¹Ja pärast sündis, et Taavet küsis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema mõnesse Juuda linna?' Ja Issand vastas temale: 'Mine!' Ja Taavet küsis: 'Kuhu ma lähen?' Ja ta vastas: 'Hebronisse.'

¹¶ Na, i muri iho i tenei, ka ui a Rawiri ki a Ihowa, ka mea, Me haere ranei ahau ki runga, ki tetahi o nga pa o Hura? A ka mea a Ihowa ki a ia, Haere. Ano ra ko Rawiri, Me haere ahau ki hea? A ka mea ia, Ki Heperona.

²Nii läks Taavet sinna, samuti ta mõlemad naised: jisreellanna Ahinoam ja Abigail, karmellase Naabali naine.

²Heoi haere ana a Rawiri ki reira, ratou ko ana wahine tokorua, ko Ahinoama Ietereere, raua ko Apikaira wahine a Napara Karameri.

³Ja Taavet viis sinna ka oma sõjamehed, kes ta juures olid, igaühe koos tema perega; ja nad elasid Hebroni linnades.

³I mauria ano e Rawiri ona hoa, tena tangata me tona whare, tena me tona; a noho ana ratou ki nga pa o Heperona.

⁴Siis tulid Juuda mehed ja võidsid Taaveti seal kuningaks Juuda soole. Kui Taavetile teatati, et need olid Gileadi Jaabesi mehed, kes Sauli maha matsid,

⁴Na ka haere mai nga tangata o Hura, a whakawahia ana a Rawiri e ratou ki reira hei kingi mo te whare o Hura. A ka korerotia ki a Rawiri te korero mo nga tangata o Iapehe Kireara, na ratou i tanu a Haora.

⁵siis läkitas Taavet käskjalad Gileadi Jaabesi meeste juurde ja ütles neile: 'Issand õnnistagu teid, et osutasite seda armastust oma isandale Saulile ja matsite ta maha!

⁵Na ka unga karere a Rawiri ki nga tangata o Iapehe Kirera hei mea ki a ratou, Kia manaakitia koutou e Ihowa mo tenei aroha i whakaputaina e koutou ki to koutou ariki, ara ki a Haora, mo ta koutou tanumanga i a ia.

⁶Osutagu nüüd Issand teile heldust ja truudust! Minagi tahan selle eeskujul teile head teha, sellepärast et te seda tegite.

⁶Na kia whakaputaina mai e Ihowa he aroha, he pono, ki a koutou; ka utua ano hoki koutou e ahau mo tenei mahi pai, mo koutou i mea i tenei mea.

⁷Ja nüüd olgu teie käed tugevad ja olge vahvad! Teie isand Saul on küll surnud, aga Juuda sugu on ju mind võidnud enesele kuningaks!'

⁷Tena ra, kia kaha o koutou ringa aianei, kia maia; kua mate hoki to koutou ariki, a Haora, kua oti ano ahau te whakawahi e te whare o Hura hei kingi mo ratou.

⁸Kuid Abner, Neeri poeg, kes oli Sauli väepealik, võttis Sauli poja Iisboseti ja viis Mahanaimi

⁸¶ Na tera kua mau a Apanere tama a Nere, te rangatira o te ope a Haora, ki a Ihipohete tama a Haora, a kua kawea mai e ia ki tawahi nei, ki Mahanaima;

⁹ning tõstis tema kuningaks Gileadile, aaserlastele, Jisreelile, Efraimile, Benjaminile ja kogu Iisraelile.

⁹A meinga ana e ia hei kingi mo Kireara, mo nga Ahuri, mo Ietereere, mo Eparaima, mo Pineamine, mo Iharaira katoa.

¹⁰Sauli poeg Iisboset oli Iisraeli kuningaks saades nelikümmend aastat vana ja ta valitses kaks aastat; ainult Juuda sugu käis Taaveti järel.

¹⁰E wha tekau nga tau o Ihipohete tama a Haora, i a ia i meinga ai hei kingi mo Iharaira, a e rua nga tau i kingi ai. Ko te whare ia o Hura i whai i a Rawiri.

¹¹Ja aega, mis Taavet oli Juuda soo kuningaks Hebronis, oli seitse aastat ja kuus kuud.

¹¹Na, ko te maha o nga ra i noho ai a Rawiri ki Heperona hei kingi mo te whare o Hura, e whitu tau e ono marama.

