¹Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat; ta ema nimi oli Jediida, Adaja tütar Boskatist.

¹¶ E waru nga tau o Hohia i tona kingitanga, a e toru tekau ma tahi nga tau i kingi ai ia ki Hiruharama. A ko te ingoa o tona whaea ko Ierira, he tamahine na Araia, no Pohokata.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis kõigiti oma isa Taaveti teed, kaldumata paremale või vasakule.

²A tika tonu tana mahi ki te titiro a Ihowa: i haere hoki ia i runga i nga ara katoa o tona tupuna o Rawiri, a kihai i peka ki matau, ki maui.

³Ja see sündis kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal, kui kuningas läkitas kirjutaja Saafani, Mesullami poja, Issanda kotta, öeldes:

³Na i te tekau ma waru o nga tau o Kingi Hohia ka unga e te kingi a Hapana tama a Ataria tama a Mehurama, te kaituhituhi, ki te whare o Ihowa; i mea ia,

⁴'Mine ülempreester Hilkija juurde, et ta võtaks kokku Issanda kotta toodud raha, mis lävehoidjad rahvalt on kogunud,

⁴Haere ki a Hirikia ki te tino tohunga, kia huihuia e ia te moni e kawea ana mai ki roto ki te whare o Ihowa, ta nga kaitiaki o te kuwaha i tango ai i te iwi;

⁵ja et see antaks tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda, et nad annaksid seda Issanda kojas töötegijaile lagunenud koja kohendamiseks:

⁵Ka hoatu ki nga ringa o nga kaimahi o te mahi, o nga kaitohutohu o te whare o Ihowa; a ma ratou e hoatu ki nga kaimahi o te mahi i te whare o Ihowa, hei hanga mo nga wahi pakaru o te whare;

⁶puuseppadele ja ehitustöölistele ja müürseppadele, ja puude ning tahutud kivide ostmiseks, et koda kohendada.

⁶Ki nga kamura, ki nga kaihanga, ki nga kaimahi kohatu; a hei hoko i nga rakau, i nga kohatu tarai, hei hanga mo te whare.

⁷Aga nendega ärgu peetagu arvet nende kätte antava raha osas, vaid nad talitagu ustavalt!'

⁷Otiia kihai i uiuia a ratou meatanga i te moni i hoatu nei ki o ratou ringa; he pono hoki ta ratou mahi.

⁸Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: 'Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.' Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.

⁸Na ka mea a Hirikia tino tohunga ki a Hapana kaituhituhi, Kua kitea e ahau te pukapuka o te ture i te whare o Ihowa. Na ka hoatu e Hirikia te pukapuka ki a Hapana, a korerotia ana e ia.

⁹Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juurde ja tõi kuningale sõna ning ütles: 'Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja andnud tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda.'

⁹Na ka haere a Hapana kaituhituhi ki te kingi, whakahokia ana te korero e ia ki te kingi, i mea ia, Kua ringiringihia e au pononga te moni i kitea ki te whare, a hoatu ana ki nga ringa o nga kaimahi i te mahi, o nga kaitohutohu i te whare o Ihowa.

¹⁰Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: 'Preester Hilkija andis mulle raamatu.' Ja Saafan luges sellest kuningale ette.

¹⁰Na ka whakaatu a Hapana kaituhituhi ki te kingi, ka mea, Kua homai e Hirikia tohunga he pukapuka ki ahau. Na korerotia ana e Hapana ki te aroaro o te kingi.

¹¹Aga kui kuningas kuulis Seaduse raamatu sõna, siis ta käristas oma riided lõhki.

¹¹¶ A, no te rongonga o te kingi i nga kupu o te pukapuka o te ture, ka haea e ia ona kakahu.

¹²Ja kuningas andis käsu preester Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Akborile, Miikaja pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:

¹²Na ka whakahau te kingi ki te tohunga, ki a Hirikia, ratou ko Ahikama tama a Hapana, ko Akaporo tama a Mikaia, ko Hapana kaituhituhi, ko Ahaia tangata a te kingi, ka mea,

¹³'Minge küsitlege Issandat minu ning rahva ja kogu Juuda nimel selle leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis on süttinud põlema meie vastu, sellepärast et meie vanemad ei ole võtnud kuulda selle raamatu sõnu, et teha kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirjutatud!'

¹³Haere, ui atu ki a Ihowa moku, mo tenei iwi, mo Hura katoa hoki, he mea na nga kupu o tenei pukapuka kua kitea nei: he nui hoki te riri o Ihowa kua ngiha nei ki a tatou, no te mea kihai o tatou matua i rongo ki nga kupu o tenei pukapuka, kihai i mahi i nga mea katoa i tuhituhia hei mea ma tatou.

¹⁴Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tikva poja Harhase pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas; ja nad rääkisid temaga.

¹⁴Heoi haere ana a Hirikia tohunga ratou ko Ahikama, ko Akaporo, ko Hapana, ko Ahaia ki a Hurura, ki te wahine poropiti, wahine a Harumu kaitiaki kakahu, he tama hoki tera na Tikiwa tama a Harahaha: i Hiruharama hoki taua wahine e noho ana, i te w ahi tuarua. Na korero ana ratou ki a ia.

¹⁵Ja tema ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:

¹⁵Na ka mea ia ki a ratou, Ko te korero tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, Mea atu ki te tangata nana koutou i unga mai ki ahau,

¹⁶Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse kõigi selle raamatu sõnade kohaselt, mida Juuda kuningas luges,

¹⁶Ko ta Ihowa kupu tenei, Nana, ka kawea atu e ahau he kino ki runga ki tenei wahi, ki runga ano i ona tangata, ara nga kupu katoa o te pukapuka i korerotia na e te kingi o Hura;

¹⁷sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma kõiksugu kätetöödega; mu viha on süttinud põlema selle paiga vastu ega kustu mitte.

¹⁷Mo ratou i whakarere i ahau, i tahu whakakakara ki nga atua ke, he whakapataritari hoki i ahau ki nga mahi katoa a o ratou ringa; koia i ngiha ai toku riri ki tenei wahi, a e kore e tineia.

¹⁸Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema, öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa oled kuulnud:

¹⁸Otiia me ki atu e koutou ki te kingi o Hura nana nei koutou i unga mai ki te ui ki a Ihowa, Ko te kupu tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira; Na mo nga kupu i rongo na koe,

¹⁹Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Issanda ees, kui sa kuulsid, mis ma olen rääkinud selle paiga ja selle elanike kohta, et need saavad jubeduseks ja needesõnaks, ja et sa käristasid oma riided lõhki ning nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand.

¹⁹Na te mea he ngawari tou ngakau, a kua whakaiti koe i a koe ki te aroaro o Ihowa, i a koe ka rongo na ki taku i mea ai mo tenei wahi, mo ona tangata hoki, kia meinga ratou hei ururua, hei kanga; a kua haehae i ou kakahu, kua tangi ki toku aroaro; na kua rongo ano hoki ahau i a koe, e ai ta Ihowa.

²⁰Sellepärast, vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale.' Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.

²⁰Nana, ka huihuia atu koe e ahau ki ou matua, ka huihuia atu ano koe ki tou tanumanga i runga i te rangimarie, a e kore ou kanohi e kite i nga kino katoa e kawea mai e ahau ki tenei wahi. Na whakahokia ana te korero e ratou ki te kingi.