¹Kui Bileam nägi, et Iisraeli õnnistamine oli Issanda silmis hea, siis ei läinud ta mitte nagu eelmistel kordadel otsima endemärke, vaid pööras oma näo kõrbe poole.

¹Ut laj Balaam naxnau nak li Kâcuaß târaj târosobtesiheb laj Israel. Joßcan nak incßaß chic cô chi kßehînc joß quixbânu xcaß sut. Quixsukßisi ban rib ut qui-iloc saß li chaki chßochß.

²Ja kui Bileam oma silmad üles tõstis, siis ta nägi Iisraeli asuvat leeris oma suguharude kaupa. Ja tema peale tuli Jumala Vaim.

²Ut quiril lix muhebâleb laj Israel chi têp chßutchßûqueb. Ut lix musikß li Kâcuaß quichal riqßuin laj Balaam.

³Ta hakkas rääkima ja ütles: 'Nõnda kuulutab Bileam, Beori poeg, nõnda kõneleb avatud silmaga mees,

³Ut laj Balaam quixye resil li cßaßru tâcßulmânk. Quixye: —Lâin laj Balaam, li ralal laj Beor. Aßan aßin li cßaßru quicßutbesîc chicuu xban li Dios.—

⁴nõnda kuulutab Jumala kõnede kuulaja, kes näeb Kõigeväelise nägemusi, mahalangenuna avatud silmil:

⁴Laj Balaam quixye resil li cßaßru tâcßulmânk. Quixye: —Lâin laj Balaam li quin-abin re li cßaßru quixye li Kâcuaß. Lâin quin-iloc re li visión li quixcßutbesi li nimajcual Dios. Lâin quincubsi cuib chiru li Kâcuaß, ut aßan quixcßut lix yâlal chicuu.

⁵kui kaunid on su telgid, Jaakob, su eluasemed, oh Iisrael!

⁵Cßajoß xchßinaßusal lê muhebâl lâex aj Israel. Kßaxal chßinaßus li naßajej li nequexcuan cuiß, lâex li ralal xcßajol laj Jacob.

⁶Nagu laiuvad orud, nagu rohuaiad jõe kaldal, nagu Issanda istutatud aaloepuud, nagu seedripuud vete ääres.

⁶Kßaxal nabal lê muhebâl. Chanchaneb li rok haß ut chanchaneb li xnaßaj li acuîmk chire li nimaß. Chanchaneb li áloe aubil xban li Kâcuaß. Chanchaneb li cheß chacalteß li cuanqueb chire li nimaß.

⁷Vesi ta astjaist voolab üle ja ta külvil on palju vett. Tema kuningas on Agagist vägevam ja ta kuningriik ülendab ennast.

⁷Cuânk tzßakal lix haßeb. Tzßakalak lix haßeb re teßrucß ut re teßxtßakresi li racuîmkeb. Ut nimâk xcuanquil lix reyeb chiru lix cuanquil li rey Agag. Qßuebilak xlokßal lix cuanquil.

⁸Jumal, kes tõi tema Egiptusest, on talle otsekui sarved metshärjale. Ta neelab rahvaid, oma vaenlasi, ta murrab nende luid, oma nooltega purustab neid.

⁸Li Kâcuaß qui-isin reheb saß li naßajej Egipto. Kßaxal cau xmetzßêuheb. Chanchan xmetzßêu li bôyx li cuan saß qßuicheß. Teßnumtâk saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb. Teßxtoki lix bakeleb ut teßxcuteb riqßuin lix tzimajeb.

⁹Ta on laskunud lebama, ta lamab nagu lõvi või emalõvi, kes julgeks teda äratada? Õnnistatud olgu, kes sind õnnistavad, neetud, kes sind neavad!'

⁹Eb laj Israel chanchaneb li cakcoj. Nak nequeßoc chi hilânc, mâ ani naru na-ajsin reheb. Osobtesinbilakeb li teßxtzßâma rosobtesinquileb laj Israel. Ut tzßektânanbilakeb li teßxtzßâma mâusilal saß xbêneb, chan laj Balaam.

¹⁰Siis Baalaki viha süttis põlema Bileami vastu ja ta lõi oma käed kokku. Ja Baalak ütles Bileamile: 'Ma kutsusin sind needma mu vaenlasi, ja vaata, sa oled neid kolm korda õnnistanud.

¹⁰Cßajoß nak quijoskßoß laj Balac nak quirabi li quixye laj Balaam. Quixpokle li rukß ut quixye re laj Balaam: —Xatinbok re nak tâtzßâma mâusilal saß xbêneb li xicß nequeßiloc cue. Abanan lâat xatzßâma rosobtesinquileb oxib sut.

¹¹Mine nüüd, põgene koju! Ma kavatsesin sind väga austada, aga näe, Issand on keelanud sind austada!'

¹¹Elen arin saß junpât. Sukßin saß lâ cuochoch. Lâin xinye nak tinqßue âlokßal. Abanan li Kâcuaß incßaß xraj nak tâcßul âlokßal, chan.

¹²Ja Bileam vastas Baalakile: 'Eks ma rääkinud juba su käskjalgadele, keda sa saatsid minu juurde, öeldes:

¹²Laj Balaam quixye re: —¿Ma incßaß ta biß xinye chi tzßakal reheb lâ takl nak xeßcuulac cuiqßuin?