¹²Kord läksid Abner, Neeri poeg, ja Sauli poja Iisboseti sulased Mahanaimist Gibeoni.

¹²Na ka haere atu a Apanere tama a Nere, ratou ko nga tangata a Ihipohete tama a Haora, i Mahanaima ki Kipeono.

¹³Aga Joab, Seruja poeg, ja Taaveti sulased läksid ka välja ja nad kohtusid Gibeoni tiigi juures; ühed asusid siiapoole tiiki ja teised sinnapoole tiiki.

¹³Na ka puta atu a Ioapa tama a Teruia me nga tangata a Rawiri, a tutaki ana ratou ki te poka wai i Kipeono: na noho ana ratou, ko enei i tenei taha o te poka, a ko era i tera taha o te poka.

¹⁴Ja Abner ütles Joabile: 'Noored mehed võiksid meie ees hakata mängima sõjamängu!' Ja Joab vastas: 'Hakaku pealegi!'

¹⁴Na ka mea a Apanere ki a Ioapa, Tena, kia whakatika nga tamariki ki te takaro ki to taua aroaro. Ano ra ko Ioapa, Me whakatika ratou.

¹⁵Siis nad tõusid ja astusid ette: kaksteist meest Benjamini ja Sauli poja Iisboseti poolt ja kaksteist Taaveti sulaseist.

¹⁵Katahi ratou ka whakatika, ka haere a tatau atu; kotahi tekau ma rua mo Pineamine, mo Ihipohete tama a Haora, a kotahi tekau ma rua o nga tangata a Rawiri.

¹⁶Ja nad haarasid üksteist peast ning pistsid oma mõõgad üksteisele külje sisse ja langesid üheskoos. Seepärast nimetatakse seda paika Helkat- Hassurimiks; see on Gibeoni juures.

¹⁶Na hopukia ana e ratou te matenga o tana tangata, o tana tangata, a werohia ana a ratou hoari ki te kaokao o tana tangata, o tana tangata; na, hinga ngatahi ana ratou: koia i huaina ai te ingoa o taua wahi, ko Herekata Haturimi; koia tera i Kipe ono.

¹⁷Ja sel päeval sündis väga tugev taplus ning Abnerit ja Iisraeli mehi löödi Taaveti sulaste poolt.

¹⁷Na nui atu te whawhai i taua ra, a patua iho a Apanere ratou ko nga tangata o Iharaira e nga tangata a Rawiri.

¹⁸Ja seal oli kolm Seruja poega: Joab, Abisai ja Asael; ja Asaelil olid kerged jalad, otsekui gasellil väljal.

¹⁸¶ Na tokotoru nga tama a Teruia i reira, ko Ioapa, ko Apihai, ko Atahere; he wae mama hoki a Atahere, koia ano kei tetahi anaterope o te koraha.

¹⁹Ja Asael ajas Abnerit taga ega põiganud Abneri järelt ei paremale ega vasakule.

¹⁹Na ka whai a Atahere i a Apanere; kihai hoki i peka, kihai i haere ki matau, ki maui, i a ia e whai ana i a Apanere.

²⁰Siis Abner pöördus ümber ja küsis: 'Kas see oled sina, Asael?' Ja ta vastas: 'Mina.'

²⁰Katahi a Apanere ka titiro ki muri i a ia, a ka mea, Ko koe tena, e Atahere? A ka mea ia, Ko ahau tenei.

²¹Ja Abner ütles temale: 'Pöördu paremale või vasakule, võta kinni mõni noortest meestest ja võta tema varustus!' Aga Asael ei tahtnud lahkuda tema järelt.

²¹Na ka mea a Apanere ki a ia, Peka atu koe ki tou matau, ki tou maui ranei, ka hopu ai i tetahi o nga tamariki mau, ka tango ai i ona hei kakahu o te riri mou. Otira kihai a Atahere i pai ki te peka ke atu i te whai i a ia.

²²Ja Abner ütles veel kord Asaelile: 'Lahku mu järelt! Miks peaksin sind maha lööma? Kuidas võiksin siis tõsta oma silmi su venna Joabi poole?'

²²Na ka mea ano a Apanere ki a Atahere, Peka atu i te whai i ahau: he aha ahau i patu iho ai i a koe ki te whenua? me pehea hoki e ara ake ai toku mata ki tou tuakana, ki a Ioapa?

