¹'Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.

¹¶ I whakakitea ano tenei e te Ariki, e Ihowa, ki ahau; na, he kete hua raumati.

²Ja ta küsis: 'Mida sa näed, Aamos?' Ma vastasin: 'Korvitäit küpset puuvilja.' Siis ütles Issand mulle: 'Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp. Enam ma ei lähe temast mööda.

²Na ka mea ia, Ko te aha te kitea ana e koe, e Amoho? Ano ra ko ahau, He kete hua raumati. Ano ra ko Ihowa ki ahau, Kua tae mai te mutunga ki taku iwi, ki a Iharaira: e kore ta ratou e whakarerea noatia e ahau a muri ake nei.

³Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks, ütleb Issand Jumal. Palju on laipu, heidetud igasse paika. Vaikus.'

³He aue ano nga waiata o te temepara i taua ra, e ai ta te Ariki, ta Ihowa; ka maha nga tinana mate i nga wahi katoa; ka akiritia pukutia atu.

⁴Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,

⁴¶ Whakarongo ki tenei, e te hunga i horomia ai te rawakore, i meinga ai te hunga iti o te whenua kia ngohe;

⁵öeldes: 'Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,

⁵E ki ana koutou, A hea pahemo ai te kowhititianga marama, kia hoko witi ai tatou? te hapati hoki, kia whakaputaia atu ai te witi e tatou? ka meinga te epa kia iti, te hekere kia nui, me te teka ki nga pauna tinihanga;

⁶et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?'

⁶Kia hokona ai e tatou nga ware ki te hiriwa, te rawakore ki nga hu e rua; na, ko te witi rukenga me hoko atu.

⁷Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: 'Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!'

⁷Kua oatitia e Ihowa te nui o Hakopa, E kore ahau e wareware ki tetahi o a ratou mahi a ake ake.

⁸Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

⁸E kore ianei te whenua e wiri ki tenei? e kore ianei te hunga katoa e noho ana i reira e tangi? ae ra, ka pari katoa ake nei hoki ano ko te awa; ka akina e te hau, ka hoki iho ano, ka pera me te awa o Ihipa.

⁹'Ja selsamal päeval sünnib,' ütleb Issand Jumal, 'et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.

⁹Na i taua ra, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, ka meinga e ahau te ra kia toene i te awatea, a ka pouri i ahau te whenua i te mea e marama ana ano te ra:

¹⁰Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea. Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast ja teie lõpp peab olema kibe.'

¹⁰Ka puta ke ano i ahau a koutou hakari hei tangihanga, a koutou waiata katoa hei apakura; he taratara taku kakahu mo nga hope katoa; mo nga mahunga katoa he pakira; ka rite i ahau ki te tangihanga ki te huatahi, a ko tona mutunga hei ra mamae.

¹¹'Vaata, päevad tulevad,' ütleb Issand Jumal, 'mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.

¹¹¶ Nana, kei te haere mai nga ra, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, e tukua ai e ahau he hemokai ki te whenua, ehara i te hemokai taro, ehara ano i te matewai; engari he hiahia kia rongo i nga kupu a Ihowa.

¹²Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.

¹²A ka atiutiu atu ratou i tetahi moana ki tetahi moana, i te raki ki te rawhiti; ka kopikopiko, he rapu i te kupu a Ihowa; heoi e kore e kitea.

¹³Sel päeval minestavad janu pärast ilusad neitsid ja noored mehed,

¹³I taua ra ka hemo nga wahine ataahua, me nga taitama, i te matewai.

¹⁴need, kes vandusid Samaaria süüteo juures ja ütlesid: 'Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!' ja: 'Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!' - nad langevad ega tõuse enam.'

¹⁴Na, ko te hunga e oati ana i te he o Hamaria, e ki ana, Kei te ora tou Atua, e Rana; me tenei, Kei te ora te tikanga o Peerehepa; ka taka rawa ratou, e kore ano e ara a muri ake nei.