¹Ja Joosija pidas Jeruusalemmas paasapüha Issanda auks; esimese kuu neljateistkümnendal päeval tapeti paasatall.

¹¶ Na ka mahia e Hohia te kapenga ki Hiruharama hei mea ki a Ihowa; patua ana e ratou te kapenga i te tekau ma wha o te marama tuatahi.

²Tema seadis preestrid nende ametisse ja kinnitas nad Issanda koja teenistusse.

²I whakaturia ano e ia nga tohunga ki ta ratou mahi, i whakatenatena ano i a ratou ki nga mahi o te whare o Ihowa.

³Ja ta ütles leviitidele, kes õpetasid kogu Iisraeli ja olid pühitsetud Issandale: 'Pange püha laegas kotta, mille Saalomon, Taaveti poeg, Iisraeli kuningas, on ehitanud; teil pole enam vaja seda õlgadel kanda. Teenige nüüd Issandat, oma Jumalat, ja tema rahvast Iisraeli!

³A i mea ia ki nga Riwaiti, ki nga kaiwhakaako o Iharaira katoa, ara ki te hunga i tapu ki a Ihowa, Whakatakotoria te aaka tapu ki te whare i hanga e Horomona tama a Rawiri, kingi o Iharaira: a kore ake e tau he pikaunga ki runga ki o koutou pokoh iwi; me mahi koutou aianei ki a Ihowa, ki to koutou Atua, ki tana iwi ano, ki a Iharaira.

⁴Ja korraldage endid oma perekondade kaupa rühmadena Taaveti, Iisraeli kuninga eeskirja ja tema poja Saalomoni määruse järgi

⁴Kia ata rite koutou, tenei whare, tenei whare o o koutou matua, i o koutou wehenga, kia rite ki te mea i tuhituhia e Rawiri kingi o Iharaira, ki te mea ano i tuhituhia e tana tama, e Horomona.

⁵ja astuge pühamusse - leviitide perekonnarühmad olgu vastavalt teie vendade, rahva poegade perekondade jaotusele -

⁵Me tu hoki ki te wahi tapu; kia rite ano nga wehenga o nga whare o nga matua o o koutou tuakana, teina, o nga tama a te iwi, a ma tenei, ma tenei, he wehenga o tetahi o nga whare matua o nga Riwaiti.

⁶ja tapke paasatall, pühitsege endid ja valmistage see oma vendadele, tehes, nagu Issand Moosese läbi on käskinud!'

⁶Ka patu ai i te kapenga, ka whakatapu ai i a koutou, ka whakapai ano i o koutou tuakana, teina, kia rite ai ta ratou mahi ki ta Ihowa kupu, i korerotia ra e Mohi.

⁷Ja Joosija annetas rahva poegadele lambaid ja kitsi, lamba- ja kitsetallesid - kõik paasaohvreiks kõigile kohalviibijaile - arvult kolmkümmend tuhat, ja kolm tuhat veist; need olid kuninga omandist.

⁷I homai ano e Hohia ki nga tama a te iwi etahi reme, etahi kuao koati i te kahui, enei katoa mo nga kapenga, hei mea ma te hunga katoa i reira, e toru tekau mano te maha, e toru mano nga puru: no nga taonga enei a te kingi.

⁸Ka tema vürstid annetasid vabatahtlikult rahvale, preestritele ja leviitidele; Hilkija, Sakarja ja Jehiel, Jumala koja eestseisjad, andsid preestritele paasaohvreiks kaks tuhat kuussada talle ja kolmsada veist.

⁸I homai ano e ana rangatira, he mea tapae noa ki te iwi, ki nga tohunga, ki nga Riwaiti. I homai e Hirikia, e Hakaraia, e Tehiere, ara e nga rangatira o te whare o te Atua ki nga tohunga etahi kararehe hei mea kapenga, e rua mano e ono rau, he pu ru hoki e toru rau.

⁹Ja Konanja, ja Semaja ja Netaneel, tema vennad, ja Hasabja, Jeiel ja Joosabad, leviitide ülemad, annetasid leviitidele paasaohvreiks viis tuhat talle ja viissada veist.

⁹Na, ko ona teina, ko Konania, ko Hemaia, ko Netaneere, me nga rangatira o nga riwaiti, me Hahapia, ratou ko Teiere, ko Iotapara, homai ana e ratou ki nga Riwaiti hei mea kapenga, e rima mano o etahi kararehe ano, e rima rau nga puru.

