¹Ja sellesama kuu kahekümne neljandal päeval kogunesid Iisraeli lapsed paastuma, kotiriided seljas ja mulda pea peal.

¹Queßxchßutub ribeb chixjunileb saß li câhib xcaßcßâl xbe li po aßan ut queßxbânu lix ayûn. Queßxqßue li kßesnal tßicr chirixeb ut queßxqßue li poks saß xjolomeb retalil nak ra saß xchßôleb xban lix mâqueb.

²Ja Iisraeli sugu lahutas enese kõigist muulastest, astus ette ja tunnistas oma patte ning oma vanemate süütegusid.

²Queßrisi ribeb saß xyânkeb li mâcuaßeb aj Israel. Queßxxakab ribeb ut queßxye: —Xomâcob lâo ut queßmâcob ajcuiß chak li kaxeßtônil yucuaß, chanqueb.

³Siis nad tõusid oma kohal püsti ja lugesid Issanda, oma Jumala Seaduse raamatut kolm tundi; ja kolm tundi tunnistasid nad patte ning kummardasid Issandat, oma Jumalat.

³Ut nak ac xakxôqueb saß lix naßajeb chiru oxib ôr qui-ileß xsaß li hu li tzßîbanbil cuiß li chakßrab li quiqßueheß reheb xban li Kâcuaß lix Dioseb. Ut chiru li oxib ôr chic yôqueb chixpatzßbal xcuybal xmâqueb ut queßxlokßoni li Kâcuaß lix Dioseb.

⁴Ja Jeesua, Baani, Kadmiel, Sebanja, Bunni, Seerebja, Baani ja Kenani läksid üles leviitide lavale ja hüüdsid suure häälega Issanda, oma Jumala poole.

⁴Ut chirix aßan queßnumeß chi ubej eb laj levita. Aßaneb aßin: laj Jesúa, laj Bani, laj Cadmiel, laj Sebanías, laj Buni, laj Serebías, laj Bani ut laj Quenani. Queßxyâba xcßabaß li Kâcuaß lix Dioseb chi cau xyâb xcuxeb.

⁵Ja leviidid Jeesua, Kadmiel, Baani, Hasabneja, Seerebja, Hoodija, Sebanja ja Petahja ütlesid: 'Tõuske üles ja kiitke Issandat, oma Jumalat, igavesest ajast igavesti, ja õnnistage tema aulist nime, mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!

⁵Laj Jesúa, laj Cadmiel, laj Bani, laj Hasabnías, laj Serebías, laj Hodías, laj Sebanías, ut laj Petaías queßxye reheb li tenamit: —Cuaclinkex. Qßuehomak xlokßal li Kâcuaß li kaDios, li kßaxal nim xcuanquil. Qßuehomak xlokßal chi junelic. Chiqßuehekß taxak xlokßal lix lokßlaj cßabaß ut chinimâk taxak ru chi junelic kße cutan.—

⁶Sina üksi oled Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on, mered ja kõik, mis neis on. Sina annad neile kõigile elu ja taevavägi kummardab sind.

⁶Ut laj Esdras quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, caßaj cuiß lâat li Dios. Mâ ani chic junak Dios. Caßaj cuiß lâat. Lâat catyîban re li choxa joß ajcuiß chixjunil li cuan chiru. Lâat catyîban re li ruchichßochß ut chixjunil li cuan chiru. Lâat catyîban re li palau joß ajcuiß chixjunil li cuan chi saß. Lâat nacaqßue xyußameb chixjunil li cßaßru cuan. Joßcan nak chixjunileb li cuanqueb saß choxa nacateßxlokßoni.

⁷Sina, Issand, oled Jumal, kes valis Aabrami ja tõi tema kaldealaste Uurist ning pani temale nimeks Aabraham.

⁷At Kâcuaß Dios, lâat catsicßoc ru laj Abram ut lâat ajcuiß cat-isin chak re Ur, saß lix tenamiteb laj Caldea. Ut lâat catqßuehoc Abraham chokß xcßabaß.

⁸Sina leidsid tema südame sinu ees ustava olevat ja sa tegid temaga lepingu, et sa annad tema soole kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, jebuuslaste ja girgaaslaste maa. Ja sa pidasid oma sõna, sest sina oled õige.

