¹Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale.

¹Kßaxal nabaleb lix quetômkeb li ralal xcßajol laj Rubén ut eb li ralal xcßajol laj Gad. Queßril li naßajej Jazer ut Galaad ut queßxqßue retal nak châbil re qßuirisînc quetômk.

²Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:

²Joßcan nak queßcôeb riqßuineb laj Moisés, laj Eleazar laj tij ut eb li nequeßtaklan saß xbêneb laj Israel. Ut queßxye reheb:

³'Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,

³—Qßuehomak retal chanru eb li naßajej Atarot, Dibón, Jazer, Nimra, Hesbón, Eleale, Sebam, Nebo ut Beón.

⁴maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja.'

⁴Li Kâcuaß quinumta saß xbêneb li cuanqueb aran. Li naßajej aßan châbil re qßuirisînc quetômk. Ut lâo nacuulac chiku qßuirisînc quetômk.

⁵Ja nad ütlesid veel: 'Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!'

⁵Cui nequeraj xbânunquil usilal ke, qßuehomak ke li naßajej aßan chokß kaherencia. Ut moêtakla toj jun pacßal li nimaß Jordán, chanqueb.

⁶Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: 'Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?

⁶Ut laj Moisés quixye reheb: —¿Ma têraj texcanâk arin ut eb lê rech tenamitil teßxic jun pacßal li nimaß Jordán chi pletic?

⁷Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud?

⁷¿Cßaßut nak têraj tâchßinânk xchßôleb lê rech tenamitil chi xic chirêchaninquil li naßajej li xqßue ke li Kâcuaß?

⁸Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:

⁸Joßcan ajcuiß queßxbânu lê xeßtônil yucuaß aran Cades-barnea nak quintaklaheb chixqßuebal retal li naßajej aßan.

⁹kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud.

⁹Queßcôeb toj saß li nimaß Escol. Nak ac queßril li naßajej queßxqßue chi chßinânc xchßôleb li rech tenamitil re nak incßaß teßoc saß li naßajej li quixqßue li Dios reheb.

¹⁰Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes:

¹⁰Quichal xjoskßil li Dios saß xbêneb ut quixye riqßuin juramento:

¹¹Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,

¹¹Eb li cuînk li queßel chak Egipto li cuan junmay chihab reheb, joß eb ajcuiß li ac numenakeb junmay chihab, incßaß teßoc saß li châbil naßajej li quinyechißi riqßuin juramento reheb laj Abraham, laj Isaac, ut laj Jacob xban nak incßaß queßxpâb chi anchal xchßôleb li cßaßru quinye reheb.

¹²peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel.

¹²Caßajeb cuiß laj Caleb, li ralal laj Jefone laj cenezeo ut laj Josué li ralal laj Nun naru teßoc xban nak xineßxpâb chi anchal xchßôleb”, chan li Dios.

¹³Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis.

¹³Cßajoß nak quijoskßoß li Dios saß xbêneb laj Israel. Joßcan nak quixqßueheb chixbeninquil ribeb saß li chaki chßochß chiru caßcßâl chihab toj retal queßosoß chixjunileb li queßxbânu li incßaß us chiru li Kâcuaß.

¹⁴Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu.

¹⁴Ut anakcuan lâex li ralal xcßajolex li queßxbânu li incßaß us, têraj cuißchic xqßuebal xjoskßil li Dios saß kabên lâo aj Israel.

¹⁵Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva.'

¹⁵Cui lâex têraj xkßetkßetinquil êrib chiru li Dios, li Dios toxcanab chi cuânc saß li chaki chßochß joß quixbânu junxil. Ut saß êmâc lâex nak tâsachekß ru li katenamit Israel, chan laj Moisés.

¹⁶Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: 'Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele,

¹⁶Queßnachßoc ut riqßuin laj Moisés eb laj Rubén ut eb laj Gad ut queßxye re: —Tento takayîb li kanaßaj reheb li kaquetômk. Ut takayîb ajcuiß li tenamit re teßcuânk cuiß li kixakil ut eb li kacocßal.