¹⁰Nõnda valmistuti teenistuseks. Siis asusid preestrid oma kohtadele, nõndasamuti leviidid rühmade kaupa, nagu kuningas oli käskinud,

¹⁰Heoi kua rite nga mea mo te mahi, a kau tu nga tohunga ki o ratou turanga, me nga Riwaiti, tenei wehenga, tenei wehenga o ratou, ko ta te kingi hoki i whakahau ai.

¹¹ja nad tapsid paasatalle; preestrid piserdasid verd nende käest ja leviidid nülgisid.

¹¹Na ka patua te kapenga, tauhuihia ana e nga tohunga te toto i homai nei ki o ratou ringa, a na nga Riwaiti i tihore.

¹²Aga nad panid kõrvale põletusohvrid, mis nad pidid andma rahva poegade perekondadele rühmade kaupa ohverdamiseks Issandale, nõnda nagu Moosese raamatus on kirjutatud; ja nõndasamuti oli lugu veistega.

¹²I wehea hoki e ratou nga tahunga tinana, hei hoatu ki nga wehenga o nga whare o nga matua o te iwi, hei whakahere ki a Ihowa, kia rite ai ki te mea i tuhituhia ki te pukapuka a Mohi: pena ana ano ratou ki nga kau.

¹³Ja nad küpsetasid paasatalle korra kohaselt tulel, pühitsetud annid aga keetsid nad pottides, padades ja pannidel, ja viisid need rutates kõigile rahva poegadele.

¹³A tunua ana e ratou te kapenga ki te ahi, rite tonu ta ratou ki te tikanga. Ko era atu mea tapu ia i kohuatia ki te kohua, ki te pata, ki te hopane, a, hohoro tonu te tuwha ma te iwi katoa.

¹⁴Seejärel nad valmistasid iseendile ja preestritele, sest preestrid, Aaroni pojad, olid ööni ohverdamas põletusohvreid ja rasvu; seepärast valmistasid leviidid iseendile ja preestritele, Aaroni poegadele.

¹⁴A muri iho ka taka ma ratou ake ko nga tohunga; i te mahi tonu hoki nga tohunga, nga tama a Arona, i te whakaeke i nga tahunga tinana, i te ngako a po noa; no reira ko nga Riwaiti hei taka ma ratou ko nga tohunga, ko nga tama a Arona.

¹⁵Ja lauljad, Aasafi pojad, olid oma kohal Taaveti, Aasafi, Heemani ja kuninga nägija Jedutuuni käsu kohaselt; ja väravahoidjad olid igas väravas; neil ei olnud vaja oma teenistusest lahkuda, sest nende vennad leviidid valmistasid neile.

¹⁵Na, ko nga kaiwaiata, ko nga tama a Ahapa i to ratou na turanga, ko ta Rawiri hoki ia i whakahau ai, ratou ko Ahapa, ko Hemana, ko Ierutunu matakite a te kingi. Na, ko nga kaitiaki kuwaha i tenei kuwaha, i tenei kuwaha ratou; kahore he tikanga k ia mahua ta ratou mahi, ko o ratou tuakana hoki, ko nga Riwaiti, hei taka ma ratou.

¹⁶Nõnda korraldus kogu Issanda teenistus sel päeval - paasapüha pidamine ja põletusohvrite ohverdamine Issanda altaril - kuningas Joosija käsu kohaselt.

¹⁶Heoi oti ake te mahi katoa ki a Ihowa i taua ra ano, ara te mahi i te kapenga, me te whakaeke ano i nga tahunga tinana ki runga ki te aata a Ihowa, ko ta Kingi Hohia hoki i whakahau ai.

¹⁷Ja kohal viibivad Iisraeli lapsed pidasid seekord paasapüha ja hapnemata leibade püha seitse päeva.

¹⁷Na i mahia i taua wa e nga tama a Iharaira i kitea ki reira te kapenga me te hakari taro rewenakore, e whitu ra:

¹⁸Niisugust paasapüha ei olnud Iisraelis peetud prohvet Saamueli päevist peale; sest ükski Iisraeli kuningaist ei olnud pidanud niisugust paasapüha, nagu pidasid Joosija, preestrid ja leviidid, kogu kohal viibiv Juuda ja Iisrael ja Jeruusalemma elanikud.

