¹Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.

¹Relic chi yâl kßaxal nim li rusilal li Dios saß xbêneb laj Israel li tîqueb xchßôl.

²Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.

²Abanan caßchßin chic mâ xchßinan inchßôl saß lin pâbâl. Caßchßin chic mâ xincanab pâbânc xban nak xincakaliheb li incßaß useb xnaßleb.

³Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.

³Xincakaliheb xban nak xinqßue retal nak us na-el chiruheb li cßaßru nequeßxbânu.

⁴Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.

⁴Li incßaß useb xnaßleb incßaß nequeßxcßoxla li câmc xban nak eb aßan cuanqueb xmetzßêu ut cauheb rib.

⁵Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.

⁵Incßaß nequeßcßuluc raylal joß nequeßxcßul li jun chßôl chic. Ut mâ jun chßaßajquilal nequeßxcßul.

⁶Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.

⁶Cßajoß xkßetkßetileb ut xmâusilaleb. Chanchan nak tiktôqueb riqßuin li kßetkßetil ut li ra xîcß li nequeßxbânu.

⁷Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.

⁷Kßaxal nînkeb xtibeleb xban nak cuan chixjunil reheb. Joßcan ajcuiß li mâusilal li cuan saß râmeb. Kßaxal numtajenak xqßuial.

⁸Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.

⁸Nequeßhoboc ut nequeßâtinac yibru aj âtin. Kßetkßeteb ut nequeßxcßûb ru chanru teßxrahobtesiheb li ras rîtzßin.

⁹Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.

⁹Aßaneb li nequeßraj taklânc saß xbêneb chixjunil, joß saß choxa joß saß ruchichßochß.

¹⁰Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.

¹⁰Joßcan nak eb li tenamit nequeßxqßue xlokßal ut nequeßxcßoxla nak us nequeßxbânu.

¹¹Ja nad ütlevad: 'Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?'

¹¹Ut nequeßxye: —¿Ma naxnau ta cuiß li Dios li cßaßru yôqueb? ¿Ma naxqßue ta cuiß retal li Kâcuaß, li nim xcuanquil? chanqueb.

¹²Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.

¹²Qßuehomak retal li incßaß useb xnaßleb. Cuan nabal li cßaßru reheb. Ut kßaxal cuißchic nabal nequeßxtau ut mâ ani nachßißchßißin reheb.

¹³Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;

¹³Cuan nak nincßoxla nak mâcßaß aj e nak tîc inchßôl. Mâcßaß rajbal nak incßaß ninbânu li mâusilal,

¹⁴ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.

¹⁴xban nak rajlal cutan nincßul li raylal. Junelic ninqßueheß chixtojbal inmâc.

¹⁵Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.

¹⁵At Kâcuaß, cui ta lâin xincßoxla xbânunquil joß nequeßxbânu eb aßan, lâin xinbalakßiheb raj lâ cualal âcßajol.

¹⁶Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,

¹⁶Xinqßue inchßôl chixtaubal ru cßaßut nak incßaß nequeßxcßul li raylal li incßaß useb xnaßleb. Abanan chßaßaj xtaubal ru chokß cue lâin.

¹⁷kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.

¹⁷Toj xin-oc saß lâ templo, at inDios, nak xintau ru cßaßru teßxcßul nak teßosokß li incßaß useb xnaßleb.

¹⁸Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.

¹⁸At inDios, nak tatrakok âtin saß xbêneb, chanchan nak tâxakabeb saß jun li naßajej kßaxal yolyo ut tâtiquisiheb re nak teßtßanekß ut teßosokß.

¹⁹Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.

¹⁹Saß junpât teßsachekß ruheb. Cßajoß nak teßxucuak.

²⁰Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.

²⁰Chanchan jun li matcß li nanumeß saß junpât nak tatrakok âtin lâat saß xbêneb ut tâqßueheb chi osocß.

²¹Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,

²¹Cßajoß nak xyotßeß inchßôl. Chanchan naxekßoc chak saß li cuâm.

²²siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.

²²Kßaxal cau inchßôl. Joßcan nak incßaß xintau xyâlal. Chanchanin li xul châcuu.

²³Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.

²³Usta lâin incßaß xintau ru, abanan junelic cuanquin âcuiqßuin ut lâat xinâtenkßa. Chanchan nak xinâchap chiru lin nim ukß re nak incßaß tintßanekß.

²⁴Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.

²⁴Lâat xaqßue innaßleb ut xatcßamoc be chicuu. Ut mokon tinâcßul âcuiqßuin saß choxa.

²⁵Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.

²⁵Caßaj cuiß lâat nacattenkßan cue. Mâ ani chic naru tâtenkßânk cue, chi moco saß choxa, chi moco saß ruchichßochß. Caßaj cuiß âcuiqßuin nincßojob inchßôl.

²⁶Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.

²⁶Lin tibel ut li cuâm nalubeß. Abanan lâat, at inDios, lâat nacatcoloc cue. Caßaj cuiß lâat nacatqßuehoc xsahil inchßôl chi junelic.

²⁷Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.

²⁷Eb li nequeßxcanab âpâbanquil teßosokß. Lâat tâsacheb ru li nequeßtzßektânan âcue.Abanan chokß cue lâin kßaxal us li cuânc âcuiqßuin, at Kâcuaß. At nimajcual Dios, cauhak inchßôl âcuiqßuin re nak tinye resil li calajâbânu.

²⁸Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.

²⁸Abanan chokß cue lâin kßaxal us li cuânc âcuiqßuin, at Kâcuaß. At nimajcual Dios, cauhak inchßôl âcuiqßuin re nak tinye resil li calajâbânu.