¹⁷me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.

¹⁷Abanan lâo takacauresi kib ut toxic chi ubej chi pletic toj retal takêchani li naßajej li teßcuânk cuiß li jun chßol chic laj Israel. Li kixakil ut eb li kacocßal teßcanâk arin saß eb li tenamit li ac cauresinbileb re teßxcol cuiß ribeb chiruheb li cuanqueb saß li naßajej aßin.

¹⁸Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,

¹⁸Lâo incßaß tosukßîk saß li naßajej aßin toj nak ac xeßrêchani lix naßajeb chixjunileb laj Israel.

¹⁹sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt.'

¹⁹Ut lâo mâcßaß takêchani jun pacßal li nimaß Jordán xban nak acak xkêchani li kanaßaj arin chire li nimaß Jordán saß li este, chanqueb.

²⁰Ja Mooses vastas neile: 'Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks

²⁰Ut laj Moisés quixye reheb: —Cui yâl nak yôquex chi âtinac, cauresihomak êrib chi pletic joß quixye li Kâcuaß.

²¹ja iga teie varustatu läheb Issanda ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud

²¹Texxic jun pacßal li nimaß Jordán joß tixye êre li Kâcuaß. Ut texpletik riqßuineb li xicß nequeßiloc ke toj texnumtâk saß xbêneb.

²²ja maa on alistatud Issanda ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Issanda ja Iisraeli ees ning see maa jääb Issanda ees teie omandiks.

²²Nak acak xerêchani li naßajej, lâex naru texsukßîk saß li naßajej aßin xban nak ac xebânu li cßaßru xeyechißi xbânunquil re li Dios ut reheb lê rech tenamitil. Ut li naßajej aßin êrehak chic chiru li Kâcuaß.

²³Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Issanda vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab!

²³Abanan cui incßaß têbânu li cßaßru xeyechißi re li Kâcuaß, qßuehomak retal nak texmâcobk chiru li Kâcuaß. Ut lâex têcßul xtojbal lê mâc.

²⁴Ehitage oma väetitele linnad, lammastele ja kitsedele tarad ja tehke, mida olete lubanud!'

²⁴Lâex naru nequeyîb lix tenamiteb lê rixakil ut eb lê cocßal ut naru nequeyîb xnaßajeb lê quetômk. Abanan têbânu chixjunil li cßaßru xeye, chan laj Moisés.

²⁵Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: 'Su sulased teevad, nagu meie isand käsib.

²⁵Ut eb li ralal xcßajol laj Gad ut eb li ralal xcßajol laj Rubén queßxye re laj Moisés: —Lâo laj cßanjel châcuu. Lâo takabânu li cßaßru xaye ke.

²⁶Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie muud loomad jäävad siia Gileadi linnadesse,

²⁶Eb li kacocßal, ut eb li kixakil joß eb ajcuiß li kaquetômk teßcanâk arin saß eb li tenamit li cuan saß xcuênt Galaad.

²⁷aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Issanda ees, nagu mu isand on käskinud.'

²⁷Abanan lâo tocßanjelak châcuu. Takacauresi kib ut toxic chi pletic jun pacßal li nimaß Jordán. Takabânu li kataklanquil xban li Kâcuaß joß xaye ke, chanqueb.

²⁸Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele,

²⁸Tojoßnak laj Moisés quiâtinac riqßuin laj Eleazar laj tij ut laj Josué li ralal laj Nun ut riqßuineb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb lix têpaleb laj Israel ut quixye reheb li cßaßru teßxbânu.

²⁹ja Mooses ütles neile: 'Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad koos teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Issanda ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks!

