¹Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.

¹¶ Na tera tetahi tangata o Pinemine, ko Kihi tona ingoa, he tama na Apiere, tama a Teroro, tama a Pekorata, tama a Apiaha, he Pineamini, he tangata marohirohi.

²Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

²He tama ano tana, ko tona ingoa ko Haora, he taitama, he ataahua, he pai, kahore he tangata o nga tama a Iharaira i ataahua atu i a ia; purero tonu ona pokohiwi ki runga ake i te iwi katoa.

³Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: 'Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!'

³¶ Na kua ngaro nga kaihe a Kihi papa o Haora, a ka mea a Kihi ki a Haora, ki tana tama, Tangohia tetahi o nga tamariki hei hoa mou, whakatika, haere ki te rapu i nga kaihe.

⁴Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.

⁴Na ka tika ia na te whenua pukepuke o Eparaima, a haere tonu na te whenua o Hariha; heoi kihai i kitea: katahi raua ka tika na te whenua o Harimi, heoi kahore noa iho; na ka haere ia na te whenua o nga Pineamini, a kahore i kitea.

⁵Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: 'Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!'

⁵A, no to raua taenga ki te whenua o Tupu, ka mea a Haora ki tana tangata, ki tona hoa, Haere mai, taua ka hoki; kei mutu te whakaaro o toku papa ki nga kaihe, a ka manukanuka ke ki a taua.

⁶Aga see vastas temale: 'Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!'

⁶Na ka mea tera ki a ia, He tangata na te Atua tenei kei te pa nei, he tangata e whakahonoretia ana; mana pu ana kupu katoa: na kia haere taua ki reira; tera pea e korerotia mai e ia ki a taua te haere e haere nei taua.

⁷Siis ütles Saul oma teenrile: 'Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?'

⁷Ano ra ko Haora ki tana tangata, Engari, ki te haere taua he aha te mea hei mauranga atu ma taua ki taua tangata, kua hemo nei hoki te taro i roto i a taua putea, a kahore he hakari hei kawenga atu ki taua tangata a te Atua: he aha oti ta taua?

⁸Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: 'Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!'

⁸Na ka whakahoki taua tangata ki ta Haora, ka mea, Nana, ko te whakawha tenei o te hekere hiriwa kei toku ringa: me hoatu e ahau ki taua tangata a te Atua, kia whakaaturia mai e ia to taua ara ki a taua.

⁹Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: 'Tulge, lähme nägija juurde!' Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.

⁹I mua hoki i roto i a Iharaira, ina haere te tangata ki te ui tikanga i te Atua, ko tana ki tenei, Hoake, taua ka haere ki te matakite: he matakite hoki ta mua ingoa mo te poropiti.

¹⁰Ja Saul ütles oma teenrile: 'Su kõne on hea, tule, lähme!' Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.

¹⁰Na ka mea a Haora ki tana tangata, Ka pai tau kupu; hoatu, taua ka haere. Na haere ana raua ki te pa kei reira nei taua tangata a te Atua.

¹¹Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: 'Kas nägija on siin?'

¹¹¶ I a raua e piki ana i te pikitanga ki te pa, ka tutaki raua ki etahi kotiro e puta mai ana ki te utu wai. Na ka mea raua ki a ratou, Tenei ranei te matakite?

¹²Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: 'On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal!

¹²Na ka whakahoki ratou ki a raua, ka mea, Tenei ano; nana, kei mua atu i a koe na: hohoro atu inaianei tonu, no tenei ra hoki ia i tae mai ai ki te pa; he patunga tapu hoki ta te iwi nei aianei i te wahi tiketike.

¹³Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!'

¹³Tomo kau korua ki te pa, ka tupono korua ki a ia i te mea kahore ano i piki noa ki te wahi tiketike ki te kai: e kore hoki te iwi e kai kia tae atu ra ano ia; ko ia hoki hei whakapai i te patunga tapu, muri iho ka kai te hunga i karangatia. Heoi, piki atu; ko te wa hoki tenei e kitea ai ia e korua.

¹⁴Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.

¹⁴Na piki ana raua ki te pa; a ka uru atu raua ki roto ki te pa, ko Hamuera kua puta; tutaki tonu ki a raua; e piki ana ki te wahi tiketike.

