¹Ja kogu Juuda rahvas võttis Ussija, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta tema isa Amasja asemele kuningaks.

¹¶ Katahi te iwi katoa o Hura ka mau ki a Utia, kotahi tekau ma ono nei ona tau, a meinga ana hei kingi i muri i tona papa, i a Amatia.

²Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.

²Na tenei i hanga Eroto, a whakahokia ana ki a Hura, i muri i te moenga o te kingi ki ona matua.

³Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.

³Kotahi tekau ma ono nga tau o Utia i tona kingitanga, a e rima tekau ma rua ona tau i kingi ai ia ki Hiruharama; a ko te ingoa o tona whaea, ko Iekoria, no Hiruharama.

⁴Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.

⁴I tika tana mahi ki te titiro a Ihowa, i rite ki nga mea katoa i mea ai tona papa, a Amatia.

⁵Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes oli arukas Jumala nägemises; ja niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal temale edu.

⁵I rapua e ia ta te Atua i nga ra o Hakaraia, he tangata mohio tera i nga whakakitenga mai a te Atua. Na i nga ra i rapua ai e ia ta Ihowa, ka meinga ia e te Atua kia kake.

⁶Ta läks välja ja sõdis vilistite vastu ning kiskus maha Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri ning ehitas linnu Asdodi ja vilistite maa-alale.

⁶I haere ano ia ki te whawhai ki nga Pirihitini, a wawahia ana e ia te taiepa o Kata, me te taiepa o Iapane, me te taiepa o Aharoro; a hanga ana e ia etahi pa ki te whenua o Aharoro, ki roto hoki i nga Pirihitini.

⁷Jumal aitas teda vilistite vastu ja nende araablaste vastu, kes elasid Guur-Baalis, ning meunlaste vastu.

⁷A i awhinatia ia e te Atua i te whawhai ki nga Pirihitini, ki nga Arapi i noho ki Kurupaara, ratou ko nga Meunimi.

⁸Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.

⁸A homai ana e nga Amoni he hakari ki a Utia; paku ana hoki tona ingoa a tae noa ki te tomokanga ki Ihipa; na ka nui atu tona kaha.

⁹Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava ja Kõveriku peale ning kindlustas need.

⁹I hanga ano e Utia etahi pourewa ki Hiruharama, ki te kuwaha i te kokonga, ki te kuwaha i te raorao, ki te koki o te taiepa, hanga ana e ia kia kaha.

¹⁰Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas põllutööd.

¹⁰I hanga ano e ia etahi pourewa ki te koraha, a keria ana etahi poka wai, he maha, he tini hoki ana kararehe; i te raorao ano, a i te mania: a he kaimahi whenua ana, he kaimahi waina i nga maunga, i nga mara whai hua hoki: he tangata ahu whenua h oki ia.

¹¹Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku hooldaja Maaseja poolt Hananja juhatusel; Hananja oli üks kuninga pealikuid.

¹¹He ope ano ta Utia, he hunga whawhai; i haere a ropu ki te whawhai; ko te tokomaha, kei to ratou tauanga e Teiere kaituhituhi raua ko te kaiwhakahaere, ko Hanania, ko tetahi o nga rangatira a te kingi.

¹²Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas oli kaks tuhat kuussada.

¹²Ko te tokomaha katoa o nga upoko o nga whare o nga matua o nga toa marohirohi, e rua mano e ono rau.

¹³Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata kuningat vaenlase vastu.

¹³Na, ko te ope hei arahi ma ratou, he mea i rakaia, e toru rau e whitu mano e rima rau, he hunga i kaha rawa ta ratou whawhai, hei tuara mo te kingi ki te hoariri.

¹⁴Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide, kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.

¹⁴Kua pae noa ake i a Utia he whakangungu rakau mo ratou puta noa i te ope, te tao, he potae, he pukupuku, he kopere, he kotaha piu kohatu.

¹⁵Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta sai vägevaks.

¹⁵I hanga ano e ia etahi mea ki Hiruharama, he mea whakaaro na nga tangata mohio, hei uta ki runga i nga pourewa, i nga pou koki, hei kopere i nga pere, i nga kohatu nunui hoki. A paku ana tona ingoa ki tawhiti; he hanga whakamiharo hoki tona awhi natanga a kaha noa ake ia.

¹⁶Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Issandale, oma Jumalale: ta läks Issanda templisse suitsutama suitsutusaltaril.

¹⁶¶ Otiia i a ia ka kaha nei, ka whakakake tona ngakau, ka mahi i te kino, a takahia ana e ia ta Ihowa, ta tona Atua; i tomo hoki ia ki te temepara o Ihowa, ki te tahu whakakakara ki runga ki te aata whakakakara.

¹⁷Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja koos temaga kaheksakümmend Issanda preestrit, kõik tublid mehed.

¹⁷Na ka haere atu i muri i a ia a Ataria tohunga, ratou ko etahi tohunga o Ihowa, e waru tekau, he hunga maia.

¹⁸Nemad astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale: 'Pole sinu asi, Ussija, Issandale suitsutada, vaid see on preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama. Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule sulle auks Issandalt Jumalalt!'

¹⁸Na ka turia atu e ratou a Utia, te kingi, a ka mea ratou ki a ia, E kore e tika mau, e Utia, te tahu whakakakara ki a Ihowa; engari ma nga tohunga, ma nga tama a Arona, i whakatapua nei hei tahu whakakakara. Haere atu i te wahi tapu kua he hoki koe; ehara hoki i te mea e whai kororia ai koe i te Atua, i a Ihowa.

¹⁹Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi Issanda kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal välja pidalitõbi.

¹⁹Katahi ka riri a Utia; i tona ringa ano he tahu kakara hei tahu whakakakara; a, i a ia e riri ana ki nga tohunga, ka puta ake te repera i tona rae i te aroaro o nga tohunga i roto i te whare o Ihowa, i te taha o te aata tahu whakakakara.

²⁰Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi. Siis nad ajasid ta sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Issand oli teda löönud.

²⁰A, ko te tahuritanga o te tino tohunga, o Ataria, ratou ko nga tohunga katoa ki a ia, nana, he repera tera kei tona rae, peia ana ia e ratou i reira; ko ia ano i hohoro te haere, no te mea kua pakia ia e Ihowa.

²¹Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Issanda kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle ning mõistis kohut maa rahvale.

²¹Na he repera a Utia te kingi a taea noatia te ra i mate ai, a noho ana i te whare motuhake, he repera hoki, he mea momotu atu hoki i te whare o Ihowa; a ko tana tama ko Iotama, te rangatira mo te whare o te kingi, hei kaiwhakarite mo te iwi o te whenua,

²²Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.

²²Na ko era atu meatanga a Utia, o mua, o muri, kua oti te tuhituhi e Ihaia poropiti tama a Amoho.

²³Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde matmisväljale, mis kuulus kuningatele, sest nad ütlesid: 'Ta on pidalitõbine.' Ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.

²³Heoi kua moe a Utia ki ona matua, a tanumia iho ki ona matua ki te mara i to nga kingi tanumanga; i mea hoki ratou, He repera ia; a ko tana tama, ko Iotama, te kingi i muri i a ia.