¹³Isegi kui Baalak annaks oma koja täie hõbedat ja kulda, ei võiks ma üle astuda Issanda käsust, tehes head või kurja omaenese südame järgi. Mis Issand räägib, seda räägin ka mina!

¹³Xinye reheb: Usta tixqßue cue li rochoch laj Balac nujenak riqßuin plata ut oro, abanan mâcßaß tinbânu injunes usta châbil usta incßaß. Incßaß tinkßet li râtin li Dios. Caßaj cuiß li cßaßru tixcßut chicuu li Kâcuaß tinye.

¹⁴Ja nüüd, vaata, ma lähen oma rahva juurde. Tule, ma kuulutan sulle, mida see rahvas teeb sinu rahvaga tulevasil päevil!'

¹⁴Anakcuan xic cue saß lin tenamit. Abanan xbên cua tinye âcue cßaßru teßxbânu êre eb laj Israel saß eb li cutan chalen, chan laj Balaam.

¹⁵Ja ta hakkas rääkima ning ütles: 'Nõnda kuulutab Bileam, Beori poeg, nõnda kõneleb avatud silmaga mees,

¹⁵Ut laj Balaam quixye resil li cßaßru tâcßulmânk. Quixye: —Lâin laj Balaam, li ralal laj Beor. Lâin nacuil chi tzßakal li cßaßru tâcßulmânk.

¹⁶nõnda kuulutab Jumala kõnede kuulaja ja Kõigekõrgema tarkuse tundja, kes näeb Kõigeväelise nägemusi, mahalangenuna avatud silmil.

¹⁶Lâin quin-abin re li cßaßru quixye li Kâcuaß. Lâin li ninnaßoc re xcßaßux li nimajcual Dios. Lâin li quin-iloc re li visión li quixcßutbesi li nimajcual Dios. Lâin quincubsi cuib chiru li Kâcuaß ut aßan quixcßut lix yâlal chicuu.

¹⁷Ma näen teda, aga mitte nüüd, ma silmitsen teda, aga mitte ligidalt: Jaakobist tõuseb täht, Iisraelist kerkib valitsuskepp. See purustab Moabi oimud ja kõigi Seti poegade pealaed.

¹⁷Lâin quicuil saß visión li cßaßru tâcßulmânk saß xyânkeb laj Israel saß eb li cutan teßchâlk. Tâcuânk jun li rey saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Jacob. Chanchanak jun li chahim. Tânumtâk saß xbêneb li ralal xcßajol laj Moab ut tixsach ruheb li ralal xcßajol laj Set.

¹⁸Edom saab alistatud maaks ja Seir alluvaks oma vaenlastele, sest Iisrael teeb vägitegusid.

¹⁸Eb laj Israel teßnumtâk saß xbêneb laj Edom. Teßnumtâk saß xbêneb laj Seir li xicß nequeßiloc reheb. Ut tânimânk xcuanquileb laj Israel.

¹⁹Jaakobist tuleb valitseja ja ta hävitab linnast põgenenu.'

¹⁹Jun li kßaxal nim xcuanquil tâcuânk saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Jacob. Ut aßan tânumtâk saß xbêneb li xicß nequeßiloc re ut aßan tâsachok reheb li tenamit li joß qßuial teßcanâk.

²⁰Ja kui ta nägi Amalekki, siis ta hakkas rääkima ning ütles: 'Rahvaist esimene on Amalek, aga ta lõpp on häving igavesti!'

²⁰Ut laj Balaam qui-iloc saß xjayal lix tenamit laj Amalec ut quixye li cßaßru teßxcßul. Quixye: —Laj Amalec, aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xyânkeb li xnînkal ru tenamit. Abanan tâsachekß ru chi junaj cua.—

²¹Ja kui ta nägi keenlasi, siis ta hakkas rääkima ning ütles: 'Su eluase on püsiv ja su pesa on pandud kaljule.

²¹Ut nak qui-iloc saß xjayal lix tenamiteb laj Ceneo laj Balaam quixye li cßaßru teßxcßul eb aßan. Quixye: —Lâex aj Ceneo, quecauresi chi us lê naßaj ut saß xbên nînki pec cuan.

²²Aga siiski hävitatakse Kain! Kui kaua veel? Ja Assur viib sind vangi!'

²²Abanan eb laj Asiria teßnumtâk saß êbên lâex aj Ceneo ut texcßam chi prêxil, chan.

²³Ja ta hakkas rääkima ning ütles: 'Oh häda! Kes jääb elama, kui Jumal seda teeb?

²³Ut quixye ajcuiß laj Balaam: —¿Ani ta biß târûk tâcolekß nak li Dios tixbânu li cßaßak re ru aßin?

²⁴Need, kes lähevad välja kittide rannast, alandavad Assurit ja alandavad Eberit, aga ka tema hävib igavesti.'

²⁴Teßchâlk chak Quitim saß eb li jucub ut teßxrahobtesiheb laj Asiria ut teßxrahobtesiheb ajcuiß li ralal xcßajol laj Heber. Abanan eb laj Quitim teßsachekß ajcuiß ruheb, chan.Ut chirix aßan laj Balaam quisukßi saß xtenamit. Joßcan ajcuiß laj Balac quisukßi saß li rochoch.

²⁵Seejärel Bileam võttis kätte ja asus teele ning läks tagasi koju. Ka Baalak läks oma teed.

²⁵Ut chirix aßan laj Balaam quisukßi saß xtenamit. Joßcan ajcuiß laj Balac quisukßi saß li rochoch.