⁸Lâat caqßue retal nak aßan tîc xchßôl châcuu. Joßcan nak cabânu li contrato riqßuin ut caye re nak tâqßue reheb li ralal xcßajol lix chßochßeb laj cananeo, eb laj heteo ut eb laj amorreo ut eb laj ferezeo, ut eb laj jebuseo ut eb laj gergeseo. Lâat caqßue reheb li cßaßru cayechißi re laj Abraham xban nak lâat tîc âchßôl.

⁹Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres.

⁹Ut caqßue ajcuiß retal chanru nak yôqueb chi cßuluc raylal li kaxeßtônil yucuaß aran Egipto ut cacuabi nak queßxyâba lâ cßabaß nak cuanqueb chire li Caki Palau.

¹⁰Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on.

¹⁰Cabânu lix nînkal ru milagro sachba chßôlej rilbal re risinquil xcuanquil laj faraón, joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru, joßqueb ajcuiß chixjunileb laj Egipto xban nak lâat caqßue retal chanru nak queßrahobtesîc li kaxeßtônil yucuaß xbaneb. Joßcan nak chalen anakcuan naßno saß chixjunil li tenamit nak lâat nacabânu li xnînkal ru milagro.

¹¹Sina lõhestasid nende ees mere ja nad läksid kuiva mööda mere keskelt läbi; aga nende tagaajajad sa viskasid sügavustesse otsekui kivi võimsasse vette.

¹¹Lâat cajach li palau chi ribil re nak chaki li chßochß teßnumekß cuiß laj Israel saß xyi li palau. Ut eb li yôqueb chitâkênc reheb re teßxchap, casach ruheb saß li haß. Chanchan nak nacuteß junak nimla pec saß xchamal li haß nak queßosoß.

¹²Sina juhtisid neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel, et valgustada neile teed, mida nad pidid käima.

¹²Lâat catcßamoc be chiruheb laj Israel chi cutan riqßuin jun li chok ut chi kßek catcßamoc be chiruheb riqßuin jun li xam re nak teßril lix beheb bar yôkeb chi xic.

¹³Ja sa tulid alla Siinai mäele ja rääkisid nendega taevast ning andsid neile õiged seadlused, tõsised õpetused, head määrused ja käsud.

¹³Saß xbên li tzûl Sinaí cat-âtinac riqßuineb. Toj saß choxa cacuâtinaheb chak. Caqßue lâ chakßrab reheb re nak teßcuânk saß tîquilal. Tzßakal re ru ut châbil li chakßrab li caqßue reheb.

¹⁴Sina tegid neile teatavaks oma püha hingamispäeva ja sa andsid neile käsud, määrused ja Seaduse oma sulase Moosese läbi.

¹⁴Ut caqßue ajcuiß reheb li chakßrab chirix li hilobâl cutan li kßaxal lokß châcuu. Li chakßrab aßin ac quicßuteß ajcuiß chak chiruheb xban laj Moisés laj cßanjel châcuu.

¹⁵Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg, ja lasksid neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu. Ja sa käskisid neid minna pärima maad, mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda.

¹⁵Ut nak queßtzßoca, saß choxa quichal chak li cua caqßue chixcuaßeb. Ut nak tâchakik reheb, cacuisi li haß saß li sakônac ut caqßue reheb. Caye ajcuiß reheb nak teßoc saß li naßajej li cayechißi reheb riqßuin juramento.

¹⁶Aga nemad, meie vanemad, läksid ülbeks, olid kangekaelsed ega kuulnud su käske.

¹⁶Abanan eb li kaxeßtônil yucuaß queßxkßet lâ cuâtin. Queßxcacuubresi lix chßôleb ut incßaß queßraj rabinquil li chakßrab li caqßue reheb.

¹⁷Nad tõrkusid kuulmast ega tuletanud meelde sinu imetegusid, mis sa neile olid teinud, vaid olid kangekaelsed ja oma tõrksuses võtsid nad pähe oma orjapõlve tagasi minna. Aga sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest; sina ei jätnud neid maha.

¹⁷Incßaß queßraj xbânunquil li cßaßru caye reheb chi moco queßjulticoß reheb li xnînkal ru milagro cabânu chak reheb junxil. Queßxcacuubresi ban xchßôleb ut queßxkßetkßeti ribeb châcuu. Xban xcacuil xchßôleb queßoc xsicßbal junak re tâcßamok be chiruheb re teßsukßîk cuißchic Egipto. Abanan lâat, at Dios, kßaxal nim lâ cuyum. Incßaß nacatjoskßoß saß junpât. Kßaxal châbilat ut nacat-uxtânan u. Joßcan nak incßaß catzßektânaheb.

