¹Ja siiflased tulid Gibeasse Saulile ütlema: 'Eks Taavet varja ennast Hakila künkal, ida pool tühja maad?'

¹¶ Na ka haere nga Tiwhi ki a Haora ki Kipea, ka mea, He teka ianei kei te piri a Rawiri ki Maunga Hakira, ki te wahi e anga ana ki Hehimono?

²Ja Saul võttis kätte ning läks alla Siifi kõrbe, ja koos temaga kolm tuhat Iisraeli valitud meest, et otsida Taavetit Siifi kõrbest.

²Katahi a Haora ka whakatika, a haere ana ki raro, ki te koraha o Tiwhi, e toru hoki mano ana tangata, he hunga whiriwhiri i roto i a Iharaira, ki te rapu i a Rawiri i te koraha o Tiwhi.

³Ja Saul lõi leeri üles Hakila künkale, mis on tee ääres ida pool tühja maad. Aga Taavet viibis kõrbes ja kui ta sai aru, et Saul oli tulnud kõrbe temale järele,

³A i noho a Haora ki Maunga Hakira, ki tera e anga ana ki Hehimono, ki te huarahi: ko Rawiri ia i noho ki te koraha; a ka kite ia kua tae atu a Haora ki te koraha ki te whai i a ia,

⁴siis läkitas Taavet maakuulajaid ja sai teada, et Saul oli tõesti tulnud.

⁴Na tonoa ana etahi tutei e Rawiri, a ka mohio ia he tino tika te haerenga mai o Haora.

⁵Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankriteleeris ja rahvas oli leeris tema ümber.

⁵Na ka whakatika a Rawiri, a ka haere ki te wahi i puni ai a Haora: na ka titiro a Rawiri ki te takotoranga o Haora raua ko Apanere tama a Nere, ko te rangatira o tana ope; na kei te takoto a Haora i te parepare, i tetahi taha ano hoki ona, i teta hi taha, te puninga o te iwi.

⁶Taavet võttis sõna ja rääkis hett Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, öeldes: 'Kes tuleb koos minuga Sauli juurde leeri?' Ja Abisai vastas: 'Mina tulen koos sinuga.'

⁶¶ Na ka oho a Rawiri ki a Ahimereke Hiti raua ko Apihai tama a Teruia, ko te teina o Ioapa, ka mea, Ko wai e haere hei hoa moku ki raro, ki a Haora, ki te puni ra? Ka mea a Apihai, Ko taua e haere.

⁷Nõnda tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juurde, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankriteleeris ning tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.

⁷Na ko te haerenga o Rawiri raua ko Apihai ki te iwi i te po: na kei te takoto tera a Haora i te parepare me tana tao pou rawa ki te whenua i te taha o tona urunga: i tetahi taha ona, i tetahi taha ko Apanere hoki ratou ko te iwi e takoto ana.

⁸Ja Abisai ütles Taavetile: 'Jumal on täna andnud sinu vaenlase su kätte. Ja nüüd luba, ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja.'

⁸Katahi a Apihai ka mea ki a Rawiri, Kua tukua putia e te Atua tou hoariri inaianei ki tou ringa: na kia kotahi taku werohanga i a ia aianei ki te tao, titi pu ki te whenua; e kore ano e tuaruatia.

⁹Aga Taavet vastas Abisaile: 'Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Issanda võitu külge?'

⁹Ano ra ko Rawiri ki a Apihai, Kaua ia e whakangaromia: ko wai hoki e harakore ki te totoro tona ringa ki ta Ihowa i whakawahi ai?

¹⁰Ja Taavet ütles: 'Nii tõesti kui Issand elab, lööb Issand kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa.

¹⁰I mea ano a Rawiri, E ora ana a Ihowa, ma Ihowa ia e patu; tera e tae mai tona ra e mate ai; ka uru ranei ia ki te whawhai a ka ngaro.

¹¹Issanda pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Issanda võitu külge. Aga võta nüüd piik, mis on ta peatsis, ja veekruus, ja lähme!'

¹¹Ma Ihowa e arai kei totoro toku ringa ki ta Ihowa i whakawahi ai. Engari tangohia te tao i tona urunga, me te ipu wai, a kia haere taua.

¹²Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Issand oli lasknud tulla nende peale raske une.

¹²Heoi tangohia ana e Rawiri te tao me te ipu wai i te urunga o Haora; a haere ana raua; kihai hoki tetahi i kite, kihai i mohio, kihai hoki i oho: i te moe katoa hoki ratou; na Ihowa hoki i mea kia au ta ratou moe.

¹³Seejärel läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.

¹³¶ Katahi a Rawiri ka haere ki tera taha, a tu ana i runga i te tihi o tetahi puke i tawhiti; he nui te takiwa atu ki a ratou.

¹⁴Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: 'Eks sa vasta, Abner?' Ja Abner kostis ning küsis: 'Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?'

