1Aasafi õpetuslaul. Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
1Ex intenamit, cheqßuehak retal li tijleb li oc cue chixyebal êre ut canabomak êrib chirabinquil li cuâtin.
2Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast.
2Anakcuan oc cue chixyebal êre lix yâlal li mukmu junxil.
3Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
3Li serakß aßin ac nakanau ajcuiß ut ac kabiom xban nak li kanaß kayucuaß ac xeßxserakßi ke.
4seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
4Incßaß naru takamuk chiruheb li kalal kacßajol lix nimal xcuanquil li Kâcuaß Dios ut li sachba chßôlej li quilajxbânu. Takachßolob ban xyâlal chiruheb li kalal kacßajol li teßcuânk mokon re nak teßxqßue xlokßal li Dios.
5Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele,
5Quixqßue jun li chakßrab re laj Jacob ut quixye cßaßru teßxbânu eb laj Israel. Ut quixye ajcuiß reheb li kaxeßtônil yucuaß nak teßxcßut chiruheb li ralal xcßajol li cßaßru quixye nak tento teßxbânu.
6et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
6Li naßbej yucuaßbej teßxserakßi reheb li ralal xcßajol li teßcuânk. Ut eb aßan teßxserakßi reheb li ralal xcßajol li teßyoßlâk mokon.
7ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
7Teßxserakßi reheb re nak cauhakeb xchßôl riqßuin li Dios ut incßaß tâsachk saß xchßôleb li cßaßru quixbânu li Dios reheb ut re ajcuiß nak incßaß teßxkßet li chakßrab li quiqßueheß reheb.
8ega oleks nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.
8Teßxserakßi reheb li ralal xcßajol re nak incßaß teßxbânu joß queßxbânu li kaxeßtônil yucuaß. Eb aßan queßxbânu li cßaßru queßraj xjuneseb ut incßaß queßabin chiru li Dios. Moco cauheb ta xchßôl riqßuin li Dios. Joßcan nak queßxkßet li râtin.
9Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval.
9Eb li ralal xcßajol laj Efraín cuanqueb xtzimaj re pletic ut cauheb raj xchßôl. Abanan eb aßan queßêlelic saß xkßehil li plêt.
10Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta Seaduse järgi
10Incßaß queßxbânu li queßxyechißi re li Dios nak queßxbânu li contrato riqßuin. Ut queßxkßet li râtin.
11ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud.
11Incßaß queßxqßue saß xchßôleb li usilal li quixbânu li Dios reheb. Quisach ban saß xchßôleb li sachba chßôlej li quixcßutbesi chiruheb.
12Nende esivanemate ees tegi ta imet Egiptusemaal Soani väljal.
12Eb li kaxeßtônil yucuaß queßril li sachba chßôlej li quixbânu li Dios chiruheb saß li naßajej Zoán li cuan Egipto.
13Ta lõhestas mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu.
13Quixjach ru li haß ut quixnumsiheb jun pacßal li Caki Palau. Chanchan jun li tzßac nak quixakli li haß ut chaki queßnumeß cuiß.
14Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgusega.
14Quixtakla li chok chi cßamoc be chiruheb chi cutan ut chi kßek jun li xam quicßamoc be chiruheb.
15Ta lõhestas kaljud kõrbes ja jootis neid otsekui suurtest ürgveevoogudest.
15Nak yôqueb chi numecß saß li chaki chßochß, mâ bar nequeßxtau rucßaheb. Abanan li Dios quixjor li sakônac, ut aran qui-el nabal li haß re teßucßak.
16Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed.
16Nak quixqßue chi êlc li haß saß li pec, chanchan jun nimaß nak yô chi êlc chak xban xqßuial.
17Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu.
17Usta queßril chixjunil li quilajxbânu li Dios reheb, abanan toj yôqueb ajcuiß chi mâcobc chiru li nimajcual Dios nak cuanqueb aran saß li chaki chßochß.
18Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi,
18Queßxyal rix li Dios xban nak queßxtzßâma lix cuaheb chanru queßraj eb aßan.
19ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: 'Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes?
19Ut queßâtinac chirix li Dios ut queßxye: —¿Ma târûk ta biß tixqßue katzacaêmk nak cuanco arin saß li chaki chßochß?
20Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid. Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale?'
