¹Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teisele poole Jordanit Jeeriko kohale.

¹Ut queßel saß li naßajej aßan eb laj Israel ut queßcôeb. Queßcuulac saß li ru takßa re Moab ut queßxyîb lix muhebâleb nachß riqßuin li nimaß Jordán saß xcaßyabâl li tenamit Jericó.

²Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.

²Laj Balac li ralal laj Zipor, aßan lix reyeb laj Moab. Quirabi resil nak eb laj Israel queßnumta saß xbêneb laj amorreo.

³Ja moabid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.

³Laj Balac joßqueb ajcuiß chixjunileb laj Moab qui-oc xxiuheb xbaneb laj Israel xban nak kßaxal nabaleb.

⁴Ja moabid ütlesid Midjani vanemaile: 'Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu.' Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.

⁴Eb laj Moab queßâtinac riqßuineb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Madián ut queßxye reheb: —Eb li tenamit aßan teßnumtâk saß kabên ut teßxsach ku chi junaj cua joß nak li cuacax nequeßxcuaß chixjunil li pachßayaß, chanqueb.

⁵Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres Amau poegade maal, teda kutsuma, käskides öelda: 'Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas; näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse.

⁵Ut li rey Balac, li ralal laj Zipor, quixtaklaheb lix takl riqßuin laj Balaam li ralal laj Beor. Queßcôeb saß li naßajej Petor li cuan nachß riqßuin li nimaß Eufrates saß lix naßajeb laj Amav. Quixye reheb nak teßcuulak riqßuin laj Balaam teßxye re: —Nabaleb li cristian queßchal chak Egipto. Nachß cuanqueb riqßuin li kanaßaj ut teßraj rêchaninquil.

⁶Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud.'

⁶Lâin nacuaj nak tatchâlk arin re tâtzßâma mâusilal saß xbêneb li cristian aßan xban nak kßaxal nabaleb ut cauheb rib chiku lâo. Cui tâbânu chi joßcan, mâre târûk takisiheb saß li kanaßaj. Lâin ninnau nak li ani nacatzßâma rosobtesinquil, osobtesinbil chic nacana. Ut li ani nacatzßâma mâusilal saß xbên, mâusilanbil chic nacana, chan lix reyeb laj Moab.

⁷Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.

⁷Joßcan nak eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Moab, rochbeneb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Madián queßcôeb riqßuin laj Balaam chixtzßâmanquil chiru nak tixtzßâma mâusilal saß xbêneb laj Israel ut queßxcßam xtumin re xtojbal li cßaßru tixbânu. Queßxye re cßaßru quixye laj Balac.

⁸Ja tema ütles neile: 'Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Issand mulle ütleb!' Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.

⁸Laj Balaam quixye reheb: —Texcanâk ut cuulaj tinye êre cßaßru tixye cue li Kâcuaß, chan. Joßcan nak queßxnumsi li kßojyîn riqßuin laj Balaam.

⁹Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: 'Kes on need mehed su juures?'

⁹Ut li Dios quixcßutbesi rib chiru laj Balaam ut quixye re: —¿Aniheb li cuînk li cuanqueb âcuiqßuin? chan.

¹⁰Ja Bileam vastas Jumalale: 'Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:

¹⁰Ut laj Balaam quixye re: —Eb aßan taklanbileb chak cuiqßuin xban laj Balac lix reyeb laj Moab.

¹¹vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle. Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!'

¹¹Xtaklaheb chak chixyebal cue nak eb li cristian li queßel Egipto yôqueb chi oc saß lix naßajeb re teßrêchani. Numtajenak xqßuialeb. Laj Balac târaj nak tinxic ut tintzßâma mâusilal saß xbêneb re nak tânumtâk saß xbêneb ut târisiheb saß lix naßaj, chan laj Balaam.

¹²Aga Jumal ütles Bileamile: 'Ära mine koos nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!'

¹²Ut li Dios quixye re: —Matxic chirixeb chi moco tâtzßâma mâusilal saß xbêneb li tenamit aßan xban nak osobtesinbileb inban, chan li Kâcuaß.

¹³Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: 'Minge oma maale, sest Issand ei luba mind minna koos teiega!'

¹³Cuulajak chic laj Balaam quicuacli ekßela ut cô riqßuineb li nequeßtenkßan re laj Balac. Quixye reheb: —Sukßinkex saß lê tenamit. Li Kâcuaß incßaß naraj nak tinxic chêrix, chan.

¹⁴Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: 'Bileam keeldus meiega kaasa tulemast.'

¹⁴Joßcan nak queßsukßi riqßuin laj Balac ut queßxye re: —Laj Balaam incßaß xraj châlc chikix, chanqueb.

¹⁵Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid.

¹⁵Ut laj Balac quixtaklaheb jalan lix takl. Kßaxal nabaleb ut nînkeb xcuanquil chiruheb li queßcôeb xbên cua.

¹⁶Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: 'Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: Ära keeldu tulemast mu juurde,

¹⁶Queßcuulac riqßuin laj Balaam ut queßxye re: —Laj Balac li ralal laj Zipor xtakla xyebal âcue nak tâbânu usilal, mâkßetkßeti âcuib chi xic riqßuin, chanqueb.

