¹Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.

¹¶ Na ka haere a Rehopoama ki Hekeme: kua tae hoki a Iharaira katoa ki Hekeme ki te whakakingi i a ia.

²Seda kuulis Jerobeam, Nebati poeg, sest ta oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, ja Jerobeam elas Egiptuses.

²A, no te rongonga o Ieropoama tama a Nepata, i Ihipa na hoki ia, i rere hoki ia i te aroaro o Kingi Horomona, na noho ana a Ieropoama ki Ihipa;

³Ja nad läkitasid käskjalad ning kutsusid tema; ja Jerobeam ning kogu Iisraeli kogudus tulid, ja nad rääkisid Rehabeamiga, öeldes:

³A ka tono tangata ratou ki te tiki atu i a ia: na ka haere a Ieropoama ratou ko te whakaminenga katoa o Iharaira, ka korero ki a Rehopoama, ka mea,

⁴'Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!'

⁴He pakeke te ioka i meatia e tou papa ki a matou: na mau e whakamama te mahi pakeke a tou papa, me tana ioka taimaha i meatia e ia ki a matou, a ka mahi matou ki a koe.

⁵Aga tema vastas neile: 'Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juurde!' Ja rahvas läks.

⁵Na ka mea ia ki a ratou, Haere, kia toru nga ra, ka hoki mai ano ki ahau. Na haere ana te iwi.

⁶Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: 'Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?'

⁶Na ka runanga a Kingi Rehopoama ki nga kaumatua i tu ra i te aroaro o tona papa, o Horomona, i a ia i te ora, ka mea, He aha ki to koutou whakaaro he kupu hei whakahokinga atu maku ki tenei iwi?

⁷Nad vastasid temale, öeldes: 'Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulasteks.'

⁷Na ka korero ratou ki a ia, ka mea, Ki te mea hei pononga koe ma tenei iwi i tenei ra, a ka mahi ki a ratou, a ka pai nga korero e korerotia e koe ki a ratou, na ko ratou hei pononga mau i nga ra katoa.

⁸Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.

⁸Otiia whakarerea ake e ia te whakaaro o nga kaumatua i hoatu ai ki a ia, a runanga ana ki nga taitama i kaumatua ngatahi nei me ia, i tu nei ki tona aroaro.

⁹Ja ta ütles neile: 'Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?'

⁹I mea ia ki a ratou, Ki to koutou whakaaro he aha te kupu e whakahoki ai tatou ki tenei hunga i korero nei ki ahau, i mea nei, Whakamamakia te ioka i meatia mai ra e tou papa ki a matou?

¹⁰Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: 'Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!

¹⁰Na ka korero ki a ia nga taitama i kaumatua ngatahi me ia, ka mea, Kia penei tau ki atu ki tenei hunga i korero nei ki a koe, i mea nei, I whakataimahatia e tou papa to matou ioka, na kia mama tau ki a matou; kia penei tau ki atu ki a ratou, Ko toku maikara iti nui ke atu i te hope o toku papa.

¹¹Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa. Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹¹Na i whakawaha e toku papa he ioka taimaha ki a koutou; maku ia e tapiri ki to koutou ioka; he wepu ta toku papa i whiu ai i a koutou; maku ia koutou e whiu ki te kopiona.

¹²Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: 'Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!'

¹²Na ka tae a Ieropoama ratou ko te iwi katoa ki a Rehopoama i te toru o nga ra, i ta te kingi i whakarite ai, i mea ai, Hoki mai ano ki ahau i te toru o nga ra.

¹³Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid andnud,

¹³A pakeke tonu ta te kingi i whakahoki ai; i whakarerea hoki e ia te whakaaro i whakaaro ai nga kaumatua;

¹⁴ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: 'Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa. Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹⁴A rite tonu ki to nga taitamariki whakaaro tana i korero ai ki a ratou; i mea ia, I whakataimahatia to koutou ioka e toku papa, maku ia e tapiri ki to koutou ioka: he wepu ta toku papa i whiu ai i a koutou; maku ia koutou e whiu ki te kopiona.

¹⁵Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Issandalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Issand oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.

¹⁵Heoi kihai te kingi i rongo ki te iwi; na Ihowa hoki te take kia mana ai tana kupu i korero ai a Ihowa, ara ta Ahia Hironi ki a Ieropoama tama a Nepata.

¹⁶Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, öeldes nõnda: 'Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas. Oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!' Ja Iisrael läks oma telkidesse.

¹⁶¶ A, no te kitenga o Iharaira katoa kihai te kingi i rongo ki ta ratou, ka utua e te iwi ta te kingi; i mea ratou, Ko te aha ianei ta tatou wahi i roto i a Rawiri? kahore nei hoki o tatou wahi tupu i roto i te tama a Hehe: ki o koutou teneti, e Ih araira! na, kia whai kanohi ki tou whare, e Rawiri! Na haere ana a Iharaira ki tona teneti, ki tona teneti.

¹⁷Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.

