Tojo'nak cô chi najt.

¹⁶Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.

¹⁶Ut li môs li quic'uluc re li ôb mil pês, qui-oc chi yacoc chiru ut quirêchani ôb mil pês chic sa' xbên li quixc'ul.

¹⁷Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.

¹⁷Ut jo'can cui'chic quixbânu li quic'uluc re li cuib mil pês. Ut quirêchani cuib mil pês chic sa' xbên li quixc'ul.

¹⁸Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.

¹⁸A'ut li môs li quic'uluc re li jun mil pês, cô ut quixbec jun li jul sa' ch'och'. Ut aran quixmuk li jun mil pês li quiq'uehe' re xban lix patrón.

¹⁹Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.

¹⁹Ut najterak chic, quic'ulun lix patroneb laj c'anjel a'an. Quixbokeb lix môs chixk'axtesinquil xcuênteb.

²⁰Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: 'Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!'

²⁰Ut quicuulac li môs li quic'uluc re li ôb mil pês. Ut quixc'am chak li ôb mil li quixc'ul ut quixc'am chak ajcui' li ôb mil chic li xbên li quirêchani, ut quixye: -Kâcua', ôb mil pês caq'ue cue. Cuaye' lâ tumin ut ôb mil chic xcuêchani chak sa' xbên li caq'ue cue, chan.

²¹Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²¹Ut lix patrón quixye re: -K'axal us xabânu. Lâat châbilat ut tz'akalat aj c'anjel. Sa' xbên li ca'ch'in xink'axtesi âcue, châbil xat-el. Anakcuan tink'axtesi chic nabal âcue. Chisahok' sa' lâ ch'ôl xban nak tattz'akônk ajcui' riq'uin li sahil ch'ôlejil li cuan cuiq'uin lâin, chan.

²²Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: 'Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!'

²²Ut li môs li quic'uluc re li cuib mil pês quicuulac ut quixye: -Kâcua', caq'ue cue cuib mil pês ut cuib mil pês chic xcuêchani chak sa' xbên, chan.

²³Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²³Ut lix patrón quixye re: -Us xabânu. Châbilat aj c'anjel. Riq'uin li ca'ch'in xinq'ue âcue, us xat-el. Anakcuan tink'axtesi âcue nabal chic. Chisahok' sa' lâ ch'ôl xban nak tattz'akônk ajcui' riq'uin li sahil ch'ôlejil li cuan cuiq'uin lâin, chan.

²⁴Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: 'Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.

²⁴Ut quicuulac ajcui' li jun chic li quic'uluc re li jun mil pês ut quixye re lix patrón: -Kâcua', ninnau nak josk'at lâat. Nacatk'oloc bar inc'a' nacat-au cui', ut nacatxococ bar cui' inc'a' nacatpajin iyaj.

²⁵Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!'

²⁵Jo'can nak quinxucuac ut côin ut coxinmuk sa' ch'och' li caq'ue cue. Cue' li jun mil pês li caq'ue cue, chan.

²⁶Tema isand aga vastas talle: 'Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.

²⁶Ut li patrón quijosk'o' ut quixye re: -Inc'a' us lâ na'leb. Inc'a' nacacuaj trabajic. Xanau nak nink'oloc bar inc'a' nin-au cui'. Ut xanau nak ninxococ bar inc'a' ninpajin cui' iyaj.

²⁷Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.

²⁷Jo'can ut tento nak xaq'ue raj lin tumin reheb laj to' tumin. Ut sa' inc'ulunic, xinc'ul raj ral lin tumin rochben raj li xaq'ue chi to', chan.

²⁸Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!

²⁸Ut li patrón quixye reheb lix môs li cuanqueb aran: -Mak'omak chiru li jun mil pês ut q'uehomak re li ani aj iq'uin cuan li lajêb mil pês.

²⁹Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.

²⁹Chixjunil li ani cuan nabal reheb, mas cui'chic tâq'uemânk re ut k'axal cui'chic nabal tâcuânk re. Ut li ani ca'ch'in ajcui' cuan re, tâmak'mânk chiru li jo' q'uial cuan re.

³⁰Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!'

³⁰Ut laj c'anjel a'in, mâc'a' na-oc cui'. Isihomak arin ut q'uehomak sa' k'ojyîn. Aran tâcuânk li yâbac ut li c'uxuxînc ruch e, chan.

³¹Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile

³¹Nak tinchâlk lâin li C'ajolbej riq'uin xnimal inlok'al cuochbenakeb chak chixjunileb li ángel, tojo'nak toxinc'ojlâk sa' lin c'ojaribâl retalil xnimal incuanquil chi rakoc âtin.