¹⁵Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:

¹⁵Na kua whakapuakina e Ihowa ki a Hamuera i te ra i mua atu i te taenga mai o Haora, kua mea,

¹⁶'Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!'

¹⁶Kia penei apopo ka unga atu e ahau ki a koe tetahi tangata no te whenua o Pineamine, na me whakawahi ia e koe hei rangatira mo taku iwi, mo Iharaira, a mana e whakaora taku iwi i te ringa o nga Pirihitini: kua titiro atu hoki ahau ki taku iwi, n o te mea kua tae ake ta ratou karanga ki ahau.

¹⁷Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: 'Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!'

¹⁷A, no te kitenga o Hamuera i a Haora, ka mea a Ihowa ki a ia, Ko te tangata tenei i korerotia ra e ahau ki a koe. Mana e whakahaere tikanga mo taku iwi.

¹⁸Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: 'Juhata mulle, kus on see nägija koda!'

¹⁸¶ Katahi ka whakatata a Haora ki a Hamuera, ki te kuwaha, ka mea, Tena koe, whakaaturia mai ki ahau, kei hea te whare o te matakite.

¹⁹Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: 'Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!

¹⁹Na ka whakahoki a Hamuera ki a Haora, ka mea, Ko ahau te matakite: piki atu i mua i ahau ki te wahi tiketike, ka kai tahi hoki korua i ahau aianei; a ka tukua atu koe e ahau i te ata, ka whakaaturia hoki ki a koe nga mea katoa i tou ngakau.

²⁰Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?'

²⁰A ko au kaihe, ka toru nei nga ra e ngaro ana, kaua tou ngakau e whai ki era; kua kitea hoki. Kei a wai koia te hiahia katoa o Iharaira? he teka ianei kei a koe, kei te whare katoa ano hoki o tou papa?

²¹Aga Saul kostis ning ütles: 'Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?'

²¹Na ka whakahokia e Haora, ka mea, He teka ianei he Pineamini ahau, no te iti rawa o nga iwi o Iharaira, ko toku hapu hoki te iti rawa o nga hapu katoa o te iwi o Pineamine? he aha ra ena kupu i puaki mai ai i a koe?

²²Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.

²²Na ka mau a Hamuera ki a Haora raua ko tana tangata, a kawea ana ki te whare, a hoatu ana e ia he nohoanga ki a raua i runga ake o te hunga i karangatia; e toru tekau ano hoki ratou.

²³Ja Saamuel ütles keetjale: 'Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!'

²³Na ka mea a Hamuera ki te tuari, Homai te wahi i hoatu e ahau ki a koe, tera i kiia atu ra e ahau ki a koe, Kia takoto tena ki a koe.

²⁴Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: 'Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.' Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.

²⁴Na hapainga ana e te tuari te huha me ona aha noa, a whakatakotoria ana ki te aroaro o Haora. Na ka mea a Hamuera, Nana, ko te wahi i tohungia na, waiho i tou aroaro hei kai mau: he mea rongoa tonu hoki mau a tae noa ki tenei wa, no taku kianga, He hunga tenei kua karangatia e ahau. Na kai tahi ana a Haora raua ko Hamuera i taua ra.

²⁵Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.

²⁵A, i to ratou hekenga iho i te wahi tiketike ki te pa, ka korero ia ki a Haora i runga i te tuanui.

²⁶Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: 'Tõuse üles, ma saadan sind!' Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.

²⁶Na ka maranga wawe ratou: a i te mea ka puta ake te ra, ka karangatia a Haora e Hamuera ki runga ki te tuanui, i mea ia, Whakatika, kia unga atu koe e ahau. Na ka whakatika a Haora, a puta atu ana raua tokorua, a ia, a Hamuera, ki waho.

²⁷Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: 'Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!' Ja poiss läks. 'Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!'

²⁷I a raua e heke ana i te pito o te pa, ka mea a Hamuera ki a Haora, Mea atu ki te tangata ra kia haere atu ki mua i a taua; katahi tera ka haere; ko koe ia, tu marie koe, kia whakapuakina atu e ahau ki a koe te kupu a te Atua.