¹⁷sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!'

¹⁷Cui tatxic tixqßue nabal lâ mâtan ut tixbânu li cßaßru tâye. Joßcan ut tatxic anakcuan ut tâtzßâma mâusilal saß xbêneb li tenamit aßan, chanqueb.

¹⁸Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: 'Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Issanda, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas.

¹⁸Abanan laj Balaam quixye reheb: —Usta laj Balac tixqßue cue li rochoch nujenak riqßuin plata ut oro, abanan lâin incßaß tinkßet râtin li Kâcuaß lin Dios. Incßaß tinkßet li râtin riqßuin xbânunquil li us, chi moco riqßuin xbânunquil li incßaß us.

¹⁹Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Issand mulle veel ütleb!'

¹⁹Nintzßâma chêru nak texcanâk chixnumsinquil li kßojyîn cuiqßuin. Lâin tinpatzß re li Kâcuaß cßaßru us tinbânu, chan.

²⁰Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: 'Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine koos nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!'

²⁰Ut li Dios quixcßutbesi rib chiru laj Balaam chiru li kßojyîn ut quixye re: —Cui eb li cuînk aßin xeßchal châcßambal, ayu chirixeb. Abanan mâcßaß tâbânu toj tinye âcue lâin, chan.

²¹Ja Bileam tõusis hommikul üles, saduldas oma emaeesli ja läks koos Moabi vürstidega.

²¹Cuulajak chic laj Balaam quicuacli ut quixyîb rix lix bûr ut cô chirixeb li cuînk aj Moab.

²²Aga kui ta läks, süttis Jumala viha põlema ja Issanda ingel seadis ennast teel temale vastu; tema aga ratsutas oma emaeesli seljas, ja ta kaks poissi olid koos temaga.

²²Quijoskßoß li Kâcuaß xban nak laj Balaam cô chirixeb li cuînk. Nak yô chi xic laj Balaam chirix lix bûr rochben li cuib chi môs, jun lix ángel li Kâcuaß quixxakab rib saß be re nak incßaß naru tânumekß.

²³Kui emaeesel nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes, siis emaeesel põikas teelt ja läks väljale; aga Bileam lõi emaeeslit, et ta pöörduks teele.

²³Quixqßue retal li bûr nak lix ángel li Kâcuaß xakxo saß be ut cuan xchßîchß saß rukß. Joßcan nak qui-el saß li be ut quixjal lix be. Qui-oc chixsacßbal li bûr laj Balaam re nak tâxic cuißchic saß li be.

²⁴Siis seisis Issanda ingel viinamägede kitsasteel, millel oli müür kummalgi pool.

²⁴Ut lix ángel li Kâcuaß quixxakab rib saß li be saß xyi cuib sîril li uvas sutsu saß tzßac saß xcaß pacßalil li be.

²⁵Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta surus ennast seina ligi ja pigistas Bileami jala vastu seina; ja Bileam lõi teda veel korra.

²⁵Li bûr quiril lix ángel li Kâcuaß ut quixqßue rib chiru li tzßac ut quixpitzß li rok laj Balaam. Ut laj Balaam quixsacß cuißchic lix bûr.

²⁶Siis Issanda ingel läks edasi ja seisis kitsas kohas, kus ei olnud teed pöördumiseks paremale ega vasakule.

²⁶Ut lix ángel li Kâcuaß cô chi ubej ut quixxakab rib saß jun li latzß re nak li bûr incßaß târûk tâxic saß lix nim chi moco saß li tzße. Incßaß quiru chi numecß.

²⁷Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta heitis maha Bileami all; aga Bileami viha süttis põlema ja ta lõi emaeeslit kepiga.

²⁷Nak li bûr quiril cuißchic lix ángel li Kâcuaß, quixyocob rib saß chßochß chi toj cuan laj Balaam chirix. Cßajoß nak quijoskßoß laj Balaam ut qui-oc chixsacßbal lix bûr riqßuin cheß.

²⁸Siis Issand avas emaeesli suu ja too küsis Bileamilt: 'Mis ma sulle olen teinud, et sa nüüd lõid mind kolm korda?'

²⁸Ut li Kâcuaß quixqßue chi âtinac li bûr. Ut li bûr quixye re laj Balaam: —¿Cßaßru yôquin âcue nak yôcat chinsacßbal? Oxib sut ac xinâsacß, chan.

²⁹Ja Bileam vastas emaeeslile: 'Sellepärast et sa tembutasid minuga. Kui mul oleks mõõk käes, ma tõesti tapaksin su nüüd!'

²⁹Quichakßoc laj Balaam ut quixye re: —Xacßut inxutân. Cuan ta cuan inchßîchß cuiqßuin xatincamsi raj, chan.

³⁰Aga emaeesel ütles Bileamile: 'Eks ma ole sinu emaeesel, kelle seljas sa oled ratsutanud kogu aja kuni tänapäevani? Kas mul on olnud viisiks sulle nõnda teha?' Ja tema vastas: 'Ei!'