²⁹Quixye reheb: —Cui eb li cuînk xcomoneb li ralal xcßajol laj Gad ut eb li ralal xcßajol laj Rubén teßxic jun pacßal li nimaß chi pletic, lâex têqßue reheb li naßajej Galaad nak ac xerêchani li chßochß.

³⁰Aga kui nad ei lähe varustatult koos teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!'

³⁰Abanan cui incßaß nequeßxic chi pletic êrochben, tento nak teßxcßul lix naßajeb aran Canaán êrochben lâex, chan.

³¹Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: 'Mida Issand on öelnud su sulastele, seda me teeme.

³¹Ut eb li ralal xcßajol laj Gad ut eb li ralal xcßajol laj Rubén queßxye: —Lâo laj cßanjel châcuu. Lâo takabânu joß xye ke li Kâcuaß.

³²Me läheme sõjaks varustatult Issanda ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit.'

³²Lâo toxic chi pletic jun pacßal li nimaß Jordán aran Canaán joß naxye ke li Kâcuaß. Abanan li naßajej li tocuânk cuiß, aßan li cuan saß li pacßal aßin, saß li oriente, chanqueb.

³³Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu.

³³Joßcan nak laj Moisés quixqßue lix naßaj laj Sehón lix reyeb laj amorreo ut lix naßaj laj Og lix reyeb laj Basán reheb li ralal xcßajol laj Gad, ut reheb li ralal xcßajol laj Rubén ut reheb ajcuiß yijach li ralal xcßajol laj Manasés li ralal laj José. Quixqßue ajcuiß reheb li tenamit ut eb li cocß cßalebâl li cuanqueb chi xjun sutam.

³⁴Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri,

³⁴Ut eb li ralal xcßajol laj Gad queßxyîb eb li tenamit Dibón, Atarot, Aroer,

³⁵Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha,

³⁵Atarot-sofán, Jazer, Jogbeha,

³⁶Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad.

³⁶Bet-nimra ut Bet-arán. Queßxcauresiheb li tenamit aßin ut queßxyîb ajcuiß lix naßaj lix quetômkeb.

³⁷Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi,

³⁷Ut eb li ralal xcßajol laj Rubén queßxyîb cuißchic li tenamit Hesbón, Eleale, Quiriataim,

³⁸Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed.

³⁸ut Nebo ut Baal-meón, li cuib chi tenamit li queßxjal xcßabaßeb mokon. Ut queßxyîb ajcuiß li tenamit Sibma. Ut queßxqßue jalan xcßabaßeb li tenamit li queßxyîb.

³⁹Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle, ja emorlased, kes seal olid, aeti ära.

³⁹Eb li ralal xcßajol laj Maquir, li ralal laj Manasés, queßcôeb Galaad ut queßnumta saß xbêneb laj amorreo toj retal nak queßrisiheb.

⁴⁰Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna.

⁴⁰Joßcan nak laj Moisés quixqßue li naßajej Galaad reheb li ralal xcßajol laj Maquir li ralal laj Manasés. Ut eb aßan queßcana chi cuânc aran.

⁴¹Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need 'Jairi telklaagriteks'.

⁴¹Ut cô ajcuiß laj Jair, xcomoneb li ralal xcßajol laj Manasés. Quinumta saß xbêneb cuib oxib chic lix naßajeb laj amorreo ut queßxqßue Havot-jair chokß xcßabaß li naßajej aßan.Ut cô ajcuiß laj Noba ut quirêchani li naßajej Kenat rochbeneb li cocß cßalebâl li cuanqueb chi xjun sutam. Ut quixqßue Noba chokß xcßabaß xban nak aßan lix cßabaß li cuînk aßan.

⁴²Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi.

⁴²Ut cô ajcuiß laj Noba ut quirêchani li naßajej Kenat rochbeneb li cocß cßalebâl li cuanqueb chi xjun sutam. Ut quixqßue Noba chokß xcßabaß xban nak aßan lix cßabaß li cuînk aßan.