¹Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

¹Lokßoninbil taxak ru li Kâcuaß li nimajcual Dios. Chexbantioxînk chiru xban nak aßan châbil ut junelic naruxtâna ku.

²Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?

²¿Ani ta cuiß târûk tâyehok resil chixjunil li sachba chßôlej li nalajxbânu li Kâcuaß? Ut, ¿ani ta cuiß târûk tixlokßoni chi tzßakal re ru li Dios?

³Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.

³Us xak reheb li nequeßcuan saß tîquilal, li junelic nequeßxbânu li us.

⁴Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,

⁴Chinjulticokß taxak âcue, at Kâcuaß, nak tâcuosobtesiheb lâ tenamit, ut chinâcol taxak nak tâcoleb aßan.

⁵et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!

⁵Lâin tincuaj nak tinâcuosobtesi nak tâcuosobtesiheb lâ tenamit li sicßbileb ru âban. Ut nacuaj ajcuiß nak tintzßakônk riqßuin li sahil chßôlej li tâqßue reheb lâ tenamit. Lâin tincuaj ajcuiß xcßulbal li lokßal li tâqßue reheb aßan.

⁶Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.

⁶Yâl nak xomâcob châcuu joß queßxbânu li kaxeßtônil yucuaß. Lâo xkabânu li mâusilal ut li incßaß us.

⁷Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.

⁷Eb li kaxeßtônil yucuaß incßaß queßxqßue saß xchßôleb li sachba chßôlej li cabânu nak cuanqueb aran Egipto. Quisach saß xchßôleb nak cßajoß nak cacuuxtânaheb ru. Ut nak cuanqueb chire li Caki Palau queßxkßet lâ cuâtin.

⁸Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.

⁸Abanan li Kâcuaß quicoloc reheb joß quixye reheb. Quixcßut chiruheb lix cuanquil re nak tâqßuehekß xlokßal.

⁹Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.

⁹Li Dios quixye re li palau nak tixjach rib ut quixjach rib. Chaki li chßochß li queßnumeß cuiß lix tenamit. Joßcan nak li Dios quixnumsiheb jun pacßal li palau.

¹⁰Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.

¹⁰Joßcaßin nak quixcoleb lix tenamit saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb. Quixcoleb saß rukßeb li queßrahobtesin reheb.

¹¹Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.

¹¹Eb li xicß queßiloc reheb quilajeßosoß saß li palau ut mâ jun chic queßcoleß.

¹²Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.

¹²Toj queßril li milagro li quixbânu li Kâcuaß, tojoßnak laj Israel queßxpâb li cßaßru quixye li Kâcuaß ut queßbichan re xqßuebal xlokßal.

¹³Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.

¹³Abanan saß junpât queßsach saß xchßôl li usilal li quixbânu li Dios reheb. Incßaß queßxtzßâma chiru li Dios nak aßan tixqßue xnaßlebeb.

¹⁴Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.

¹⁴Nak cuanqueb aran saß li chaki chßochß bar mâcßaß cuan, queßxrahi ru li tibel cua. Joßcan nak queßxyal rix li Kâcuaß.

¹⁵Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.

¹⁵Li Dios quixqßue reheb li cßaßru queßxtzßâma. Abanan quixtakla jun li yajel saß xbêneb ut nabaleb queßcam xban.

¹⁶Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.

¹⁶Ut nak cuanqueb saß li naßajej aßan, queßxcakali laj Moisés ut queßxcakali ajcuiß laj Aarón li sicßbil ru xban li Dios chokß aj tij.

¹⁷Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.

¹⁷Ut li chßochß quijacheß ut queßtßaneß chi saß laj Datán joß ajcuiß laj Abiram rochbeneb li queßtâken re. Ut aran queßosoß.

¹⁸Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.

¹⁸Ut quiloch jun li xam saß lix naßajeb ut quixcßateb li incßaß useb xnaßleb li queßtâken reheb.

¹⁹Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.

¹⁹Nak cuanqueb saß li tzûl Horeb, eb laj Israel queßxyîb jun li cuacax oro ut queßxqßue chokß xdioseb ut queßxlokßoni.

²⁰Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.

²⁰Queßxtzßektâna li tzßakal Dios li numtajenak xlokßal. Ut aß chic lix jalam ûch li cuacax li nacuaßac pim queßxlokßoni.

²¹Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,

²¹Queßsach saß xchßôleb li Dios li quicoloc reheb. Queßxcanab xlokßoninquil li Dios li quibânun re li sachba chßôlej re xcolbaleb nak cuanqueb aran Egipto.

²²imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.

²²Nabal li milagros quilajxbânu aran Egipto saß lix tenamit laj Cam. Sachba chßôlej quixbânu saß li Caki Palau.

²³Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.

²³Li Dios quixye nak tixsach ruheb laj Israel lix tenamit. Abanan laj Moisés li sicßbil ru xban quiâtinac chirixeb re nak li Dios incßaß tixsach ruheb. Ut quinumeß caßchßin lix joskßil li Dios saß xbêneb ut incßaß quixsach ruheb.

²⁴Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.

²⁴Xban nak incßaß queßxpâb li râtin li Dios, eb laj Israel queßxtzßektâna li châbil naßajej li quiqßueheß raj reheb.

²⁵Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.

²⁵Nak cuanqueb saß lix muhebâleb, queßxcuechßi rix li Kâcuaß Dios ut incßaß queßraj rabinquil li cßaßru quixye.