¹⁸Kuigi nad tegid endile valatud vasika ja ütlesid: 'See on su jumal, kes sind Egiptusest välja tõi!' ja kuigi nad suuri teotusi korda saatsid,

¹⁸Ut queßxyîb jun li cuacax oro ut queßxqßue chokß xdioseb. Queßxye nak aßan lix dioseb li qui-isin chak reheb Egipto ut cßajoß li mâusilal queßxbânu. Chi moco riqßuin aßan catzßektânaheb.

¹⁹ei jätnud sina siiski neid kõrbes maha oma suure halastuse pärast. Pilvesammas ei lahkunud neist päeval, juhatamast neid teekonnal, ega tulesammas öösel, valgustamast neile teed, mida nad käisid.

¹⁹Xban xnimal lâ cuusilal lâat incßaß catzßektânaheb nak yôqueb chak chi numecß saß li chaki chßochß. Lâat ban catcßamoc be chiruheb xban nak li chok incßaß quisach chiruheb nak yôqueb chi bêc chi cutan. Joßcan ajcuiß chiru kßojyîn, incßaß quisach li xam chiruheb li yô chi cßutuc lix beheb nak yôqueb chi xic.

²⁰Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu.

²⁰Caqßue chak lâ Santil Musikß reheb re xcßutbal lix yâlal chiruheb. Incßaß quipaltoß chiruheb lix cuaheb. Junelic catakla chak li maná re teßxcuaß. Joßcan ajcuiß li rucßaheb, incßaß quipaltoß chiruheb.

²¹Nelikümmend aastat toitsid sa neid kõrbes, neil ei puudunud midagi, ei kulunud nende riided ega paistetanud jalad.

²¹Caßcßâl chihab cachßolaniheb nak yôqueb chak chi numecß saß li chaki chßochß ut mâcßaß quipaltoß reheb. Li rakßeb incßaß quikßeloß chi moco li rokeb quisîpoß chi bêc.

²²Ja sa andsid neile kuningriigid ja rahvad ning jagasid need jaokaupa: nõnda pärisid nad Siihoni maa, Hesboni kuninga maa, ja Oogi, Baasani kuninga maa.

²²Lâat cakßaxtesiheb li tenamit saß rukßeb rochbeneb lix reyeb. Queßrêchani chixjunil li naßajej Hesbón bar quicuan cuiß li rey Sehón, joß ajcuiß li naßajej Basán bar quicuan cuiß li rey Og.

²³Ja sa tegid nende lapsed paljuks nagu taevatähed ja viisid nad maale, mille kohta sa nende vanemaile olid öelnud, et nad lähevad seda pärima.

²³Caqßueheb chi tâmc li ralal xcßajoleb joß xqßuial li chahim chiru choxa. Ut cacßameb chi cuânc saß li naßajej li cayechißi reheb lix xeßtônil yucuaß.

²⁴Ja lapsed tulid ning pärisid maa, ja sina alandasid nende ees maa elanikud, kaananlased, ja andsid nad nende kätte, nende kuningad ja maa rahvad, et nad talitaksid nendega, nagu neile meeldib.

²⁴Eb li ralal xcßajol laj Israel queßoc saß li naßajej Canaán ut caqßueheb chi numtâc saß xbêneb li cuanqueb aran. Queßnumta saß xbêneb laj cananeo, ut saß xbêneb ajcuiß lix reyeb. Cakßaxtesiheb saß rukßeb re nak eb aßan chic teßtaklânk saß xbêneb.

²⁵Ja nad vallutasid kindlustatud linnad ja rammusa maa ning pärisid kojad, mis olid täis kõike head, suurel hulgal raiutud kaevusid, viinamägesid, õlipuid ja viljapuid. Nad sõid, nende kõht sai täis, nad läksid lihavaks ja elasid hästi sinu suure headuse tõttu.

