1Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:
1Li rey Lemuel quixye resil li naßleb li quicßuteß chiru xban lix naß nak quiyeheß re chi joßcaßin:
2'Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg, mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?
2—At inyum, lâin tzßakal lâ naß. Lâat qßuebilat chak cue xban li Dios xban nak xatintzßâma chiru.
3Ära anna oma rammu naistele, oma teid nende hooleks, kes hävitavad kuningaid!
3Mâmux âcuib riqßuineb li ixk ut mâsach lâ yußam riqßuin xbânunquil li joß mâjoßil naßleb xban nak eb aßan narisi xcuanquileb li rey.
4Ei sünni kuningail, Lemuel, ei sünni kuningail juua veini ega vürstidel himustada vägijooki,
4At Lemuel, moco xcßulubeb ta eb li rey nak teßucßak vino, chi moco xcßulubeb li cuanqueb xcuanquil chi taklânc nak teßrucß li haß li nacaltesin.
5et nad juues ei unustaks seadust ega väänaks kõigi vaeste õigust.
5Cui yôkeb chi calâc mâre anchal tâsachk saß xchßôleb li naxye saß li chakßrab ut incßaß chic teßrakok âtin saß xyâlal saß xbêneb li rahobtesinbileb.
6Andke vägijooki norutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,
6Canabomak li haß li nacaltesin chokß reheb li câmqueb re ut chokß reheb li cuanqueb saß raylal.
7et ta jooks ja unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!
7Cheßrucßâk re nak tâsachk saß xchßôleb li raylal ut li rahobtesîc li yôqueb chixcßulbal.
8Ava oma suu keeletu heaks, õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
8Chat-oquênk ban chirixeb li incßaß naru teßxcol rib xjuneseb ut chacolakeb rix.
9Ava oma suu, mõista õiglast kohut, tee õigust viletsale ja vaesele!
9Chat-âtinak chirixeb ut chatrakok âtin saß xyâlal saß xbêneb. Chatenkßaheb li nebaß joß eb ajcuiß li tenkßâc teßraj.—
10Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?
10Junak ixakilbej châbil xnaßleb kßaxal chßaßaj xtaubal. Kßaxal lokß ut kßaxal terto xtzßak chiru li châbil pec perla.
11Ta mehe süda loodab tema peale ja tulust ei ole tal puudust.
11Lix bêlom cßojcßo xchßôl saß xbên aßan ut mâcßaß napaltoß reheb xban nak naxnau xjolominquil lix jun cablal.
12Kogu oma eluaja teeb ta mehele head ja mitte kurja.
12Junelic us naxbânu re lix bêlom ut mâ jun sut naxbânu li incßaß us re joß najtil teßcuânk saß ruchichßochß.
13Ta muretseb villu ja linu ning töötab virkade kätega.
13Naxqßue xchßôl chixyîbanquil li tßicr riqßuin lana ut lino. Ut nasahoß saß xchßôl chixbânunquil lix cßanjel.
14Ta on kaupmehe laevade sarnane: ta toob oma leiva kaugelt.
14Li ixk aßan chanchan jun li jucub naxic chi najt chixcßambal li tzacaêmk.
15Ta tõuseb, kui on alles öö, ja annab oma perele rooga ja määratud osa oma teenijaile.
15Toj mâjiß nasakêu nak nacuacli. Naxqßueheb chi cuaßac li ralal xcßajol ut naxqßueheb ajcuiß chi tzacânc lix môs ixk.
16Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe.
16Naxsicß jun sîrak li chßochß, naxlokß ut narau li uvas chi saß riqßuin li tumin li naxsicß.
17Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks.
17Cau xchßôl ut cau rib chi cßanjelac.
18Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp.
18Naril chi us lix cßanjel re nak us tâêlk chiru ut incßaß nahilan chi cßanjelac chi kßek.
19Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart.
19Naxyîb li nokß ut naxquem.
20Ta avab oma pihu viletsale ja sirutab vaestele mõlemad käed.
20Rajlal naxtenkßaheb li teßraj tenkßâc ut naxtenkßaheb ajcuiß li mâcßaß cuan reheb.
21Ei ta karda lund oma pere pärast, sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
21Incßaß nacßoxlac chirixeb li ralal xcßajol nak natßaneß li ratzßam que xban nak ac cuan tzßakal li rakßeb re teßxtzßap cuiß ribeb.
22Ta valmistab enesele vaipu, ta riietus on linane ja purpurpunane.
22Riqßuin rukß naxyîb li ris ut naxyîb ajcuiß li rakß aßan riqßuin li châbil tßicr lino.
23Ta mees on tuntud väravais, kui ta istub maa vanemate hulgas.
23Ut lix bêlom naßno ru xbaneb chixjunileb li cuanqueb saß li tenamit xban nak aßan jun reheb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li tenamit.
24Ta valmistab ja müüb särke ning annab kaupmeestele vöösid.
24Li ixk aßan naxquem li tßicr lino ut naxquem li cßâmal saß ut naxcßayi reheb laj cßay.
25Ta riided on tugevad ja ilusad ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
25Li ixk aßan cau rib ut cuan xlokßal. Incßaß nacßoxlac chirix li cßaßru tâchâlk chiru mokon.
26Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus.
26Riqßuin li cßaßru naxye nacßutun nak cuan xnaßleb. Ut riqßuin châbilal naqßuehoc naßleb.
27Ta valvab tegevust kojas ega söö laiskuse leiba.
27Incßaß naxnumsi li cutan yal chi joßcan. Junelic ban naxqßue xchßôl xchßolaninquil lix jun cablal.
28Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda:
28Li bêlomej naxqßue xlokßal li rixakil. Joßcan eb ajcuiß li ralal xcßajol nequeßxqßue ajcuiß xlokßal.
29'Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!'
29Lix bêlom naxye re: —Nabaleb li ixk nequeßxbânu li us, abanan lâat li kßaxal châbil chiruheb chixjunileb, chan.
30Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
30Eb li ixk li nequeßâtinac saß kßunil âtin naru nequeßbalakßînc ut lix chßinaßusaleb na-osoß. Abanan li ixk li naxxucua ru li Dios xcßulub nak tâqßuehekß xlokßal.Cheqßuehak xlokßal chiruheb li tenamit, ut cheqßuehak ajcuiß xlokßal chixjunil li cßaßru naxbânu.
31Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda väravais!'
31Cheqßuehak xlokßal chiruheb li tenamit, ut cheqßuehak ajcuiß xlokßal chixjunil li cßaßru naxbânu.