¹⁸Kahore hoki he kapenga hei rite mo tera i mahia i roto i a Iharaira, no nga ra ano o Hamuera poropiti: kahore hoki he kapenga i mahia e nga kingi katoa o Iharaira hei rite mo ta Hohia i mahi ai, ratou ko nga tohunga, ko nga Riwaiti, ko Hura kato a, me te hunga o Iharaira i reira, me nga tangata ano o Hiruharama.

¹⁹Joosija kaheksateistkümnendal valitsemisaastal peeti see paasapüha.

¹⁹No te tekau ma waru o nga tau o te kingitanga o Hohia i mahia ai tenei kapenga.

²⁰Pärast kõike seda, kui Joosija oli koja korda seadnud, tuli Egiptuse kuningas Neko sõdima Karkemise vastu Frati jõe ääres; ja Joosija läks temale vastu.

²⁰¶ I muri i tenei katoa, i te mea ka oti i a Hohia te temepara te whakapai ka haere a Neko kingi o Ihipa ki te tatau ki Karakemihi ki te taha o Uparati, a puta ana a Hohia ki te tu i a ia.

²¹Aga see läkitas tema juurde saadikud ütlema: 'Mis on mul sinuga tegemist, Juuda kuningas? Ei ole ma täna tulnud sinu vastu, vaid selle soo vastu, kes minuga sõdib. Jumal on mind käskinud rutata. Jäta rahule Jumal, kes on minuga, et ta sind ei hävitaks!'

²¹Otiia ka tono tangata mai tera ki a ia, hei mea, Ko te aha ta taua, e te kingi o Hura? ehara taku inaianei i te mea ki a koe; engari ki te whare ka whawhaitia nei e ahau; kua mea nei hoki te Atua ki ahau kia hohoro taku. Kei pokanoa koe ki ta te Atua; kei ahau hoki ia, kei whakangaro ia i a koe.

²²Aga Joosija ei hoidunud temast eemale, vaid muutis end tundmatuks, et temaga võidelda; ta ei kuulanud Neko sõnu, mis olid Jumala suust, vaid läks sõdima Megiddo orgu.

²²Kihai ia te mata o Hohia i tahuri atu i a ia. Whakaahua ke ana ia i a ia, he mea kia whawhai raua; kihai ano i rongo ki nga kupu a Neko, no te mangai o te Atua; a haere ana ki te whawhai ki te raorao i Mekiro.

²³Aga kütid ambusid kuningas Joosijat; ja kuningas ütles oma sulastele: 'Viige mind ära, sest ma olen raskesti haavatud!'

²³Na ka kopere nga kaikopere ki a Kingi Hohia. A ka mea te kingi ki ana tangata, Kawea atu ahau; he nui rawa hoki toku tunga.

²⁴Siis ta sulased tõstsid ta sõjavankrist teise vankrisse, mis tal oli, ja viisid ta Jeruusalemma. Ta suri ja ta maeti oma vanemate hauda. Ja kogu Juuda ja Jeruusalemm leinasid Joosijat.

²⁴Na ka tangohia ia e ana tangata i te hariata, a utaina ana ki te tuarua o ana hariata, kawea atu ana ki Hiruharama, a mate iho ia; na tanumia ana ia ki nga urupa o ona matua. A tangihia ana a Hohia e Hura katoa, e Hiruharama.

²⁵Ja Jeremija tegi Joosija pärast nutulaulu; kõik lauljad ja lauljannad on oma nutulauludes rääkinud Joosijast kuni tänapäevani. See kujunes Iisraelis tavaks; ja vaata, need on Nutulauludes kirja pandud.

²⁵A i waiatatia ano e Heremaia he apakura mo Hohia; i korerotia ano a Hohia e nga kaiwaiata, e nga tane, e nga wahine, i a ratou apakura, a taea noatia tenei ra; a waiho iho e ratou hei tikanga ma Iharaira. Nana, kei roto na i nga waiata tangi.

²⁶Ja muud Joosija lood ja tema vagad teod, mis vastasid Issanda Seaduse eeskirjale,

²⁶Na, ko era atu meatanga a Hohia, me ana mahi atawhai, rite tonu ki nga mea i tuhituhia ki te ture a Ihowa,

²⁷tema varasemad ja hilisemad lood, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus.

²⁷Ko ana meatanga o mua, o muri, nana, kei te tuhituhi i te pukapuka o nga kingi o Iharaira, o Hura.