¹Ja kui sa tuled maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks ja sa vallutad selle ning elad seal,

¹¶ A tenei ake, a te wa e tae ai koe ki te whenua e homai e Ihowa, e tou Atua, ki a koe hei kainga tuturu, a ka riro a reira i a koe, a ka noho koe ki reira;

²siis võta maa kõigest uudseviljast, mis sa saad saagiks oma maalt, mille Issand, su Jumal, sulle annab, pane korvi ja mine paika, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks!

²Na ka tango koe i etahi o nga mea matamua o nga hua katoa o te whenua, e mauria mai e koe i tou oneone, ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe; a me whawhao e koe ki te kete, ka haere ai ki te wahi e whiriwhiri ai a Ihowa, tou Atua, kia waiho tona ingoa ki reira.

³Ja mine preestri juurde, kes neil päevil on ametis, ja ütle temale: 'Mina kuulutan täna Issandale, su Jumalale, et ma olen jõudnud sellele maale, mille Issand vandega meie vanemaile oli tõotanud anda meile.'

³Na ka haere koe ki te tohunga e minita ana i aua ra, ka mea ki a ia, Tenei ahau te korero nui nei i tenei ra ki a Ihowa, ki tou Atua, kua tae mai ahau ki te whenua i oati ai a Ihowa ki o tatou matua kia homai ki a tatou.

⁴Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette!

⁴Na ka tango te tohunga i te kete i tou ringa, ka whakatakoto hoki ki mau o te aata a Ihowa, a tou Atua.

⁵Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: 'Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja arvurikkaks rahvaks.

⁵Ko reira koe oho atu ai, mea ai ki te aroaro o Ihowa, o tou Atua, Ko toku matua he Hiriani, i ora noa i te mate; a haere ana ia ki raro, ki Ihipa, a noho ana i reira, he hunga torutoru; na meinga ana ia hei iwi nui i reira, he kaha, he tini:

⁶Egiptlased aga kohtlesid meid kurjasti ja rõhusid meid ning panid meile peale raske orjuse.

⁶Na tukinotia ana matou e nga Ihipiana, whakawhiua ana matou, a he kino ta ratou whakamahinga i a matou:

⁷Siis me kisendasime Issanda, oma vanemate Jumala poole, ja Issand kuulis meie häält ning nägi meie viletsust, meie vaeva ja meie häda.

⁷A ka tangi matou ki a Ihowa, ki te Atua o o matou matua, na whakarongo mai ana a Ihowa ki to matou reo, titiro mai ana ki to matou whakawhiunga, ki to matou whakamahinga, ki to matou tukinotanga:

⁸Ja Issand viis meid Egiptusest välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega suure hirmu saatel, tunnustähtedega ja imetegudega.

⁸Na whakaputaina mai ana matou e Ihowa i Ihipa ki te ringa kaha, ki te takakau maro tonu, me te whakamataku nui, me nga tohu, me nga merekara:

⁹Ja ta tõi meid siia paika ning andis meile selle maa, maa, mis piima ja mett voolab.

⁹A kawea mai ana matou e ia ki tenei wahi, a homai ana ki a matou tenei whenua, he whenua e rerengia ana e te waiu, e te honi.

¹⁰Ja nüüd, vaata, ma toon selle maa uudsevilja, mille sina, Issand, mulle oled andnud.' Ja aseta see Issanda, oma Jumala ette ning kummarda Issanda, oma Jumala ees,

¹⁰Na, titiro, kau kawea mai nei e ahau nga hua matamua o te whenua i homai nei e koe, e Ihowa, ki ahau. Katahi koe ka whakatakoto atu ki te aroaro o Ihowa, o tou Atua, me te koropiko ano ki te aroaro o Ihowa, o tou Atua:

¹¹ja tunne rõõmu kõigest heast, mida Issand, su Jumal, on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!

¹¹Ka koa hoki ki nga mea pai katoa i homai e Ihowa, e tou Atua, ki a koutou ko tou whare, a koe, me te Riwaiti me te manene i roto i a koe.