20Yâl nak xjor li sakônac ut x-el chak nabal li haß. Chanchan jun nimaß nak qui-el chak li haß. Abanan, ¿ma târûk ta biß tixqßue li kacua? ¿Ma târûk ta biß tixqßue katib re totzacânk? chanqueb li tenamit.
21Sellepärast, kui Issand seda kuulis, siis ta raevutses, tuli süttis Jaakobis ja viha tõusis Iisraeli vastu,
21Nak quirabi li nimajcual Dios li cßaßru yôqueb chixyebal, cßajoß nak quijoskßoß riqßuineb, Chanchan li xam nak quichal lix joskßil saß xbêneb laj Israel li ralal xcßajol laj Jacob.
22sest et nad ei uskunud Jumalasse ega lootnud tema pääste peale.
22Li Dios quijoskßoß riqßuineb xban nak incßaß queßxpâb nak aßan tâcolok reheb.
23Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed
23Usta eb aßan incßaß queßpâban, abanan chanchan nak li Dios quixte li choxa nak quixtakla chak lix cuaheb.
24ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja.
24Kßaxal cuißchic nabal li maná quixtakla chak re teßxcuaß. Choxahil cua quixtakla chak chixcuaßeb.
25Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai.
25Quixtakla li choxahil cua reheb ut queßxcuaß chi nabal toj retal queßnujac.
26Ta tõstis taeva alla idatuule ja ajas üles oma vägevusega lõunatuule;
26Quixtakla chak jun li ikß. Quichal saß li na-el cuiß chak li sakße ut saß li sur.
27ja ta laskis nende peale sadada liha nagu põrmu ja tiivulisi linde nagu mere liiva,
27Kßaxal cuißchic nabal li xul li nequeßrupupic quiqßueheß re teßxtiu. Chanchan xqßuial ru li samaib chire li palau.
28ning pillutas need nende leeri keskele, ümber nende majade.
28Quixtaklaheb li xul nachß cuanqueb cuiß lix naßajeb. Quilajeßcube chi xjun sutam lix muhebâleb.
29Siis nad sõid ja nende kõhud said kõvasti täis. Nii ta saatis neile, mida nad himustasid.
29Li Dios quixqßue reheb li joß qßuial queßraj. Ut queßcuaßac chi nabal.
30Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus,
30Kßaxal cuißchic quinumta queßxbânu. Abanan incßaß ajcuiß quicßojla xchßôleb.
31kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis tugevamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed.
31Xban li numcuaßac queßxbânu, quichal xjoskßil li Dios saß xbêneb ut quixcanabeb chi câmc eb li cuînk li toj sâjeb, li cauheb rib saß xyânkeb laj Israel.
32Kõigest sellest hoolimata tegid nad ikka pattu ega uskunud tema imedesse.
32Usta queßril li sachba chßôlej li quixbânu, abanan eb aßan incßaß queßxqßue xcuanquil.
33Siis ta lõpetas nende päevad tuulepuhangus ja nende aastad äkilises hukkumises.
33Joßcan nak eb laj Israel qßuila chihab yôqueb chixnumsinquil lix yußameb saß li chaki chßochß chi mâcßaß rajbal ut nabal li raylal queßxcßul.
34Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat
34Nequeßril nak li Dios naxcanabeb chi câmc, tojeß nak nequeßoc chixsicßbal li Dios. Nayotßeß xchßôleb ut nequeßxtzßâma xtenkßanquileb chiru.
35ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, ja et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja.
35Toj aran nequeßjulticoß reheb nak li nimajcual Dios, aßan li natenkßan reheb ut aßan li nacoloc reheb.
36Kuid nad petsid teda oma suuga ja valetasid temale oma keelega.
36Abanan moco chi anchaleb ta xchßôl nequeßxyâba xcßabaß li Dios. Yal balakßînc ban nequeßxbânu.
37Sest nende süda ei olnud kindlasti tema küljes, ja nad ei olnud ustavad tema lepingu pidamises.
37Incßaß tîqueb xchßôl chiru li Dios ut incßaß nequeßxbânu li cßaßru queßxyechißi xbânunquil saß li contrato.
38Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma vihaleeki tõusta.
