1Kui Issand, su Jumal, on hävitanud need rahvad, kelle maa Issand, su Jumal, annab sulle, ja kui sa oled nad välja tõrjunud ning elad nende linnades ja kodades,
1¶ E whakangaromia e Ihowa, e tou Atua, nga iwi no ratou nei te whenua ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe, a ka riro to ratou wahi i a koe, a ka noho koe ki o ratou pa, ki o ratou whare:
2siis eralda enesele kolm linna keset oma maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida.
2Me wehe e koe kia toru nga pa mou i waenganui o tou whenua, ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe, hei kainga pumau.
3Ehita enesele teed ja jaota kolmeks oma maa-ala, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ja see sündigu selleks, et sinna võiks põgeneda iga tapja.
3Whakapaia e koe he huarahi, ka tapahi i nga rohe o tou whenua, ka whakawhiwhia nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe, kia toru nga wahanga, hei rerenga atu mo nga tangata whakamate katoa.
4Ja nõnda on lugu tapjaga, kes põgeneb sinna, et jääda elama: kui keegi tahtmatult tapab oma ligimese ega ole teda varem vihanud,
4A ko te ahua tenei mo te tangata whakamate, e rere ai ki reira, e ora ai hoki: ara ki te patua e ia tona hoa he mea urupa, kahore hoki ona kino ki a ia i mua atu;
5nõnda nagu see, kes läheb oma ligimesega metsa puid raiuma ja ta käsi viibutab kirvest, et langetada puud, aga raud lendab ära varre otsast ja tabab ligimest, nõnda et ta sureb - see võib põgeneda ühte neist linnadest, et ta võiks jääda elama,
5Penei me te tangata ka haere tahi raua ko tona koa ki te ngahere ki te tapahi rakau, a ka aki atu tona ringa i te toki ki te tua i te rakau, na ka maunu te pane i te kakau, pono tonu ki tona hoa, a mate iho; na ka rere atu ia ki tetahi o aua pa, a ka ora:
6et veritasunõudja ei ajaks tapjat taga, kui ta süda ägestub, ega saaks teda kätte juhul, kui tee on pikk, ega lööks teda hingetuks - ei ole too ju surma väärt, sest ta ei ole teda varem vihanud.
6Kei whai te kaitakitaki toto i te tangata whakamate, i te mea e pawerawera ana tona ngakau, a ka hopu i a ia, he roa hoki no te huarahi, a ka patu i a ia; kihai ia i tika te mate mona, no te mea kahore ia i kino ki a ia i mua atu.
7Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Eralda enesele kolm linna!
7Koia taku e whakahau atu nei ki a koe, e mea nei, Me wehe e koe kia toru nga pa mou.
8Ja kui Issand, sinu Jumal, laiendab su maa-ala, nagu ta su vanemaile on vandega tõotanud, ja annab sulle kogu selle maa, mille ta on lubanud anda su vanemaile,
8A ki te whakanui a Ihowa, tou Atua, i tou rohe, ki te rite ki tana i oati ai ki ou matua, a ka homai e ia te whenua katoa i mea ai ia kia homai ki ou matua;
9kui sa hoolsasti pead kõiki neid käske, tehes, mis mina täna sind käsin, armastades Issandat, oma Jumalat, ja käies tema teedel kogu oma eluaja, siis lisa veel kolm linna juurde neile kolmele,
9Ki te puritia e koe, ki te mahia enei whakahau katoa, e whakahau atu nei ahau ki a koe i tenei ra, ara kia aroha ki a Ihowa, ki tou Atua, kia haere hoki i ona huarahi i nga ra katoa; ko reira koe tango ai kia toru atu nga pa mou, hei tapiri mo en a pa e toru:
10et ei valataks süütut verd su maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ega tuleks veresüü sinu peale.
10Kei whakahekea te toto harakore ki waenganui o tou whenua, ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe hei kainga, kei whakairia hoki te toto ki runga ki a koe.
11Aga kui keegi vihkab oma ligimest ja varitseb teda ja kipub temale kallale ja lööb ta surnuks ning põgeneb ühte neist linnadest,
11Engari ia ki te kino tetahi ki tona hoa, a ka whanga ki a ia, ka whakatika hoki ki a ia, ka patu rawa i a ia, no ka mate ia; a ka rere ia ki tetahi o aua pa:
12siis tema linna vanemad läkitagu järele ja lasku ta sealt ära tuua, andku ta veritasunõudja kätte ja ta surgu!
12Na me tono e nga kaumatua o tona pa, ka tiki atu hoki i a ia i reira, ka hoatu i a ia ki te ringa o te kaitakitaki toto, kia mate ai ia.
13Su silm ärgu andku temale armu, vaid kõrvalda süütult valatav veri Iisraelist, et su käsi hästi käiks!
13Kei tohu tou kanohi i a ia, engari me whakakahore e koe te toto harakore i roto i a Iharaira, kia whiwhi ai koe ki te pai.
14Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud piirimärki su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida!
14¶ Kei nekehia ketia e koe te rohe o tou hoa, i rohea ai e nga tangata onamata, ki tou kainga e nohoia e koe i te whenua ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe hei kainga.
15Ärgu astugu kellegi vastu üles ainult üks tunnistaja mõne süüteo või mõne patu pärast, ükskõik missuguse tehtud patu pärast - alles kahe või kolme tunnistaja sõna põhjal saab asi selgeks.
15Kei whakatika ki te tangata te kaiwhakaatu kotahi mo te kino, mo tetahi hara ranei, ahakoa he aha, e hara ai ia: ma te kupu a nga kaiwhakaatu tokorua, ma te kupu ranei a nga kaiwhakaatu tokotoru, e whakatikaia ai te korero.
16Kui valetunnistaja astub üles kellegi vastu, süüdistades teda mõnes üleastumises,
16Ki te whakatika tetahi kaiwhakaatu teka ki tetahi tangata, hei korero teka i mahi ia i te he;
17siis astugu mõlemad mehed, kes on riius, Issanda ette, preestrite ja neil päevil olevate kohtumõistjate ette.
17Na me tu nga tangata tokorua, na raua nei te totohe, ki te aroaro o Ihowa, ki te aroaro hoki o nga tohunga ratou ko nga kaiwhakawa e whakariterite ana i aua ra;
18Ja kohtumõistjad kuulaku hästi järele, ja vaata, kui tunnistaja on valetunnistaja, kes on valet tunnistanud oma venna kohta,
18Na me whakataki marie e nga kaiwhakawa; a ka kitea he kaiwhakaatu teka te kaiwhakaatu, he teka tana korero mo tona teina;
19siis te peate temaga talitama nõnda, kuidas tema mõtles talitada oma vennaga. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
19Na peratia ia e koutou me tana i whakaaro ai kia meatia ki tona teina: penei ka whakakorea te kino i roto i a koe.
20Sellest kuulgu ka teised ja kartku, nõnda et nad enam kunagi ei tee niisugust kurja su keskel!
20A ka rongo te nuinga, a ka wehi, e kore hoki e mea i te kino pera i roto i a koe a muri.
21Su silm ärgu andku armu: hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu!
21Kaua ano tou kanohi e tohu; ko to te ora utu he ora, to te kanohi he kanohi, to te niho he niho, to te ringa he ringa, to te waewae he waewae.