¹Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti müürseppi ja puuseppi temale koda ehitama.

¹¶ Na ka tonoa etahi karere e Hirama kingi o Taira ki a Rawiri, me etahi rakau, he hita, me nga kaimahi kohatu, me nga kaimahi rakau, hei hanga whare mona.

²Taavet mõistis, et Issand oli ta kinnitanud Iisraeli kuningaks, et ta kuningriik oli ülendatud tema Iisraeli rahva pärast.

²Na ka mohio a Rawiri kua whakapumautia ia e Ihowa hei kingi mo Iharaira; kua whakanuia hoki tona rangatiratanga, he whakaaro ki tana iwi, ki a Iharaira.

³Jeruusalemmas võttis Taavet veelgi naisi, ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.

³Na ka tangohia ano e Rawiri he wahine mana ki Hiruharama; a ka whanau ano etahi atu tama, etahi atu tamahine ma Rawiri.

⁴Ja need olid nende laste nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon,

⁴A ko nga ingoa enei o ana i whanau ki Hiruharama; ko Hamua, ko Hopapa, ko Natana, ko Horomona;

⁵Jibhar, Elisua ja Elpelet,

⁵Ko Ipihara, ko Erihua, ko Ereparete;

⁶Noga, Nefeg ja Jaafia,

⁶Ko Noka, ko Nepeke, ko Iapia;

⁷Elisama, Beeljada ja Elifelet.

⁷Ko Erihama, ko Peeriara, ko Eriparete.

⁸Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud kogu Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima; kui Taavet sellest kuulis, siis ta läks neile vastu.

⁸¶ A, no te rongonga o nga Pirihitini kua oti a Rawiri te whakawahi hei kingi mo Iharaira katoa, ka haere nga Pirihitini katoa ki te rapu i a Rawiri. A ka rongo a Rawiri, a ka puta ia ki te tu i a ratou.

⁹Ja vilistid tulid ning tungisid kõikjale Refaimi orgu.

⁹Na, tera nga Pirihitini kua haere mai, a kua takahi i te raorao o Repaima.

¹⁰Taavet küsis siis Jumalalt, öeldes: 'Kas ma pean vilistitele vastu minema? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles temale: 'Mine, ja ma annan nad sinu kätte!'

¹⁰Na ka ui a Rawiri ki te Atua, ka mea, Me haere ranei ahau ki nga Pirihitini? E homai ranei ratou e koe ki toku ringa? Na ka mea a Ihowa ki a ia, Haere; ka hoatu hoki ratou e ahau ki tou ringa.

¹¹Ja kui nad läksid üles Baal-Peratsimi, siis Taavet lõi neid seal. Ja Taavet ütles: 'Jumal on mu vaenlased minu käega murdnud, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.

¹¹Heoi kua tae mai ratou ki Paaraperatimi; patua iho ratou i reira e Rawiri. Na ka mea a Rawiri, Pakaru ana i te Atua oku hoariri, he mea na toku ringa; koia ano kei te pakaruhanga wai. Na reira i huaina ai te ingoa o taua wahi ko Paaraperatimi.

¹²Nad jätsid sinna oma jumalad ja Taavet käskis need tulega ära põletada.

¹²A mahue ana i a ratou o ratou atua ki reira; na ka whakahau a Rawiri, a tahuna ana ki te ahi.

¹³Ja vilistid tulid uuesti ning tungisid sinna orgu.

¹³Na ka takahia ano e nga Pirihitini te raorao.

¹⁴Ja Taavet küsis taas Jumalalt, ja Jumal ütles talle: 'Ära mine neile järele, vaid mine neist mööda ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt.

¹⁴A ka ui ano a Rawiri ki te Atua, a ka mea te Atua ki a ia, Kaua e haere ki te wahi i a ratou: me tahuri i a ratou, ka awhio haere ki a ratou, ka whakaeke i a ratou i te ritenga o nga maperi.

¹⁵Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis mine sõdima, sest Jumal on su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'

¹⁵A, ka rangona e koe te tapuwae haruru i runga i nga maperi, ko reira koe puta ai ki te whawhai; no te mea kua riro te Atua ki mua i a koe ki te patu i te ope o nga Pirihitini.

¹⁶Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jumal teda käskis, ja nad lõid vilistite leeri Gibeonist kuni Geserini.

¹⁶Na peratia ana e Rawiri me ta te Atua i whakahau ai ki a ia; a patua iho e ratou te ope o nga Pirihitini i Kipeono, a tae noa ki Katere.

¹⁷Taavet sai kuulsaks kõigis maades, ja Issand pani kõigi rahvaste peale hirmu tema ees.

¹⁷Na kua paku te ingoa o Rawiri ki nga whenua katoa; a ka mea a Ihowa i te wehi ki a ia kia pa ki nga iwi katoa.