¹⁷Ko nga tama ia a Iharaira e noho ana i nga pa o Hura, ko Rehopoama hei kingi mo ratou.

¹⁸Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise astus aga kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.

¹⁸Na ka tono a Kingi Rehopoama i te rangatira takoha, i a Aroama; a akina ana ia e Iharaira katoa ki te kohatu, mate rawa. Na hohoro tonu te eke o Kingi Rehopoama ki tona hariata, a rere ana ki Hiruharama.

¹⁹Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.

¹⁹Na kua tahuri ke a Iharaira i te whare o Rawiri a taea noatia tenei ra.

²⁰Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis läkitasid nad talle järele ja kutsusid ta koguduse juurde ning tõstsid ta kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.

²⁰A, no te rongonga o Iharaira katoa kua hoki mai a Ieropoama, na ka tono tangata ratou ki te tiki i a ia ki te huihui, a meinga ana ia hei kingi mo Iharaira katoa: kahore he mea i whai i te whare o Rawiri, ko te iwi anake o Hura.

²¹Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.

²¹Na kua tae a Rehopoama ki Hiruharama, a huihuia ana e ia te whare katoa o Hura, me te iwi o Pineamine, kotahi rau e waru tekau mano, he hunga whiriwhiri, he hunga whawhai, ki te whawhai ki te whare o Iharaira, kia hoki ai te kingitanga ki a Reho poama tama a Horomona.

²²Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:

²²Na ka puta te kupu a te Atua ki a Hemaia, tangata a te Atua; i mea ia,

²³'Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:

²³Korero ki a Rehopoama tama a Horomona kingi o Hura, ki te whare katoa ano o Hura raua ko Pineamine, ki era atu hoki o te iwi, mea atu,

²⁴Nõnda ütleb Issand: Te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest see lugu on lastud sündida minu poolt!' Ja nad võtsid kuulda Issanda sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Issand oli käskinud.

²⁴Ko te kupu tenei a Ihowa, Kei haere ki runga, kei whawhai ki o koutou tuakana, ki nga tama a Iharaira. Hoki atu ki tona whare, ki tona whare; naku hoki tenei mea. Na rongo tonu ratou ki te kupu a Ihowa, a hoki ana, haere ana, pera ana me ta Ihow a i ki ai.

²⁵Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mäestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.

²⁵¶ Na ka hanga e Ieropoama a Hekeme ki te whenua pukepuke o Eparaima, a hoho ana i reira: i haere atu ano ia i teira, a hanga ana e ia a Penuere.

²⁶Ja Jerobeam mõtles oma südames: 'Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.

²⁶A ka mea a Ieropoama i tona ngakau, Akuanei hoki ai te kingitanga ki te whare o Rawiri:

²⁷Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Issanda kojas Jeruusalemmas, siis pöördub selle rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole ja nad tapavad minu ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole.'

²⁷Ki te haere tenei iwi ki te mea whakahere ki te whare o Ihowa ki Hiruharama, na ka hoki te ngakau o tenei iwi ki to ratou ariki, ki a Rehopoama kingi o Hura: na ka patu ratou i ahau, a ka hoki ki a Rehopoama kingi o Hura.

²⁸Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: 'Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt.'

²⁸Na ka hanga whakaaro te kingi, a e rua nga kuao kau i hanga e ia ki te koura. Na ka mea ia ki a ratou, He pakeke rawa ta koutou haere ki Hiruharama: nana, ou atua na, e Iharaira, nana nei koe i kawe mai i te whenua o Ihipa!

²⁹Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.

²⁹Na whakaturia ana tetahi e ia ki Peteere; ko tetahi hoki i waiho ki Rana.

³⁰Sellest aga tuli patt, et rahvas läks neist ühe juurde kuni Daanini.

³⁰Na ka tupu te hara i taua mea; i haere hoki te iwi ki te aroaro o tetahi, ki Rana, koropiko ai.

³¹Ja Jerobeam ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.

³¹I hanga ano e ia nga whare o nga wahi tiketike, a meinga ana hei tohunga o te iwi katoa noa iho, ehara nei i nga tama a Riwai.

³²Ja ta seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, mis ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.

³²I whakaritea ano e Ieropoama he hakari i te waru o nga marama i te tekau ma rima o nga ra o te marama, he pera me ta Hura hakari; i tapae whakahere ano ia ki runga ki te aata. Ko tana hanga ano tenei i Peteere, he patu whakahere ki nga kuao kau i hanga e ia: i whakaturia ano e ia ki Peteere he tohunga mo nga wahi tiketike i hanga nei e ia.

³³Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli määranud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.

³³I tapae whakahere ano ia ki runga ki te aata i hanga e ia ki Peteere i te tekau ma rima o nga ra o te waru o nga marama, ara i te marama i kitea iho e tona ngakau ano; a whakaritea ana e ia he hakari ma nga tama a Iharaira. Heoi tapae whakahere ana ia ki runga ki te aata, tahu ana i te whakakakara.