38Abanan junelic quixtokßoba ruheb. Quixcuy xmâqueb. Nabal sut quijoskßoß saß xbêneb; abanan quixcuy rib. Joßcan nak incßaß quixsach ruheb xban xjoskßil.
39Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi.
39Li Dios quixqßue retal nak eb aßan yal cristianeb. Junpât ajcuiß nacuan xyußameb joß li ikß li yal nanumeß.
40Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal.
40Nabal sut queßxkßetkßeti ribeb chiru li Dios nak cuanqueb saß li chaki chßochß ut queßxqßue xrahil xchßôl.
41Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha.
41Rajlal yôqueb chixyalbal rix lix Dioseb laj Israel toj retal queßxchikß xjoskßil li Dios santo.
42Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest,
42Incßaß queßxqßue saß xchßôleb lix cuanquil li Dios, li quixcßutbesi chiruheb nak quixcoleb nak cuanqueb saß raylal.
43kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal,
43Incßaß queßxqßue saß xchßôleb li milagros ut li sachba chßôlej li quixbânu li Dios aran Egipto saß li ru takßa Zoán.
44kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua.
44Quixsukßisiheb li nimaß chokß quicß re nak mâcßaßak chic rucßaheb laj Egipto.
45Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid.
45Quixtakla li nînki raxyât re teßxcuaß chixjunil li cßaßru cuan ut quixtakla ajcuiß li amoch re teßxsach chixjunil.
46Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele.
46Quixtakla laj sâcß chixchoybal chixjunil li racuîmkeb li queßrau.
47Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud.
47Quixsach ru li uvas riqßuin li sakbach ut quixcßat riqßuin que li ru li cheß higo.
48Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte.
48Quixsacheb ruheb lix cuacaxeb ut lix carnereb xban li sakbach ut li câk li quixtakla toj retal queßcam.
49Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve.
49Li Dios quixcßutbesi lix joskßil chiruheb nak quixtakla li rahil chßôlej saß xyânkeb. Xban xjoskßil li Dios quixtakla lix ángel chixcamsinquil li xbên ralaleb laj Egipto.
50Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte.
50Quixcßutbesi chi tzßakal lix joskßil chiruheb ut incßaß chic quixcuyeb lix mâqueb. Quixteneb ban câmc saß xbêneb.
51Ta lõi maha kõik esmasündinud pojad Egiptuses, mehejõu esmikud Haami telkides.
51Li Dios quixcanabeb chi camsîc li xbên ralaleb laj Egipto, li ralal xcßajoleb laj Cam.
52Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes;
52Abanan eb laj Israel quirisiheb Egipto ut quixcßameb saß li chaki chßochß. Quixberesiheb joß nequeßberesîc li carner.
53ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri.
53Quixcßameb ut quirileb re nak incßaß teßxucuak. Ut eb li xicß nequeßiloc reheb, quixqßueheb chi osocß saß li palau.
54Ja ta viis nad oma pühale maale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
54Li Dios quixcßameb lix tenamit toj saß li santil naßajej li quixyechißi reheb, li cuan cuiß li tzûl Sión li quixcol rix riqßuin lix cuanquil.
55ja ta kihutas ära rahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud.
55Quirisiheb li tenamit li cuanqueb aran ut quixjeqßui li chßochß reheb li ralal xcßajol laj Israel re teßcuânk cuiß.
56Aga nemad ajasid kiusu ja trotsisid Jumalat, Kõigekõrgemat, ega pidanud tema tunnistusi,
56Abanan toj yôqueb ajcuiß xyalbal rix li nimajcual Dios ut queßxchikß xjoskßil xban nak queßxkßet lix chakßrab.
57vaid loobusid neist ning murdsid ustavuse, nõnda nagu nende vanemad, ja põrkasid kõrvale, nagu lõtv amb,
57Eb aßan queßxbânu cuißchic joß queßxbânu lix naß xyucuaßeb. Queßxtzßektâna li Dios ut incßaß tîqueb xchßôl. Chanchaneb li tzimaj, li incßaß tîc nacutuc.
58ja vihastasid teda oma ohvrikinkudega ja ärritasid teda oma puuslikega.
58Queßxqßue xjoskßil li Dios xban nak queßxyîb li artal li nequeßxlokßoni cuiß li yîbanbil dios. Xban nak queßxlokßoni li yîbanbil dios, cßajoß nak quirahoß xchßôl li Kâcuaß.
