¹Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.

¹At Kâcuaß, chacuabi taxak lin tij. Chasume taxak nak yôquin chixtzßâmanquil intenkßanquil châcuu.

²Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!

²Minâcanab injunes nak cuanquin saß raylal. Chacuil taxak xtokßobâl cuu ut chinâsume taxak chi junpât nak yôquin chi tzßâmânc châcuu.

³Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!

³Yô chi osocß lin yußam. Chanchan li sib li na-osoß saß ikß. Chanchan nak yô chi cßatc lin bakel saß xam nak nacuecßa.

⁴Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.

⁴Ra li cuâm ut yô chi yotßecß inchßôl. Chanchanin li pim li ac xchakic. Incßaß chic nacuaj cuaßac.

⁵Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.

⁵Nin-ayaynac xban li raylal ut yôquin chi bakêrc.

⁶Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.

⁶Chanchanin li xul li narupupic saß li chaki chßochß bar mâcßaß cuan. Chanchanin jun li cuarom saß li juqßuinbil cab.

⁷Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.

⁷Incßaß nincuar. Chanchanin jun li tzentzeyul cßochcßo saß xbên cab xjunes.

⁸Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.

⁸Eb li xicß nequeßiloc cue nequeßxyal numtâc saß inbên. Niquineßxhob ut niquineßxmajecua.

⁹Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.

⁹Cßajoß li raylal nincßul. Chanchan chic incua li cha xban nak aran nincuan. Li xyaßal cuu naxjunaji rib riqßuin li cuucßa xban nak junes yâbac ninbânu.

¹⁰Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga

¹⁰Cßajoß li raylal xincßul xban nak yô âjoskßil saß inbên. Xbên cua xinâcuosobtesi, abanan anakcuan xacubsi incuanquil.

¹¹sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.

¹¹Yô chi osocß lin yußam. Chanchan nak na-ecuu chi junpât li cutan. Chanchanin aj chic li pim li nachakic chi junpât.

¹²Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.

¹²Abanan lâat cuânkat chi junelic, at Kâcuaß, ut tâyemânk âcuesilal yalak bar chi junelic kße cutan.

¹³Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.

¹³At Kâcuaß, lâat tâcuil xtokßobâl ku. Tâcuosobtesi cuißchic lâ tenamit Sión. Ac xcuulac xkßehil nak tâtenkßa cuißchic.

¹⁴Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.

¹⁴Eb li nequeßcßanjelac châcuu nequeßxra li tenamit Sión usta juqßuinbil chic. Nequeßril xtokßobâl ru usta poßinbil chixjunil.

¹⁵Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.

¹⁵Eb li jalaneb xtenamit teßxxucua ru li Kâcuaß. Eb li rey li cuanqueb saß ruchichßochß teßxqßue retal lix lokßal.

¹⁶Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

¹⁶Nak li Kâcuaß tixyîb cuißchic lix tenamit Sión, tixcßutbesi lix lokßal chiruheb.

¹⁷Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

¹⁷Li Kâcuaß tixsume lix tijeb li yôqueb chi cßuluc raylal nak teßxtzßâma lix tenkßanquileb chiru. Incßaß tixcanab yal chi joßcan lix tijeb lix tenamit li mâcßaß cuan reheb.

¹⁸Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.

¹⁸Tâtzßîbamânk retalil chi junelic kße cutan nak li Dios quixsume lix tijeb laj Israel re nak teßxnau ajcuiß li ralal xcßajol li toj teßyoßlâk mokon ut teßxqßue xlokßal li Kâcuaß.

¹⁹Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

¹⁹Li Kâcuaß toj saß choxa yô chak xqßuebal retal li raylal li yôqueb chixcßulbal lix tenamit. Toj saß lix santil naßaj naril chak li cßaßru yôqueb chixcßulbal saß ruchichßochß.

²⁰et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

²⁰Quirabi nak nequeßayaynac xban li raylal li yôqueb chixcßulbal nak chapchôqueb xbaneb li jalaneb xtenamit. Ut quixcoleb li tenebanbil câmc saß xbêneb.

²¹et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

²¹Ut tâyehekß resil lix châbilal li Kâcuaß aran Sión. Tâqßuehekß xlokßal saß li tenamit Jerusalén.

²²et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

²²Teßxchßutub ribeb aran Jerusalén eb li jalaneb xtenamit rochbeneb lix rey ut junajakeb xchßôl nak teßxqßue xlokßal li nimajcual Dios.

²³kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

²³Li Kâcuaß quirisi lin metzßêu nak toj mâjiß nintîx ut quixcßos rok inyußam.

²⁴Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.

²⁴Lâin quintijoc ut quinye re: —At Kâcuaß, minâcanab chi câmc saß insâjilal. Incßaß taxak tincâmk chi toj mâjiß nintîx. At Kâcuaß, lâat cuancat chi junelic kße cutan.

²⁵Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!

²⁵Najter kße cutan lâat catyîban re li ruchichßochß. Ut lâat ajcuiß catyîban re li choxa riqßuin lâ cuukß.

²⁶Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.

²⁶Li ruchichßochß ut li choxa teßosokß. Abanan lâat tatcuânk chi junelic kße cutan. Lâat tâjal ruheb joß nak najaleß li tßicr nak nakßeloß. Ut jalbil chic ruheb teßcanâk.

²⁷Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.

²⁷Abanan lâat ac lâat ajcuiß chak ut lâat junelic. Incßaß tat-osokß. Cuânkat ban chi junelic kße cutan.Joßcan ajcuiß li kalal kacßajol lâo laj cßanjel châcuu. Teßcuânk junelic xban nak lâat tat-ilok reheb. Lâat tatcolok reheb ut tatcuânk riqßuineb, chanquin re li Dios.

²⁸Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.

²⁸Joßcan ajcuiß li kalal kacßajol lâo laj cßanjel châcuu. Teßcuânk junelic xban nak lâat tat-ilok reheb. Lâat tatcolok reheb ut tatcuânk riqßuineb, chanquin re li Dios.

²⁹Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'