¹⁴Na ka karanga a Rawiri ki te iwi, ki a Apanere hoki tama a Nere, ka mea, E kore ranei koe e o mai e Apanere? Katahi ka whakahokia e Apanere, Ko wai koe e karanga mai na ki te kingi?

¹⁵Ja Taavet ütles Abnerile: 'Eks sa ole mees? Kes on Iisraelis sinu sarnane? Aga miks sa ei valvanud oma isandat kuningat? Sest keegi rahva hulgast tuli hukkama kuningat, su isandat.

¹⁵Na ka mea a Rawiri ki a Apanere, He teka ianei he toa koe, ko wai hoki hei rite mou i roto i a Iharaira? He aha koe te tiaki ai i tou ariki, i te kingi? I haere atu hoki tetahi o te iwi ki te whakangaro i te kingi, i tou ariki.

¹⁶Ei ole hea see asi, mis sa oled teinud. Nii tõesti kui Issand elab: te olete surmalapsed, et te ei ole valvanud oma isandat, Issanda võitut. Ja nüüd vaata, kus on kuninga piik ja veekruus, mis olid ta peatsis?'

¹⁶Ehara tenei i te mea pai i meatia nei e koe. E ora ana a Ihowa, ka tika te mate mo koutou, kihai hoki i tiaki i to koutou ariki, i ta Ihowa i whakawahi ai. Na, tirohia kei hea te tao a te kingi, me te ipu wai i tona urunga?

¹⁷Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: 'Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?' Ja Taavet vastas: 'See on minu hääl, mu isand kuningas.'

¹⁷Na kua mohio a Haora ki te reo o Rawiri, a ka mea, Nou tena reo, e taku tama, e Rawiri? Ano ra ko Rawiri, Noku te reo, e toku ariki, e te kingi.

¹⁸Ja ta ütles: 'Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?

¹⁸I mea ano ia, Na te aha tenei whai a toku ariki i tana pononga, i aha hoki ahau? he aha hoki te he o toku ringa?

¹⁹Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Issand on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Issanda ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Issanda pärisosasse kuuluvusest, öeldes: Mine teeni teisi jumalaid!

¹⁹Tena ra, kia rongo mai toku ariki te kingi ki nga kupu a tana pononga, Ki te mea na Ihowa koe i whakaoho kia tahuri mai ki ahau, kia manako mai ia ki te whakahere: tena ko tenei, na nga tama a te tangata, kia kanga ratou i te aroaro o Ihowa; mo ratou i pei nei i ahau kei tata ki to Ihowa wahi tupu, mo te ki mai, Haere, e mahi ki nga atua ke.

²⁰Aga nüüd ärgu voolaku mu veri maha Issanda palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainsat kirpu, otsekui ajaks ta mägedes taga põldpüüd.'

²⁰Tena ra, kaua oku toto e maringi ki te whenua i tawhiti atu i te aroaro o Ihowa: i haere mai hoki te kingi o Iharaira ki te rapu i tetahi puruhi, me te mea ko tetahi e whai ana i te patiri i runga i nga maunga.

²¹Siis ütles Saul: 'Ma olen pattu teinud. Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üliväga.'

²¹¶ Na ka mea a Haora, Kua hara ahau; hoki atu, e taku tama, e Rawiri; e kore hoki ahau e mahi i te kino ki a koe a muri ake nei, no te mea he taonga nui ki tou whakaaro toku wairua inaianei. Nana, he mahi kuware taku, nui atu toku he.

²²Ja Taavet kostis ning ütles: 'Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!

²²Na ka whakahoki a Rawiri, ka mea, Nana, te tao nei, e te kingi! tukua mai nei tetahi o nga taitamariki kia haere mai ki te tiki.

²³Issand tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Issand andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Issanda võitu külge.

²³A ma Ihowa e hoatu ki ia tangata, ki ia tangata tona tika me tona pono: kua homai nei hoki koe e Ihowa i tenei ra ki toku ringa, a kihai ahau i pai kia totoro toku ringa ki ta Ihowa i whakawahi ai.

²⁴Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Issanda silmis ja ta päästku mind igast hädast!'

²⁴Nana, kua nui nei tou ora ki taku tirohanga atu i tenei ra, kia pera ano hoki te nui o toku ora ki ta Ihowa titiro, a kia whakaorangia ahau e ia i nga mate katoa.

²⁵Ja Saul ütles Taavetile: 'Ole õnnistatud, mu poeg Taavet! Mida sa iganes teed, see õnnestub sul.' Siis Taavet läks oma teed ja Saul läks tagasi koju.

²⁵Katahi a Haora ka mea ki a Rawiri, Kia manaakitia koe, e taku tama, e Rawiri: ka oti ra i a koe nga mahi nunui, a he pono ka puta tou mana. Heoi haere ana a Rawiri i tona huarahi; a hoki ana a Haora ki tona wahi.