1'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'
1Lâin chanchanin li rosa re Sarón. Ut chanchanin li azucena li cuan saß li ru takßa.
2'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'
2Li ixk li ninra, aßan li kßaxal chßinaßus chiruheb chixjunileb li tukß ix. Chanchan jun li utzßußuj saß xyânkeb li qßuix.
3'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.
3Li cuînk li ninra, aßan li kßaxal lokß chiruheb chixjunileb li chßajom. Chanchan lix cheßel li manzano saß xyânkeb li qßuila pây ru chi cheß. Nacuulac chicuu hilânc saß xmu li rukß. Ut cßajoß xsahil nak ninlou li ru.
4Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.
4Li cuînk quinixcßam saß lix ninkße. Ut quixqßue lix bandera saß inbên re xcßutbal nak niquinixra.
5Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!
5Qßuehomak chak inchaki uvas. Qßuehomak chak inmansana re nak tâcßulûnk inchßôl. Nacuecßa nak câmc cue xban nak kßaxal nacuaj ru li cuînk aßin.
6Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.
6Tixqßue taxak lix tzße ukß rubel lin jolom ut riqßuin lix nim ukß tinixkßalu.
7Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!
7Ex tukß ix aj Jerusalén, saß xcßabaßeb li quej ut li yuc li nequeßcuan saß qßuicheß, nintzßâma chêru nak incßaß têrajsi ru li ixk li ninra. Checanab ban chi cuârc joß najtil târaj.
8Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
8Nacuabi xyâb xcux li cuînk li ninra. Yô chak chi châlc. Yô chak chi âlinac saß eb li tzûl ut saß xbên bol re nak tâchâlk cuiqßuin saß junpât.
9Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.
9Li cuînk li ninra, aßan chanchan jun li quej. Chanchan jun li yuc. Xakxo chiru li tzßac ut yô chak chi iloc saß li ventana. Yô chak chi chßûquînc.
10Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'
10Li cuînk li ninra quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue: —Cuaclin. Quim cuiqßuin. Kßaxal nacatinra. Cßajoß âchßinaßusal.
11Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,
11Ac xnumeß li habalkße. Incßaß chic tixqßue li hab.
12maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.
12Li utzßußuj xeßoc chi puqßuecß saß qßuicheß. Ac xcuulac xkßehil li bichânc. Yôqueb chi bichânc li mucuy xban xsahil xchßôleb.
13Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
13Ac xeßoc chi ûchînc li cheß higo. Ut cßajoß xsununquil li ratzßum li uvas. Cuaclin, at ixk. Kßaxal nacatinra ut cßajoß lâ chßinaßusal. Quim cuiqßuin.
14Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'
14Lâat chanchanat jun li mucuy li naxmuk rib saß eb li sakônac ut saß eb li naßajej chßaßaj xtaubal. Chinâcanab chirilbal lâ cuu. Chinâcanab chirabinquil lix yâb lâ cux. Cßajoß xchßinaßusal lâ cuu. Ut cßajoß nak nacuulac chicuu rabinquil xyâb lâ cux.
15'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!
15Mêqßueheb xlesêns li nequeßajoc xpoßbal ru li karahom. Eb aßan chanchaneb li cocß yac li nequeßxpoß li acuîmk uvas li yôqueb chi ûchînc.
16Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.
16Li cuînk li ninra, aßan cue lâin ut lâin rehin aßan. Aßan naxberesiheb lix quetômk saß xyânkeb li utzßußuj.Nak yô chi numecß li kßojyîn ut nak yô chi sakêuc, tatchâlk cuiqßuin, lâat li rarôcat inban. Chanchanakat li quej ut li yuc li nequeßcuan saß li tzûl Beter.
17Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'
17Nak yô chi numecß li kßojyîn ut nak yô chi sakêuc, tatchâlk cuiqßuin, lâat li rarôcat inban. Chanchanakat li quej ut li yuc li nequeßcuan saß li tzûl Beter.