¹Minu juurde tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad istusid mu ees.

¹¶ Katahi ka haere mai etahi o nga kaumatua o Iharaira ki ahau, noho ana i toku aroaro.

²Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²Na ka puta mai te kupu a Ihowa ki ahau: i mea ia,

³'Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?

³E te tama a te tangata, kua oti i enei tangata a ratou whakapakoko te whakaara ki o ratou ngakau, kua waiho e ratou te tutukitanga waewae, to ratou he, ki mua i o ratou mata; kia rapua koia e ratou he tikanga i ahau?

⁴Seepärast räägi nendega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Igale Iisraeli soost mehele, kes võtab oma ebajumalad südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb siis prohveti juurde, temale kostan mina, Issand ise, tema paljude ebajumalate pärast,

⁴Mo reira korero ki a ratou, mea atu ki a ratou, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa: Ko te tangata o te whare o Iharaira e whakaara ana i ana whakapakoko ki tona ngakau, e whakatakoto ana i te tutukitanga waewae, i tona he, ki mua i tona mata, a e haere mai ana ki te poropiti; ko taku, ko ta Ihowa, e whakahoki ai ki taua tangata i haere mai ra, ka rite ki te maha o ana whakapakoko;

⁵et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest, sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate tõttu!

⁵Kia hopukia ai te whare o Iharaira i roto i o ratou ngakau; kua tangata ke hoki ratou katoa ki ahau, na a ratou whakapakoko hoki.

⁶Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma palged kõigist oma jäledatest häbitegudest!

⁶Mo reira mea atu ki te whare o Iharaira, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Ripeneta, tahuri mai i a koutou whakapakoko; tahuri mai ano o koutou mata i a koutou mea whakarihariha katoa.

⁷Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Issand, ise.

⁷Na, ko te tangata o te whare o Iharaira, ko te tautangata ano e noho ana i roto i a Iharaira, e whakatangata ke ana ki ahau, e whakaara ana i ana whakapakoko ki tona ngakau, e whakatakoto ana i te tutukitanga waewae, i tona he, ki mua i tona mata, a e haere mai ana ki te poropiti ki te rapu i taku tikanga i a ia; maku ake ano, ma Ihowa, e whakahoki kupu ki a ia.

⁸Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märklauaks ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te saate tunda, et mina olen Issand.

⁸Ka u atu hoki toku mata ki taua tangata, ka meinga ia e ahau he miharotanga hei tohu, hei whakatauki, ka hatepea atu ano ia e ahau i roto i taku iwi; a ka mohio koutou ko Ihowa ahau.

⁹Ja kui prohvet laseb ennast eksitada ning ütleb sõna, siis olen mina, Issand, selle prohveti eksitaja; ja ma sirutan oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast.

⁹Na, ki te he te poropiti i tana korerotanga i tetahi kupu, naku, na Ihowa, taua poropiti i he ai, ka pa toku ringa ki a ia, a ka ngaro ia i ahau i roto i taku iwi, i a Iharaira.

¹⁰Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka prohveti süü -,

¹⁰Ka waha ano e ratou to ratou he; ko te he o te poropiti ka rite ki te he o te tangata e rapu tikanga ana i a ia:

¹¹et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb Issand Jumal.'

¹¹He mea kia kore ai te whare o Iharaira e kotiti atu i te whai i ahau a muri ake nei, kei poke ano ratou a muri ake nei i o ratou pokanga ketanga katoa; engari kia waiho ai ratou hei iwi maku, ko ahau hoki hei Atua mo ratou, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

¹²Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹²¶ I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,

¹³'Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti truudusetu, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja loomad,

¹³E te tama a te tangata, ki te hara te whenua ki ahau, ki te nui rawa te he, a ka totoro toku ringa ki reira, a ka whati i ahau tona tokotoko, te taro; ka unga ano e ahau te hemokai ki reira, ka hatepea ano e ahau te tangata me te kararehe o reir a:

¹⁴ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel ja Iiob, siis päästaksid nad oma õiguse tõttu ainult omaenese hinged, ütleb Issand Jumal.

¹⁴Ahakoa ko enei tangata tokotoru, ko Noa, ko Raniera, ko Hopa, i reira, ko o ratou wairua ake e ora i a ratou i to ratou tika, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

¹⁵Või kui ma lasen kurjad metsloomad käia mööda maad ja selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see pole läbitav metsloomade tõttu,

¹⁵Ki te meinga e ahau he kirehe kino kia tika na waenganui i te whenua, a ka kore i a ratou, ka whakamotitia, a kahore he tangata e haere ana i reira i te wehi o nga kirehe:

¹⁶siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks oma poegi ega tütreid, vaid nad pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks.

¹⁶Ahakoa ko enei tangata tokotoru i reira, e ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, e kore e ora nga tama, nga tamahine, i a ratou; ko ratou anake e ora, ka whakamotitia ia te whenua.

¹⁷Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen: 'Mõõk, käi maa läbi!' ning hävitan sealt inimesed ja loomad,

¹⁷Ki te kawea atu ranei e ahau te hoari ki runga ki taua whenua, a ka mea, E tika, e te hoari, na waenganui i te whenua; a ka hatepea atu e ahau te tangata me te kararehe o reira:

¹⁸ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poegi ega tütreid, vaid nemad üksi pääseksid.

¹⁸Ahakoa ko enei tangata tokotoru i reira, e ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, e kore e ora nga tama, nga tamahine i a ratou; ko ratou anake e ora.

¹⁹Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja loomi,

¹⁹Ki te tukua ranei e ahau te mate uruta ki taua whenua, a ka ringihia e ahau toku weriweri ki runga ki taua wahi, he mea toto, kia hatepea atu ai te tangata me te kararehe o reira:

²⁰ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poega ega tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu.

²⁰Ahakoa ko Noa, ko Raniera, ko Hopa, i reira, e ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, e kore te tama, te tamahine ranei e ora i a ratou; ko ratou anake e ora i to ratou tika.

²¹Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Jah, kui ma läkitan oma neli kurja nuhtlust: mõõga, nälja, kurjad metsloomad ja katku Jeruusalemma kallale, et sealt hävitada inimesi ja loomi,

²¹No te mea ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Tera noa ake ina tukua e ahau aku whakawa kino e wha te hoari, te hemokai, te kirehe kino, te mate uruta ki Hiruharama, hei hatepe atu i te tangata, i te kararehe o reira.

²²vaata, siis jääb sinna järele pääsenuid, kes toovad sealt välja oma poegi ja tütreid; vaata, need tulevad välja teie juurde ja te näete nende viise ja tegusid, ja te võite endid trööstida õnnetuse pärast, mis ma Jeruusalemmale olen toonud, kõige pärast, mis ma talle olen toonud.

²²Otiia, nana, ka toe etahi morehu ki reira, a ka whakaputaina he tama, he tamahine: nana, ka puta ratou ki a koutou, a ka kite koutou i to ratou ara, i a ratou mahi: ka whai whakamarietanga ano koutou mo te kino i kawea e ahau ki Hiruharama, ara mo nga mea katoa i kawea e ahau ki taua wahi.

²³Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja tegusid; ja te saate tunda, et ma ei ole mitte asjata teinud kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jumal.'

²³Ka whai whakamarietanga ano koutou i a ratou, ina kite koutou i to ratou ara, i a ratou mahi: a ka mohio koutou, na, ko taku mahinga i nga mea katoa i mahia e ahau ki reira, ehara i te mea kore take, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.