²⁵Eb li tenamit li caqßue reheb ac sutsûqueb saß tzßac ut yîbanbil chi us. Châbil li chßochß li caqßue reheb. Ut eb li cab li queßoc cuiß ac yîbanbil chi us ut ac yîbanbileb lix becbil haß. Ac aubil li acuîmk uvas ut olivos saß li chßochß. Ut cuan ajcuiß nabal li cheß li naxqßue ru. Ut eb laj Israel queßcuaßac chi us ut queßnujac. Queßcßojla xchßôleb xban xnimal lâ cuusilal.

²⁶Ometi olid nad tõrksad ja hakkasid sulle vastu, heitsid sinu Seaduse selja taha ja tapsid sinu prohvetid, kes neid manitsesid sinu juurde tagasi pöörduma; ja nad saatsid korda suuri teotusi.

²⁶Abanan queßxchikß âjoskßil xban nak queßxkßet lâ cuâtin. Queßxtzßektâna li chakßrab li caqßue reheb. Queßxcamsiheb li profeta li queßyehoc reheb nak teßsukßîk cuißchic âcuiqßuin. Cßajoß li mâusilal queßxbânu.

²⁷Seepärast sa andsid nad nende vaenlaste kätte ja need rõhusid neid. Aga sel ajal, kui neil kitsas käes oli, kisendasid nad sinu poole ja sina kuulsid taevast ning andsid neile oma suure halastuse pärast päästjaid, kes päästsid nad nende vaenlaste käest.

²⁷Joßcan nak cakßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb ut saß rukßeb aßan nabal li raylal queßxcßul. Nak ac cuanqueb chic saß raylal queßxtzßâma xtenkßanquileb âcue. Ut lâat toj saß choxa cacuabi chak lix tijeb. Xban nak kßaxal nim lâ cuuxtân caxakabeb li ani teßcolok reheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb.

²⁸Aga kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu ees. Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi.

²⁸Abanan nak ac sa chic saß xchßôleb nak cuanqueb, nequeßoc cuißchic chixbânunquil li mâusilal châcuu. Joßcan nak nacacanabeb cuißchic saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb. Ut eb aßan nequeßoc cuißchic xtzßâmanquil xtenkßanquil âcue. Ut lâat xban nak kßaxal nim lâ cuusilal, toj saß choxa nacacuabi lix tijeb ut nabal sut xacoleb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb.

²⁹Ja sa manitsesid neid tagasi pöörduma sinu Seaduse juurde, aga nemad olid ülbed ega kuulnud su käske, vaid patustasid su seadluste vastu, mida inimene peab täitma, et ellu jääda, ja pöörasid tõrksalt selja ning olid kangekaelsed ega kuulnud mitte.

²⁹Lâat caye reheb nak teßxbânu joß naxye li chakßrab. Abanan eb aßan queßxkßetkßeti rib ut incßaß queßraj xbânunquil. Incßaß queßxbânu joß caye reheb. Queßxtzßektâna ban li chakßrab. Ut li chakßrab li caqßue reheb, aßan raj quiqßuehoc xyußameb. Queßxcacuubresi ban lix chßôleb ut incßaß queßraj rabinquil li cßaßru caye reheb.

³⁰Sa kannatasid nendega palju aastaid ja manitsesid neid oma Vaimu läbi oma prohvetite kaudu, aga nad ei pannud seda tähele; seepärast sa andsid nad teiste maade rahvaste kätte.

³⁰Nabal chihab cacuyeb xmâqueb. Ut caqßue lâ Santil Musikß reheb lâ profeta re nak teßxchßolob lix yâlal chiruheb. Abanan incßaß queßabin. Joßcan nak cacanabeb saß rukßeb li jalan xtenamiteb.

³¹Aga oma suure halastuse pärast ei teinud sa neile lõppu ega jätnud neid maha, sest sina oled armuline ja halastaja Jumal!

³¹Lâat kßaxal nim lâ cuuxtân. Joßcan nak incßaß casach ruheb chi junaj cua, chi moco catzßektânaheb. Lâat kßaxal nim lâ rahom ut kßaxal nim lâ cuusilal.

³²Ja nüüd, meie Jumal, suur, vägev ja kartustäratav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust: ära pea väheseks kõike seda kannatust, mis on tabanud meid, meie kuningaid, meie vürste, meie preestreid, meie prohveteid, meie vanemaid ja kogu su rahvast Assuri kuningate päevist kuni tänapäevani!

