¹Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.

¹Saß li xbên po re li chihab, eb laj Israel queßcuulac saß li chaki chßochß Zin ut queßcana saß li tenamit Cades. Aran quicam lix María ut aran ajcuiß quimukeß.

²Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.

²Saß li naßajej aßan mâcßaß haß re teßrucß. Joßcan nak li tenamit queßjoskßoß riqßuin laj Moisés ut riqßuin laj Aarón.

³Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: 'Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!

³Ut queßoc chixcuechßinquil laj Moisés ut queßxye: —Us raj nak cocam rochbeneb li jun chßol chic laj Israel li queßqßueheß chi câmc xban li Kâcuaß.

⁴Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema?

⁴¿Cßaßut nak coâcuisi chak Egipto? ¿Cßaßut nak coâcßam chak arin saß li chaki chßochß aßin lâo lix tenamit li Dios? ¿Ma coâcßam chak arin re tocâmk kochbeneb li kaquetômk?

⁵Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!'

⁵¿Cßaßut nak coâcuisi chak Egipto ut coâcßam chak saß li naßajej aßin li kßaxal yibru? Arin incßaß naru âuc. Mâcßaß li cheß higo chi moco li uvas, chi moco granadas. Ut mâcßaß ajcuiß haß re takucß, chanqueb.

⁶Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus.

⁶Laj Moisés ut laj Aarón queßel saß xyânkeb li tenamit ut queßcôeb chiru li tabernáculo. Queßxhupub ribeb chiru chßochß. Ut li Kâcuaß quixcßut lix lokßal chiruheb.

⁷Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

⁷Li Kâcuaß quixye re laj Moisés:

⁸'Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!'

⁸—Chap lâ xukß. Lâat ut laj Aarón têchßutub ruheb li tenamit. Ut chiruheb chixjunileb tâye re li sakônac nak tixqßue li haß re teßrucß. Ut tâcuisi li haß saß li pec ut tâqßueheb li tenamit chi ucßac. Ut teßucßak ajcuiß lix quetômkeb, chan li Kâcuaß.

⁹Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.

⁹Ut laj Moisés quixcßam li xukß li cuan saß li tabernáculo joß quiyeheß re xban li Kâcuaß.

¹⁰Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: 'Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?'

¹⁰Laj Moisés ut laj Aarón queßxchßutubeb li tenamit chiru li sakônac ut laj Moisés quixye reheb: —Abihomak lâex li nequexkßetoc re râtin li Dios. ¿Ma tento nak lâo takisi li haß saß li sakônac aßin re têrucß? chan.

¹¹Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.

¹¹Quixtaksi li xukß ut quixsacß li pec caß sut ut nabal li haß qui-el saß li sakônac. Chixjunileb li tenamit queßucßac joßqueb ajcuiß li quetômk.

¹²Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: 'Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!'

¹²Ut li Kâcuaß quixye re laj Moisés rochben laj Aarón: —Lâex incßaß xex-abin chicuu. Incßaß xebânu joß xinye êre ut incßaß xeqßue inlokßal chiruheb li tenamit. Joßcan nak lâex incßaß chic texcßamok be chiruheb li tenamit nak teßoc saß li naßajej li quinyechißi reheb, chan li Dios.

¹³See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.

¹³Aßin quicßulman saß li naßajej Meriba li queßxcuechßi cuiß li Kâcuaß eb laj Israel. Ut li Kâcuaß quixcßut chiruheb nak aßan santo.

¹⁴Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juurde: 'Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud,

¹⁴Nak cuanqueb Cades laj Moisés quixtaklaheb lix takl chi âtinac riqßuin lix reyeb laj Edom. Nak queßcuulac queßxye re: —Lâo aj Israel kechßalal kib êriqßuin lâex. Xotaklâc chak chixyebal âcue chi joßcaßin. Lâat nacanau chixjunil li raylal li yôco chixcßulbal.

¹⁵et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile.

¹⁵Eb li kaxeßtônil yucuaß queßcôeb Egipto ut nabal chihab xeßcuan aran kochbeneb. Lâo ut eb li kaxeßtônil yucuaß ra queßxbânu ke eb laj Egipto.

¹⁶Aga me kisendasime Issanda poole ja tema kuulis meie häält ning läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme Kaadesis, linnas su maa piiril.

¹⁶Nak kayâba xcßabaß li Kâcuaß, quirabi li katij ut quixtakla jun lix ángel chikisinquil aran Egipto. Anakcuan cuanco Cades, li tenamit li cuan nachß riqßuin lix nubâl lâ naßaj.

