¹Aga Eliisa ütles: 'Kuulge Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand: Homme sel ajal maksab Samaaria väravas pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ka ühe seekli.'

¹¶ A ka mea a Eriha, Whakarongo ki te kupu a Ihowa: ko te kupu tenei a Ihowa, Kia penei apopo ka hokona he mehua paraoa mo te hekere, nga mehua parei e rua mo te hekere, i te kuwaha o Hamaria.

²Siis kostis pealik, kelle käele kuningas toetus, jumalamehele ja ütles: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas see küll võiks sündida?' Aga ta vastas: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'

²Na ka whakahokia e tetahi rangatira, nona nei te ringa i okioki ai te kingi, ki te tangata a te Atua; i mea ia, Nana, ki te hanga e Ihowa he matapihi ki te rangi, ka rite ranei tenei kupu? Ano ra ko ia, Nana, tera ou kanohi e kite, otira e kore k oe e kai i tetahi wahi o taua mea.

³Ja värava suus oli neli pidalitõbist meest ja need ütlesid üksteisele: 'Miks me siin istume, seni kui sureme?

³¶ Na tera etahi tangata tokowha, he repera, i te kuwaha o te keti: a ka mea ratou tetahi ki tetahi, He aha tatou i noho ai i konei a kia mate raano tatou?

⁴Kui me mõtleksime linna minna, siis me sureme seal, sest linnas on nälg; aga kui me jääme siia, siis me sureme samuti. Aga lähme nüüd ja tungime süürlaste leeri: kui nad jätavad meid elama, siis jääme elama; aga kui nad meid surmavad, siis sureme!'

⁴Ki te mea tatou, Tatou ka tomo ki te pa, na ko te matekai kei roto i te pa, a ka mate tatou ki reira: a, ki te noho tatou i konei, ka mate ano tatou. Na, kia haere tatou aianei, kia auraki atu ki te ope o nga Hiriani: ki te whakaorangia tatou e r atou, ka ora tatou: ki te whakamatea, heoi ano, ka mate.

⁵Ja hämarikus võtsid nad kätte, et minna süürlaste leeri; aga kui nad jõudsid süürlaste leeri serva, vaata, siis ei olnud seal ühtegi meest.

⁵Na maranga ana ratou i te mea ka kakarauri, haere ana ki te puni o nga Hiriani: a, no to ratou taenga ki te pito o te puni o nga Hiriani, na kahore o reira tangata.

⁶Sest Issand oli süürlaste sõjaväge lasknud kuulda vankrite mürinat, hobuste hirnumist ja suure väehulga kära, nõnda et nad ütlesid üksteisele: 'Vaata, Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja egiptlaste kuningad, et nad tuleksid meile kallale!'

⁶Na te Ariki hoki i mea kia rongo te ope o nga Hiriani i te haruru hariata, i te haruru hoiho, i te haruru hoki o tetahi ope nui: a ka mea ratou tetahi ki tetahi, Nana, kua utua nga kingi o nga Hiti me nga kingi o nga Ihipiana e te kingi o Iharair a hei whawhai ki a tatou, kia huaki mai ki a tatou.

⁷Seepärast olid nad tõusnud ja hämarikus põgenenud ning olid jätnud maha oma telgid, hobused, eeslid ja leeri, sellisena nagu see oli, ja olid põgenenud, et päästa oma hinge.

⁷Na whakatika ana ratou, rere ana i te mea ka kakarauri, a whakarerea ake o ratou teneti, a ratou hoiho, a ratou kaihe, me nga aha noa o te puni, a rere ana, he wehi kei mate.

⁸Ja kui need pidalitõbised jõudsid leeri serva, siis läksid nad ühte telki ning sõid ja jõid, ja kandsid sealt ära hõbedat, kulda ja riideid, ja läksid ning matsid need maha; siis nad tulid tagasi ja läksid teise telki, kandsid ka sealt ja läksid ning matsid maha.

⁸Na, i te taenga o aua repera ki te pito o te puni, ka tomo ki tetahi teneti, kei te kai, kei te inu, a mauria atu ana te hiriwa i reira, me te koura, me te kakahu, a haere ana, huna ana; na ka hoki ano, ka tomo ki tetahi atu teneti, a ka tango an o i reira, a haere ana, huna ana.

⁹Aga siis ütlesid nad üksteisele: 'Me ei talita õigesti! See päev on hea sõnumi päev. Kui me vaikime ja ootame, kuni hommik koidab, jääme süüdlasteks. Seepärast tulge nüüd, mingem ja kuulutagem seda kuningakojas!'

⁹Na ka mea ratou tetahi ki tetahi, Kahore i te pai ta tatou e mea nei: he ra rongo pai tenei ra, a kei te noho wahangu tatou: ki te tatari tatou kia marama te ata, tera tatou e rokohanga e te he: na reira hoake, ka haere tatou, ka korero ki te wha re o te kingi.

¹⁰Ja nad tulid ning hüüdsid linna väravahoidjaid, jutustasid neile ja ütlesid: 'Me läksime süürlaste leeri, ja vaata, seal ei olnud kedagi ja inimese häält ei olnud kuulda, küll aga olid kinniseotud hobused ja eeslid, samuti olid telgid sellised, nagu need olid olnud.'