³²ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.

³²Ut te'ch'utubâk chicuu chixjunil xtêpaleb li tenamit li cuanqueb sa' ruchich'och'. Tojo'nak tinsiq'ueb ru ut tinq'ueheb sa' cuib ch'ûtal jo' nak li pastor narisiheb lix carner sa' xyânkeb li chibât.

³³Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.

³³Ut tinq'ueheb lin carner sa' lin nim uk' ut eb li chibât tinq'ue sa' intz'e.

³⁴Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: 'Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!

³⁴Ut lâin li Rey tinye reheb li cuanqueb sa' lin nim: -Osobtesinbilex xban lin Yucua'. Êchanihomak li nimajcual cuanquilal cauresinbil chok' êre chalen chak sa' xticlajic li ruchich'och'.

³⁵Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,

³⁵Têrêchani xban nak quintz'oca chak ut quinêq'ue chi cua'ac. Quichakic cue ut quinêq'ue chi uc'ac. Quinsic' cuochochnal ut quinêc'ul êriq'uin.

³⁶ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.'

³⁶Nak mâc'a' cuak', queq'ue cuak'. Nak quinyajer, quinêtenk'a. Nak quincuan sa' tz'alam, coxinêril chak.

³⁷Siis vastavad õiged talle: 'Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?

³⁷Ut eb li tîqueb xch'ôl te'xye cue: -Kâcua', ¿jok'e ta bi' catkil chi tattz'ocâk ut jok'e ta bi' catkaq'ue chi cua'ac? ¿Jok'e ta bi' catkil chi tâchakik âcue ut jok'e ta bi' catkaq'ue chi uc'ac? cha'keb cue.

³⁸Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?

³⁸¿Jok'e ta bi' casic' âcuochochnal ut catkac'ul ta kiq'uin? ¿Jok'e ta bi' catkil chi mâc'a' âcuak' ut quikaq'ue ta âcuak'?

³⁹Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?'

³⁹¿Jok'e ta bi' catkil chi yajat ut catkatenk'a ta? ¿Jok'e catcuan sa' tz'alam ut coxatkil ta chak? cha'keb.

⁴⁰Ja kuningas vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.'

⁴⁰Ut lâin tinchak'ok ut tinye reheb: -Relic chi yâl tinye êre, cui quebânu a'in re junak li neque'pâban cue, usta cubenak xcuanquil, cue ajcui' lâin quebânu chak.

⁴¹Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: 'Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!

⁴¹Tojo'nak lâin li Rey tinye reheb li cuanqueb sa' lin tz'e: -Elenkex chicuu. Tz'ektânanbilex sa' li xam li mâ jok'e tâchupk c'ûbanbil chak chok' re laj tza ut reheb ajcui' lix ángel.

⁴²Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,

⁴²Xban nak lâin quintz'oca chak ut inc'a' quinêq'ue chi cua'ac. Quichakic chak cue ut inc'a' quinêq'ue chi uc'ac.

⁴³ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.'

⁴³Quinsic' li cuochochnal ut inc'a' quinêc'ul êriq'uin. Mâc'a' cuak' ut inc'a' queq'ue cuak'. Quinyajer ut inc'a' quinêtenk'a. Quincuan chi prêxil ut inc'a' coxinêril chak, cha'kin reheb.

⁴⁴Siis vastavad ka need: 'Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?'

⁴⁴Ut te'chak'ok ut te'xye cue: -Kâcua', ¿jok'e ta bi' catkil chi tattz'ocâk? ¿Jok'e ta bi' catkil chi tâchakik âcue? ¿Jok'e casic' âcuochochnal? ¿Jok'e catkil chi mâc'a' lâ cuak' malaj yajat, malaj cuancat sa' tz'alam ut inc'a' catkatenk'a? cha'keb.

⁴⁵Siis ta vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.'

⁴⁵Ut lâin li Rey tinchak'ok ut tinye reheb: -Relic chi yâl tinye êre, xban nak inc'a' quetenk'aheb li neque'pâban cue li mâc'a'eb xcuanquil, inc'a' ajcui' quinêtenk'a lâin, cha'kin reheb.Ut eb a'an te'xic sa' li tojba mâc chi junelic. Abanan li tîqueb xch'ôl cuânkeb xyu'am chi junelic.

⁴⁶Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.'

⁴⁶Ut eb a'an te'xic sa' li tojba mâc chi junelic. Abanan li tîqueb xch'ôl cuânkeb xyu'am chi junelic.