¹⁷Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala.'

¹⁷Nakatzßâma châcuu nak toâcanab chi numecß saß lâ naßaj. Incßaß tonumekß saß lix naßajeb lê racuîmk, chi moco tonumekß saß xnaßaj lê uvas. Chi moco takucß li haß li cuan saß lê becbil haß. Tîc tonumekß saß li nim be toj retal tonumekß saß lê naßaj. Mâcßaß takachßeß êre, chanqueb.

¹⁸Aga Edom vastas temale: 'Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen mõõgaga su vastu.'

¹⁸Abanan lix reyeb laj Edom quichakßoc ut quixye reheb: —Incßaß naru texnumekß saß li naßajej aßin. Cui tex-oc saß li kanaßaj, lâo toxic chêcßulbal ut topletik êriqßuin, chan.

¹⁹Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: 'Me läheme maanteed mööda ja kui me joome su vett, mina ja mu loomad, siis ma maksan selle eest. Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!'

¹⁹Eb laj Israel queßxye re: —Bânu usilal. Lâo tonumekß saß li nim be. Ut cui lâo malaj ut li kaquetômk takucß li haß cuan saß lê chßochß, lâo totojok re. Caßaj cuiß nakaj tonumekß arin chi kok, chanqueb.

²⁰Aga tema vastas: 'Sa ei tohi läbi minna!' Ja Edom läks välja tema vastu hulga rahva ja kindla käega.

²⁰Ut lix reyeb laj Edom quixye reheb laj Israel nak incßaß naru teßnumekß saß lix naßajeb. Ut eb lix soldado laj Edom, li kßaxal cauheb rib, queßcôeb chixcßulbaleb laj Israel.

²¹Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna, siis Iisrael pöördus temast eemale.

²¹Xban nak eb laj Edom incßaß queßxcanabeb chi numecß saß lix naßajeb, eb laj Israel queßcôeb saß jalan chic be.

²²Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid Hoori mäe juurde.

²²Queßel Cades chixjunileb li tenamit Israel ut queßcôeb cuan cuiß li tzûl Hor.

²³Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa piiril, öeldes:

²³Li Kâcuaß quiâtinac riqßuineb laj Moisés ut laj Aarón saß li tzûl Hor li cuan nachß riqßuin lix nubâl eb laj Edom. Quixye reheb:

²⁴'Aaron koristatakse oma rahva juurde, sest ta ei pääse sellele maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee juures olite tõrksad mu käsu vastu.

²⁴—Laj Aarón tâcâmk. Incßaß tâoc saß li naßajej li tinqßue reheb laj Israel xban nak chixcabichalex quekßet lin chakßrab nak cuanquex chire li haß li cuan Meriba li quineßxcuechßi cuiß li tenamit.

²⁵Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele!

²⁵Lâat, Moisés, tâcßam laj Aarón rochben laj Eleazar li ralal ut texxic saß li tzûl Hor.

²⁶Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale Eleasarile! Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal.'

²⁶Aran saß xbên li tzûl tâcuisi li rakß laj tij li cuan chirix laj Aarón ut tâqßue li rakß chirix laj Eleazar li ralal xban nak aran tâcâmk laj Aarón ut toxtauheb lix xeßtônil yucuaß, chan li Dios.

²⁷Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand käskis, ja nad läksid üles Hoori mäele terve koguduse nähes.

²⁷Laj Moisés quixbânu joß quiyeheß re xban li Kâcuaß. Queßcôeb saß li tzûl Hor ut chixjunileb laj Israel queßril nak yôqueb chi xic.

²⁸Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja Eleasar astusid mäelt alla.

²⁸Ut laj Moisés quirisi li rakß laj Aarón ut quixqßue chirix laj Eleazar li ralal. Ut laj Aarón quicam aran saß xbên li tzûl. Chirix aßan, laj Moisés ut laj Eleazar queßcube saß li tzûl.Nak queßrabi resil lix camic laj Aarón, chixjunileb laj Israel queßrahoß saß xchßôleb. Chiruheb lajêb xcaßcßâl cutan queßrahoß xchßôleb xban nak quicam laj Aarón.

²⁹Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu.

²⁹Nak queßrabi resil lix camic laj Aarón, chixjunileb laj Israel queßrahoß saß xchßôleb. Chiruheb lajêb xcaßcßâl cutan queßrahoß xchßôleb xban nak quicam laj Aarón.