¹⁰Heoi haere ana ratou, karanga ana ki te kaitiaki o te kuwaha o te pa: a ka whakaatu ki a ratou, ka mea, I tae matou ki te puni o nga Hiriani, na kahore he tangata o reira, kahore he reo tangata, engari ko nga hoiho anake e here ana, me nga kaihe e here ana, a ko nga teneti e tu ana ano.

¹¹Siis väravahoidjad tõstsid kisa ja sellest teatati kuningakojas.

¹¹Na karangatia ana e ia nga kaitiaki o te kuwaha; a na ratou i korero ki te whare o te kingi i roto atu.

¹²Ja kuningas tõusis öösel üles ning ütles oma sulastele: 'Ma ütlen nüüd teile, mida süürlased meile teevad: nemad teavad, et meil on nälg, ja seepärast läksid nad leerist ära, et pugeda väljale peitu, ise mõeldes: Kui nad tulevad linnast välja, siis me võtame nad elusalt kinni ja läheme linna.'

¹²¶ Na ka whakatika te kingi i te po, a ka mea ki ana tangata, Maku e whakaatu ki a koutou ta nga Hiriani i mea ai ki a tatou. E mohio ana ratou e mate ana tatou i te kai; koia ratou i haere atu ai i te puni ki te parae piri ai, e ki ana, Ki te puta mai ratou i te pa, ka hopukia oratia ratou e tatou, a ka uru tatou ki te pa.

¹³Aga üks tema sulaseist kostis ning ütles: 'Võetagu ometi viis neist hobuseist, kes siin veel alles on; vaata, nendegi saatus on ju nagu kogu Iisraeli hulgal, kes siia on alles jäänud, või nagu kogu Iisraeli hulgal, kes on hukkunud; läkitagem need, siis saame näha!'

¹³Na ka whakahoki tetahi o ana tangata, ka mea, Tangohia oti e etahi kia rima o nga hoiho e toe nei, i mahue nei ki te pa; nana, penei tonu ratou me te huihui katoa o Iharaira kua mahue nei ki konei; nana, rite tonu ratou ki te huihui katoa o Ihar aira kua moti nei: a tonoa atu ratou e tatou kia kite.

¹⁴Siis võeti kaks vankrit hobustega ja kuningas läkitas need Süüria sõjaväele järele, öeldes: 'Minge ja vaadake!'

¹⁴Na tangohia ana e ratou etahi hoiho hariata, e rua, a unga ana e te kingi ki te whai i te ope o nga Hiriani, a i mea ia, Tikina, tirohia.

¹⁵Ja nad läksid neile järele kuni Jordanini, ja vaata, kogu tee oli täis riideid ja riistu, mis süürlased olid rutates maha visanud. Ja käskjalad tulid tagasi ning teatasid kuningale.

¹⁵Na haere ana ratou ki te whai i a ratou a Horano ra ano. Na kapi tonu te huarahi katoa i te kakahu, i nga mea i rukea atu e nga Hiriani i to ratou ponana. Na hoki ana aua tangata ki te korero ki te kingi.

¹⁶Siis rahvas läks välja ja riisus süürlaste leeri. Ja seetõttu maksis pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ühe seekli Issanda sõna kohaselt.

¹⁶Na ka puta te iwi ki waho, kei te pahua i te puni o nga Hiriani. Heoi hokona ana te mehua paraoa mo te hekere, me nga mehua parei e rua mo te hekere, i rite tonu ki ta Ihowa kupu.

¹⁷Kuningas oli paigutanud selle pealiku, kelle käele ta toetus, värava ülevaatajaks; aga rahvas tallas tema väravas surnuks, nõnda nagu jumalamees oli öelnud, kõneldes siis, kui kuningas tuli tema juurde.

¹⁷A i whakaritea e te kingi ko te rangatira i okioki atu nei ia ki tona ringa hei rangatira mo te kuwaha: na takahia iho ia e te iwi ki te kuwaha, a mate ake, i rite tonu ki ta te tangata a te Atua i korero ai, ki tana i korero ra i te haerenga ih o o te kingi ki raro, ki a ia.

¹⁸Sest kui jumalamees oli kuningaga rääkinud ja öelnud: 'Homme sel ajal maksab Samaaria väravas külimit otri ühe seekli ja pool külimittu peent jahu ka ühe seekli',

¹⁸I rite tonu ano ki ta te tangata a te Atua i korero ai ki te kingi, i mea ai, E rua nga mehua parei mo te hekere, kotahi ano hoki mehua paraoa mo te hekere i te kuwaha o Hamaria i te wa penei apopo;

¹⁹siis oli pealik jumalamehele kostnud ja öelnud: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas võiks see sündida?' Ent Eliisa oli vastanud: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'

¹⁹Na ka utua e taua rangatira ki te tangata a te Atua, i mea ia, Nana, ki te hanga e Ihowa he matapihi ki te rangi, ka rite ranei tenei kupu? Na ka mea tera, Nana, tera ou kanohi na e kite; otiia e kore tetahi wahi o taua mea e kainga e koe;

²⁰Ja nõnda sündiski temaga: rahvas tallas ta väravas surnuks.

²⁰I pera tonu te meatanga ki a ia; i takahia hoki ia e te iwi ki te kuwaha, a mate iho ia.