³²Aßut anakcuan, at Kâcuaß, at kaDios, lâat li kßaxal nim âcuanquil. Kßaxal cau âcuib ut xiu xiu âcuu. Junelic nacabânu li cßaßru caye saß li contrato ut kßaxal nim lâ cuuxtân. Incßaß taxak tâcanâk yal chi joßcan li raylal li queßxcßul li karey, eb li nequeßcßamoc be chiku, eb laj tij, eb li kaprofeta, eb li kaxeßtônil yucuaß, joßqueb ajcuiß chixjunileb lâ cualal âcßajol. Chalen saß eb li cutan nak queßcuan lix reyeb laj Asiria ut toj anakcuan yôco chixcßulbal li raylal.

³³Sina oled õiglane kõiges, mis meie peale on tulnud, sest sina oled osutanud ustavust, meie aga oleme olnud õelad.

³³Riqßuin chixjunil li raylal li yôco chixcßulbal nacßutun lâ tîquilal xban nak xabânu joß caye. Lâat saß tîquilal nacabânu chixjunil. Abanan lâo junes mâusilal nakabânu.

³⁴Jah, meie kuningad, meie vürstid, meie preestrid ja meie vanemad ei ole teinud su Seaduse järgi, ei ole tähele pannud su käske ja manitsusi, millega sa neid manitsesid.

³⁴Eb li karey, ut eb li nequeßtaklan saß kayânk, eb laj tij, ut eb li kanaß kayucuaß incßaß queßxbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab li caqßue ke. Incßaß queßraj rabinquil li caye reheb ut incßaß queßxpâb lâ cuâtin li caqßue chokß re xkßusbaleb.

³⁵Nad ei teeninud sind oma kuningriigis, hoolimata sinu suurest headusest, mida sa neile osutasid, ja hoolimata avarast ja rammusast maast, mille sa neile olid andnud, ega pöördunud oma kurjadest tegudest.

³⁵Lâat cacuosobtesiheb ut caqßueheb chi cuânc saß li naßajej li cayechißi reheb. Cuanqueb chic saß lix cuanquil ut cuan chic chixjunil li cßaßru reheb. Cuanqueb chic saß li nimla chßochß bar na-el cuiß chi nabal li acuîmk. Abanan usta xaqßue reheb chixjunil aßan, incßaß queßxbânu li cßaßru cacuaj lâat ut incßaß queßxcanab xbânunquil li mâusilal.

³⁶Vaata, me oleme nüüd sulased. Maal, mille sa andsid meie vanemaile, et nad sööksid selle vilja ja häid asju, vaata, seal me oleme sulased.

³⁶Ut anakcuan chaqßue taxak retal li raylal li yôco chixcßulbal. Anakcuan lâo chic môs saß li chßochß li caqßue reheb li kaxeßtônil yucuaß re nak teßcuânk chi sa saß xchßôleb ut teßxtzaca li ru li acuîmk.

³⁷Selle rikkalik saak läheb neile kuningaile, keda sa meie pattude pärast oled pannud meie üle; nemad valitsevad meie ihu ja meie karjade üle, nagu neile meeldib, ja meie oleme suures hädas.'

³⁷Kßaxal nabal cuißchic ru li acuîmk naxqßue saß li châbil chßochß aßin. Abanan chixjunil naxic chokß re li rey li xaqßue chi taklânc saß kabên xban nak xomâcob châcuu. Eb aßan nequeßxbânu li cßaßru nequeßraj ke lâo joß ajcuiß saß xbêneb li kaquetômk ut kßaxal ra cuanco.Ut riqßuin chixjunil aßin at Kâcuaß, at kaDios, anakcuan takabânu jun li contrato âcuiqßuin ut takaxakab xcuanquil li kâtin châcuu. Takatzßîba retalil ut teßxtzßîba xcßabaßeb chiru li hu li tzßîbanbil cuiß li contrato eb li nequeßcßamoc be saß kayânk, ut eb laj levita joßqueb ajcuiß laj tij, chan saß lix tij.

³⁸Ut riqßuin chixjunil aßin at Kâcuaß, at kaDios, anakcuan takabânu jun li contrato âcuiqßuin ut takaxakab xcuanquil li kâtin châcuu. Takatzßîba retalil ut teßxtzßîba xcßabaßeb chiru li hu li tzßîbanbil cuiß li contrato eb li nequeßcßamoc be saß kayânk, ut eb laj levita joßqueb ajcuiß laj tij, chan saß lix tij.