¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹¶ A i korero a Ihowa ki a Mohi, i mea,

²'Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!'

²Whakatapua maku nga mea matamua katoa; nga mea katoa a nga tama a Iharaira e oroko puta mai ana i te kopu, a te tangata, a te kararehe, maku.

³Ja Mooses ütles rahvale: 'Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!

³A i mea a Mohi ki te iwi, Kia mahara ki tenei ra i haere atu ai koutou i Ihipa, i te whare pononga; he kaha hoki te ringa i whakaputaina ai koutou e Ihowa i konei: kaua hoki te taro rewena e kainga.

⁴Täna, aabibikuus, te lähete välja.

⁴Ko te ra tenei i haere atu ai koutou, ko Apipi te marama.

⁵Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.

⁵Na ka kawea koe a mua e Ihowa ki te whenua o nga Kanaani, o nga Hiti, o nga Amori, o nga Hiwi, o nga Iepuhi, i oati ai ia ki ou matua ka hoatu ki a koe, he whenua e rerengia ana e te waiu, e te honi, ko reira koe mahi ai i tenei mea, i tenei mara ma ano.

⁶Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!

⁶E whitu nga ra e kai ai koe i te taro rewenakore, a hei te ra whitu te hakari a Ihowa.

⁷Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!

⁷E whitu nga ra e kainga ai te taro rewenakore: aua hoki te taro rewena e kitea ki a koe; aua ano e kitea ki a koe he rewena i ou rohe katoa.

⁸Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.

⁸A mau e korero ki tau tama i taua ra, e mea, Mo ta Ihowa i mea ai ki ahau tenei, i toku haerenga mai i Ihipa.

⁹See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.

⁹Hei tohu ano tena ki a koe i tou ringa, hei whakamahara hoki ki waenganui i ou kanohi; kia mau ai te ture a Ihowa i roto i tou waha: he kaha hoki te ringa i whakaputaina ai koe e Ihowa i Ihipa.

¹⁰Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!

¹⁰Na kia mau ki tenei tikanga i tona wa ano, i tenei tau, i tenei tau.

¹¹Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,

¹¹¶ Na ka kawea koe e Ihowa ki te whenua o nga Kanaani, ki tana i oati ai ki a koutou ko ou matua, a ka homai a reira e ia ki a koe,

¹²siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!

¹²Ko reira wehea ai e koe ma Ihowa nga mea katoa e puta tuatahi mai ana i te kopu, me nga matamua katoa o au kararehe; ko nga tane ma Ihowa.

¹³Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!

¹³Otiia, me utu e koe ki te reme nga matamua katoa a te kaihe; a ki te kahore e utua e koe, whatiia tona kaki: ko nga matamua katoa hoki a te tangata, i roto i au tamariki, me utu e koe.

¹⁴Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.

¹⁴A, tenei ake, ki te ui tau tama ki a koe a mua, ki te mea, He aha tenei? Na ka mea ki a ia, He kaha te ringa i whakaputaina mai ai matou e Ihowa i Ihipa, i te whare pononga:

¹⁵Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.

¹⁵A, i te mea ka pakeke a Parao ki te tuku i a matou, na patua iho e Ihowa nga matamua katoa o te whenua o Ihipa, te matamua a te tangata, te matamua ano hoki a te kararehe: na reira i patua ai e ahau ma Ihowa nga mea katoa e puta tuatahi mai ana i te kopu, nga toa; ko nga matamua katoa ia o aku tama e utua ana e ahau.

¹⁶See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!'

¹⁶A, hei tohu tena ki tou ringa hei pare ki waenganui i ou kanohi: he kaha hoki te ringa i whakaputaina mai ai matou e Ihowa i Ihipa.

¹⁷Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,

¹⁷¶ A, i te tukunga o te iwi e Parao, kihai a Ihowa i arahi i a ratou na te huarahi i te whenua o nga Pirihitini, ahakoa tata tera: i mea hoki te Atua, Kei awangawanga te iwi, ua kite ratou i te pakanga, a ka hoki ki Ihipa:

¹⁸vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.

¹⁸Engari i arahina awhiotia te iwi e te Atua na te huarahi i te koraha o te Moana Whero: a haere topuni ana nga tama a Iharaira i te whenua o Ihipa.

¹⁹Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: 'Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!'

¹⁹I maua atu ano e Mohi nga wheua o Hohepa; nana hoki i whakaoati marie nga tama a Iharaira, i mea, Ka tikina mai koutou, ka ata tirohia e te Atua; a ma koutou e mau atu oku wheua i konei.

²⁰Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.

²⁰A ka turia mai e ratou i Hukota, a noho rawa ki Etama, ki te pito o te koraha.

²¹Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.

²¹A haere ana a Ihowa i mua i a ratou, i te pou kapua i te awatea, hei arahi i a ratou i te huarahi; i te pou kapura ano i te po, hei whakamarama i a ratou; kia haere ai ratou i te ao, i te po.

²²Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.

²²Kihai i tangohia e ia te pou kapua i te aroaro o te iwi i te awatea, me te pou kapura hoki i te po.