¹²Kui sa oled õiendanud kümnise, kogu oma saagi kümnise kolmandal aastal, kümniseaastal, ja oled andnud leviidile, võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, et nad sööksid su väravais ja nende kõhud saaksid täis,

¹²¶ Ka pae nga whakatekau katoa o au hua i te toru o nga tau, i te tau whakatekau, me hoatu e koe ki te Riwaiti, ki te manene, ki te pani, ki te pouaru, kia kainga i roto i ou kuwaha, a ka makona;

¹³siis ütle Issanda, oma Jumala ees: 'Ma olen oma kojast ära toonud pühitsetud osa ja olen seda andnud ka leviidile ja võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, kõik sinu käsku mööda, mille sa mulle andsid; ma ei ole astunud üle sinu käskudest ega ole neid unustanud.

¹³A ka mea koe ki te aroaro o Ihowa, o tou Atua Kua poto mai i ahau i roto i toku whare nga mea tapu, kua hoatu ano e ahau ki te Riwaiti, ki te manene, ki te pani, ki te pouaru, kua rite i ahau au whakahau katoa i whakahau ai koe ki ahau; kahore a hau i whakapaheke i tetahi o au whakahau, kahore ano i wareware:

¹⁴Ma ei ole sellest midagi söönud, kui mul oli lein, ma ei ole sellest midagi kõrvaldanud, kui ma olin roojane, ja ma ei ole sellest midagi andnud surnule. Ma olen kuulnud Issanda, oma Jumala häält ja ma olen teinud kõik, nõnda nagu sa mind oled käskinud.

¹⁴Kihai i kainga e ahau tetahi wahi i ahau e noho taua ana; kihai i tangohia e ahau tetahi wahi mo te poke, kihai ano hoki i hoatu hei mea tupapaku: i whakarongo ahau ki te reo o Ihowa, o toku Atua, rite tonu aku mahi ki nga mea katoa i whakahaua e koe ki ahau.

¹⁵Vaata oma pühast eluasemest, taevast, ja õnnista oma Iisraeli rahvast ja maad, mille sa meile oled andnud, nagu sa vandega tõotasid meie vanemaile, maa, mis piima ja mett voolab!'

¹⁵Titiro iho i tou nohoanga tapu, i te rangi, manaakitia hoki tau iwi, a Iharaira, me te oneone i homai nei e koe ki a matou, pera me tau i oati ai ki o matou matua, he whenua e rerengia ana e te waiu e te honi.

¹⁶Täna käsib Issand, su Jumal, sind teha nende määruste ja seadluste järgi: pea ja täida neid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!

¹⁶¶ No tenei ra a Ihowa, tou Atua, i whakahau ai i a koe, kia mahia enei tikanga, me enei whakaritenga: na puritia e koe, mahia, e tou ngakau katoa, e tou wairua katoa.

¹⁷Sa oled täna lasknud Issandat öelda, et ta tahab olla sulle Jumalaks, et sul tuleb käia tema teedel ja pidada tema määrusi, käske ja seadlusi ja kuulata tema häält.

¹⁷Kua whakaae koe i tenei ra ki a Ihowa hei Atua mou, kia haere i ana huarahi, kia whakaritea hoki ana tikanga, me ana whakahau, me ana whakaritenga, kia rongo ano hoki ki tona reo:

¹⁸Ja Issand on täna lasknud sind öelda, et sa tahad olla temale omandrahvaks, nõnda nagu ta sulle on rääkinud, ja et sa tahad pidada kõiki tema käske,

¹⁸A kua whakaae hoki a Ihowa ki a koe i tenei ra hei iwi mana, motuhake rawa, hei pera me tana i korero ai ki a koe, hei pupuri hoki i ana whakahau katoa;

¹⁹et ta tõstaks sind kõrgemale kõigist rahvaist, keda ta on loonud, kiituseks, kuulsuseks ja iluks, ja et sa oleksid pühaks rahvaks Issandale, oma Jumalale, nagu ta on rääkinud.'

¹⁹Hei mea kia teitei ake koe i nga iwi katoa i hanga e ia, te whakamoemiti, te ingoa, te kororia; kia waiho hoki koe hei iwi tapu ma Ihowa, ma tou Atua, hei pera me tana i korero ai.