³⁰Ut li bûr quixye re: —¿Ma mâcuaß ta biß lâin lâ bûr? ¿Ma incßaß ta biß chicuix nacatbêc rajlal? ¿Ma xinbânu ta biß jun sutak âcue chi joßcaßin? chan. Ut laj Balaam quixye re: —Mâ jun sut xabânu, chan.

³¹Siis Issand tegi lahti Bileami silmad ja ta nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes. Siis ta kummardas ja heitis silmili maha.

³¹Ut li Kâcuaß quixcßutbesi lix ángel chiru laj Balaam. Quixqßue retal nak xakxo saß be li ángel ut cuan xchßîchß saß rukß. Ut laj Balaam quixhupub rib saß chßochß.

³²Ja Issanda ingel ütles temale: 'Mispärast sa lõid oma emaeeslit kolm korda? Vaata, ma olen su vastu välja astunud, sest hukutav on see tee minu ees.

³²Lix ángel li Kâcuaß quixpatzß re laj Balaam: —¿Cßaßut nak xasacß lâ bûr oxib sut? Lâin cuanquin arin chixrambal âbe xban nak incßaß us li xic âcue chixbânunquil.

³³Emaeesel nägi mind ja põikas mu eest need kolm korda. Kui ta ei oleks pöördunud mu eest, ma tõesti oleksin nüüd tapnud sinu ja jätnud tema elama.'

³³Lâ bûr xinril. Joßcan nak xjal xbe oxib sut. Cui ta incßaß xjal xbe, lâin xatincamsi raj. Abanan incßaß raj xincamsi lâ bûr, chan.

³⁴Siis Bileam ütles Issanda inglile: 'Ma tegin pattu, sest ma ei teadnud, et sina seisid tee peal mu vastas. Kui see nüüd sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.'

³⁴Laj Balaam quixye re lix ángel li Kâcuaß: —Lâin xinmâcob. Lâin incßaß xinnau nak xakxôcat arin chixrambal inbe. Cui incßaß nacacuaj nak tinxic, lâin tinsukßîk saß cuochoch, chan.

³⁵Aga Issanda ingel vastas Bileamile: 'Mine koos meestega, aga räägi ainult seda, mis mina sulle ütlen!' Ja Bileam läks koos Baalaki vürstidega.

³⁵Lix ángel li Kâcuaß quixye re: —Ayu chirixeb li cuînk aßin. Abanan caßaj cuiß tâye li cßaßru tinye âcue lâin, chan. Joßcan nak laj Balaam cô chirixeb li cuînk.

³⁶Kui Baalak kuulis, et Bileam tuli, siis ta läks temale vastu Moabimaa linna, mis oli Arnoni piiril, maa kaugeimas osas.

³⁶Nak laj Balac quirabi resil nak yôqueb chi châlc, cô chixcßulbaleb saß jun li tenamit li cuan chire li nimaß Arnón saß li nubâl re lix naßajeb laj Moab.

³⁷Ja Baalak ütles Bileamile: 'Kas ma ei ole tungivalt läkitanud su juurde sind kutsuma? Miks sa ei tulnud mu juurde? Kas ma tõesti ei suuda sind austada?'

³⁷Quixye re laj Balaam laj Balac: —¿Ma incßaß ta biß xintakla âbokbal? ¿Cßaßut nak incßaß xatcßulun chi junpât? ¿Ma incßaß xapâb nak tinqßue âlokßal? chan.

³⁸Aga Bileam vastas Baalakile: 'Vaata, ma olen tulnud su juurde! Kas ma aga ise oskan nüüd midagi rääkida? Ma räägin seda, mis Jumal mulle suhu paneb.'

³⁸Quichakßoc laj Balaam ut quixye: —Arin cuanquin anakcuan. Abanan incßaß naru tinâtinak yal injunes. Tento nak tinye li cßaßru naxcßut chicuu li Kâcuaß, chan.

³⁹Siis Bileam läks koos Baalakiga ja nad tulid Kirjat-Husotti.

³⁹Ut laj Balaam cô chirix laj Balac toj saß li tenamit Quiriat-huzot.

⁴⁰Ja Baalak tappis veiseid, lambaid ja kitsi ning läkitas Bileamile ja vürstidele, kes olid koos temaga.

⁴⁰Laj Balac quixtakla xcamsinquileb li bôyx ut li carner. Ut quixtakla li tib re laj Balaam ut reheb li cuanqueb rochben.Cuulajak chic laj Balac quixcßam laj Balaam ut queßcôeb toj Bamot-baal. Ut laj Balaam quiru rilbaleb laj Israel li cuanqueb chi nachß.

⁴¹Aga järgmisel hommikul võttis Baalak Bileami ja viis tema üles Baali kõrgendikele, kust ta nägi tolle rahva äärt.

⁴¹Cuulajak chic laj Balac quixcßam laj Balaam ut queßcôeb toj Bamot-baal. Ut laj Balaam quiru rilbaleb laj Israel li cuanqueb chi nachß.