²⁶Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,

²⁶Joßcan nak li Dios quixye reheb nak tixcanabeb chi câmc saß li chaki chßochß.

²⁷ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.

²⁷Ut quixye ajcuiß reheb nak tixcubsi xcuanquileb li ralal xcßajoleb nak tixchaßchaßi ruheb saß eb li tenamit li incßaß nequeßxlokßoni li Dios.

²⁸Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid

²⁸Saß li naßajej Peor queßxlokßoni li yîbanbil dios Baal ut queßxcuaß li tzacaêmk li queßxmayeja chiruheb li yîbanbil dios li incßaß yoßyôqueb.

²⁹ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.

²⁹Xban li mâusilal li queßxbânu queßxchikß xjoskßil li Dios. Ut li Dios quixqßue jun yajel saß xbêneb ut nabaleb queßcam.

³⁰Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.

³⁰Quicuacli chak laj Finees ut cô chixcamsinquil li cuînk li quicßamoc xbeheb chixbânunquil li mâc. Ut riqßuin xcamic li cuînk aßin, quinumeß li yajel li quiqßueheß saß xbêneb xban li Dios.

³¹Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.

³¹Ut li Dios quixqßue retal li us li quixbânu laj Finees ut tixqßue saß xchßôl chi junelic kße cutan.

³²Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.

³²Ut queßxchikß cuißchic xjoskßil li Dios nak cuanqueb aran cuan cuiß li haß Meriba. Ut xban eb aßan quixcßul raylal laj Moisés.

³³Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.

³³Xban nak yô xjoskßil riqßuineb, laj Moisés quixye li cßaßru quiraj aßan chi incßaß quixqßue retal li cßaßru quixye.

³⁴Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,

³⁴Li Dios quixye reheb nak tento teßxsach ruheb li tenamit li nequeßlokßonin jalanil dios. Abanan eb laj Israel incßaß queßxbânu joß quiyeheß reheb xban li Dios.

³⁵vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.

³⁵Queßxjunaji ban ribeb riqßuineb ut queßoc chixbânunquil li cßaßru nequeßxbânu eb aßan.

³⁶Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.

³⁶Eb lix tenamit li Dios queßxlokßoni li yîbanbil dios ut xban li mâc aßan queßxqßue ribeb chi sachecß.

³⁷Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele

³⁷Queßxmayejaheb li ralal xcßajoleb chiruheb li mâus aj musikßej aßan.

³⁸ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.

³⁸Mâcßaßeb xmâc li ralal xcßajoleb, abanan queßxcamsi ut queßxmayeja lix quiqßuel chiruheb lix dioseb laj Canaán. Ut queßxmux ru li chßochß riqßuin lix quiqßueleb.

³⁹Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.

³⁹Queßxmux ajcuiß ribeb aßan xban li mâusilal queßxbânu. Chanchan queßcoßbêtac queßyumbêtac xban nak queßxtzßektâna li tzßakal Dios ut queßxlokßoni li yîbanbil dios.

⁴⁰Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;

⁴⁰Cßajoß nak quijoskßoß li Dios saß xbêneb lix tenamit. Joßcan nak quixtzßektânaheb.

⁴¹ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.

⁴¹Quixkßaxtesiheb rubel xcuanquil li jalaneb xtenamit li nequeßxlokßoni li yîbanbil dios. Ut aßaneb chic queßnumta saß xbêneb.

⁴²Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.

⁴²Eb li xicß nequeßiloc reheb queßxrahobtesiheb ut aßaneb chic li cuanqueb xcuanquil saß xbêneb laj Israel.

⁴³Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.

⁴³Li Kâcuaß nabal sut quixcoleb lix tenamit. Abanan eb aßan queßxkßetkßeti ribeb chiru. Aß ajcuiß li mâusilal li queßxbânu, aßan ajcuiß li quisachoc reheb.

⁴⁴Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,

⁴⁴Abanan, usta yôqueb chixbânunquil li incßaß us, li Dios quiril xtokßobâleb ru nak cuanqueb saß raylal ut quirabi nak nequeßayaynac xban li raylal li yôqueb chixcßulbal.

⁴⁵siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda

⁴⁵Quijulticoß re li contrato li quixbânu riqßuineb ut xban nak kßaxal nim li ruxtân, quixjal xcßaßux ut quixtenkßaheb cuißchic.

⁴⁶ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.

⁴⁶Li Dios quixjal lix cßaßuxeb li tenamit li queßnumta saß xbêneb laj Israel re nak incßaß chic teßxbânu raylal reheb.

⁴⁷Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!

⁴⁷At Kâcuaß, at nimajcual Dios, choâcol taxak. Ut choâcuisi taxak saß xyânkeb li jalaneb xtenamit. Choâcßam taxak saß li kanaßaj re nak naru tobantioxînk châcuu. Chikalokßoni taxak âcuu chi sa saß kachßôl.Chikaqßuehak taxak xlokßal li Kâcuaß li nimajcual Dios chi junelic kße cutan, li kaDios lâo aj Israel. Ut chixjunileb taxak li tenamit teßxye: Joßcan taxak. Lokßoninbil taxak li Kâcuaß.

⁴⁸Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: 'Aamen! Halleluuja!'

⁴⁸Chikaqßuehak taxak xlokßal li Kâcuaß li nimajcual Dios chi junelic kße cutan, li kaDios lâo aj Israel. Ut chixjunileb taxak li tenamit teßxye: Joßcan taxak. Lokßoninbil taxak li Kâcuaß.