²³Aga kui Asael ei tahtnud lahkuda, siis lõi Abner talle piigipäraga kõhtu, nõnda et piik tuli tagant välja; Asael kukkus maha ja suri kohapeal. Ja kõik, kes jõudsid sinna paika, kus Asael oli maha langenud ja surnud, jäid seisma.

²³Otira kihai ia i pai ki te peka ake: heoi werohia iho ia e Apanere ki te take o te tao ki tona puku, a puta rawa te tao i tetahi taha ona; na hinga iho ia ki taua wahi, a mate tonu iho ki reira: na tu katoa te hunga i tae mai ki te wahi i hinga ai a Atahere, i mate ai.

²⁴Aga Joab ja Abisai ajasid Abnerit taga ja nad jõudsid päikeseloojakul Amma künkani, mis on Giiahi kohal Gibeoni kõrbe suunas.

²⁴Otiia ka whai a Ioapa raua ko Apihai a Apanere: a kua heke te ra i to raua taenga ki te puke o Amaha, ki tera i te ritenga atu o Kia, i te huarahi ki te koraha i Kipeono.

²⁵Siis kogunesid benjaminlased Abneri järele üheks jõuguks ja jäid peatuma ühe künka harjale.

²⁵¶ Na ka huihui nga tama a Pineamine ki a Apanere, kotahi tonu to ratou ngohi, a tu ana ratou i runga i te pukepuke kotahi.

²⁶Ja Abner hüüdis Joabile ning ütles: 'Kas siis mõõk peab igavesti sööma? Kas sa ei mõista, et lõpp on kibe? Kas sa ei ütlegi rahvale, et nad loobuksid taga ajamast oma vendi?'

²⁶Katahi ka karanga a Apanere ki a Ioapa, ka mea, Me kai tonu koia te hoari? kahore ano koe kia mohio he kino te tukunga iho? ahea ra koe mea ai ki te iwi ra kia hoki atu i te whai i o ratou teina?

²⁷Ja Joab vastas: 'Nii tõesti kui Jumal elab: kui sa ei oleks rääkinud, siis oleks rahvas alles hommikul loobunud taga ajamast oma vendi.'

²⁷Na ka mea a Ioapa, E ora ana te Atua, me i kahore koe te ki mai na, ina ko a te ata ano te iwi hoki ai i te whai i tona teina, i tona teina.

²⁸Ja Joab puhus sarve; siis peatus kogu rahvas ega ajanud enam Iisraeli taga. Ja nad ei sõdinud enam.

²⁸Heoi whakatangihia ana e Ioapa te tetere, a tu katoa ana te iwi, kihai ano i mea ki te whai i a Iharaira, na mutu ake ta ratou whawhai.

²⁹Siis käisid Abner ja tema mehed kogu selle öö mööda lagendikku ning läksid üle Jordani; ja nad käisid kogu ennelõunase aja ning jõudsid Mahanaimi.

²⁹Na haere ana a Apanere ratou ko ana tangata i te mania, a pau katoa taua po, a whiti ana i Horano, haere ana a puta noa i Pitirono, tae tonu atu ki Mahanaima.

³⁰Ja Joab, lõpetanud Abneri tagaajamise, kogus kokku kõik oma rahva; Taaveti sulaseist oli puudu üheksateist meest ja Asael.

³⁰Na hoki ana a Ioapa i te whai i a Apanere: a no ka huihuia e ia te iwi katoa, na kotahi tekau ma iwa o nga tangata a Rawiri i kore, me Atahere.

³¹Aga Taaveti sulased olid benjaminlastest ja Abneri meestest surnuks löönud kolmsada kuuskümmend meest.

³¹E toru rau e ono tekau ia nga tangata o Pineamine, ara o nga tangata a Apanere, i patua e nga tangata a Rawiri, i mate.

³²Ja nad tõstsid Asaeli üles ning matsid tema ta isa hauda, mis oli Petlemmas. Ja Joab ja tema mehed käisid kogu öö ning jõudsid koiduajaks Hebronisse.

³²Na ka mau ratou ki a Atahere, a tanumia iho ki te tanumanga o tona papa ki Peterehema. Na haere ana a Ioapa ratou ko ana tangata a pau katoa taua po, a marama atu i a ratou i Heperona.