¹Häda muretuile Siionis ja julgeile Samaaria mäel ja rahva tähtsaile meestele, kelle juurde tuleb Iisraeli sugu!

¹¶ Aue, te mate mo te hunga e noho humarie ana i Hiona, mo te hunga hoki e whakawhirinaki ana ki te maunga o Hamaria, nga tangata whai ingoa o te tuatahi o nga iwi, i tae atu nei te whare o Iharaira ki a ratou.

²Minge Kalnesse ja vaadake, ja sealt minge suurde Hamatisse; siis minge alla vilistite Gatti: kas olete neist kuningriikidest paremad? Ons nende maa teie maast suurem?

²Haere tonu ki Karane titiro ai, haere atu i reira ki Hamata nui; haere tonu atu ki Kata o nga Pirihitini: he pai atu ranei i enei kingitanga? nui atu ranei to ratou rohe i to koutou rohe?

³Häda teile, kes te peate kaugeks kurja päeva, aga toote ligidale vägivalla aasta,

³E te hunga e whakamatara atu na i te ra kino, e mea na i te nohoanga o te tutu kia tata mai;

⁴kes te magate elevandiluust voodites ja aelete oma asemeil, sööte talled karjast ja nuumvasikad laudast,

⁴E takoto na i runga i te moenga rei, e wharoro na i runga i o ratou takotoranga, e kai na i nga reme o te kahui, i nga kuao kau o waenganui i te turanga kau;

⁵kes te sepitsete laule naabli saatel, valmistate endile mänguriistu nagu Taavet,

⁵E waiata na i nga waiata poauau ki te rangi hatere; e whakaaroa ana hoki e ratou nga mea whakatangi, e pera ana me Rawiri;

⁶kes te joote karikaist veini ja võiate endid parima õliga, aga Joosepi hukkumine ei tee teile haiget.

⁶E inu ana i te waina o nga peihana, a e whakawahi ana i a ratou ki nga hinu pai rawa; kahore ia o ratou pouri mo te aitua o Hohepa.

⁷Seepärast viiakse nad nüüd vangi esimeste viidavate seas ja nende aelemispeol on lõpp.

⁷Na aianei ko ratou ki mua ka whakaraua atu o te hunga e whakaraua ana, a ka kore te hakari a te hunga i wharoro ra.

⁸Issand Jumal on iseeneses vandunud, Issand, vägede Jumal, ütleb: Ma ei salli Jaakobi kõrkust, ma vihkan tema paleesid; ma loovutan linna ja kõik, kes selles on.

⁸¶ Kua oatitia te Ariki, a Ihowa, e ia ano, e ai ta Ihowa, ta te Atua o nga mano, E whakarihariha ana ahau ki ta Hakopa e whakai na, e kino ana ki ona whare kingi: mo reira ka tukua atu e ahau te pa me nga mea i roto.

⁹Ja kui siis ka kümme meest ühte kotta alles jääb, surevad needki.

⁹Na, ki te toe nga tangata kotahi tekau i roto i te whare kotahi, ka mate ratou.

¹⁰Ja kui kellegi sugulane ja laibapõletaja ta võtab, et luid kojast välja viia, ja küsib siis sellelt, kes on koja kaugeimas nurgas: 'Kas sinu juures on veel keegi?', siis vastab see: 'Ei ole.' Aga teine ütleb: 'Tasa!' Sest Issanda nime ei tohi nimetada.

¹⁰A, ki te tangohia ake tetahi e tona matua keke, ara e te kaitahu mona, kia maua mai ai nga wheua i roto i te whare, a ka mea ia ki te tangata i roto rawa i te whare, He tangata ano ranei tena kei a koe na? a ka mea ia, Kahore; katahi ia ka mea, Whakarongoa; e kore hoki tatou e whakahua i te ingoa o Ihowa.

¹¹Sest vaata, Issand käsib ja suur koda lüüakse tükkideks ning väike koda kildudeks.

¹¹No te mea, nana, kei te whakahau a Ihowa, a ka patua te whare nui ki nga pakaru, te whare iti ki nga ngatata.

¹²Kas hobused saavad joosta kaljul või küntakse seda härgadega, et te pöörate õiguse mürgiks ja õigluse vilja koirohuks,

¹²E rere ranei te hoiho i runga i te kamaka? e parautia ranei a reira ki te kau? i whakaputaina ketia ai e koutou te whakawa hei au, nga hua hoki o te tika hei taru kawa.

¹³teie, kes rõõmustate Lo-Debari pärast, kes ütlete: 'Eks me ole oma jõuga võtnud enestele Karnaimi?'

¹³E koa na hoki koutou ki te kahore noa iho, e mea na, He teka ianei kua riro mai he haona i a tatou, he mea na to tatou uaua?

¹⁴Jah, vaata, ma lasen tõusta teie vastu, Iisraeli sugu, ühe rahva, ütleb Issand, vägede Jumal, ja nad suruvad teid Hamati teelahkmest Lagendikujõeni.

¹⁴Otiia, nana, ka ara i ahau tetahi iwi ki a koutou, e te whare o Iharaira, e ai ta Ihowa, ta te Atua o nga mano, a ka whakatupuria kinotia koutou e ratou i te haerenga atu ki Hamata a tae noa ki te awa o te Arapa.