59Jumal kuulis seda ja raevutses ning hülgas Iisraeli täiesti
59Cßajoß nak quijoskßoß li Dios nak quiril nak yôqueb chixlokßoninquil li yîbanbil dios. Joßcan nak quixtzßektânaheb laj Israel.
60ja heitis ära hoone Siilos, telgi, mille ta oli püstitanud inimeste keskele.
60Ut quixtzßektâna ajcuiß li tabernáculo li quixakabâc aran Silo, li naßajej li quiqßueheß cuiß xlokßal xbaneb laj Israel.
61Ta andis vangi oma vägevuse ja ilu oma vaenlaste kätte,
61Li Dios quixcanabeb laj Israel re nak li xicß nequeßiloc reheb teßnumtâk saß xbêneb. Ut queßxchap li Lokßlaj Câx retalil lix cuanquil ut lix lokßal li Kâcuaß.
62ja andis oma rahva mõõga kätte ning raevutses oma pärisosa vastu.
62Ut xban xjoskßil li Dios quixcanabeb lix tenamit chi camsîc xbaneb li xicß nequeßiloc reheb.
63Nende noored mehed sõi tuli ja nende neitsid jäid pulmailuta;
63Queßcamsîc li sâj cuînk saß li plêt ut eb li tukß ixk queßcana chi mâ ani chic teßsumlâk cuiß.
64nende preestrid langesid mõõga läbi ja nende lapsed ei saanud nutta leinanuttu.
64Eb laj tij queßcamsîc chi chßîchß ut eb li ixakilbej incßaß queßru xyoßlenquil lix camenakeb.
65Aga Issand ärkas otsekui unest, nagu sangar, kes veiniuimast virgub,
65Ut li Kâcuaß quixcanabeb li xicß nequeßiloc reheb lix tenamit chi numtâc saß xbêneb. Nak quixqßue retal nak yôqueb chi numtâc li xicß nequeßiloc reheb, quixtenkßa cuißchic lix tenamit. Chanchan nak yô chi cuârc li Kâcuaß ut qui-aj ru. Chanchan jun li cuînk cau rib chi pletic xban li vino li ac xrucß.
66ja lõi oma vaenlased põgenema; ta pani nad igaveseks teotuseks.
66Li Kâcuaß quinumta saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb ut quirâlinaheb. Quixcßut xxutâneb chi junaj cua.
67Ta hülgas ka Joosepi telgi ega valinud Efraimi suguharu.
67Li Dios quixtzßektânaheb li ralal xcßajol laj José ut laj Efraín ut incßaß chic quixqßue lix templo saß xtenamiteb.
68Ent Juuda suguharu ta valis enesele, Siioni mäe, mida ta armastab.
68Quixsicß ban ruheb li ralal xcßajol laj Judá. Ut saß lix tenamiteb quixyîb lix templo saß li tzûl Sión li raro xban.
69Ja tema ehitas oma pühamu nagu taeva kõrguse, nagu ilmamaa, mille ta on rajanud igaveseks.
69Quixyîb lix templo chi châbil ut quixqßue xlokßal. Quixqßue saß xnaßaj joß nak quixqßue li ruchichßochß saß xnaßaj re nak tâcuânk aran chi junelic.
70Ja ta valis oma sulase Taaveti, võttes tema ära lambataradest.
70Li Dios quixsicß ru laj David, laj ilol carner, re nak aßan tâcßanjelak chiru.
71Imetajate lammaste järelt ta tõi tema, et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli.
71Incßaß chic quicßanjelac chokß aj ilol xul. Quiqßueheß ban xban li Dios chi cßamoc be chiruheb lix tenamit. Aßan chic aj ilol reheb laj Israel, li ralal xcßajol laj Jacob.Ut laj David quicßamoc be saß tîquilal chiruheb lix tenamit li Dios. Quixqßue xchßôl chirilbaleb ut quiqßueheß xnaßleb re nak tixbânu saß xyâlal.
72Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses ning juhtis neid osava käega.
72Ut laj David quicßamoc be saß tîquilal chiruheb lix tenamit li Dios. Quixqßue xchßôl chirilbaleb ut quiqßueheß xnaßleb re nak tixbânu saß xyâlal.