Estonian

Maori

Ezekiel

16

1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
1¶ I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,
2'Inimesepoeg, ilmuta Jeruusalemmale tema häbiteod
2E te tama a te tangata, meinga a Hiruharama kia mohio ki ana mea whakarihariha,
3ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal Jeruusalemmale: Sinu päritolu ja sinu põlvnemine on kaananlaste maalt; sinu isa oli emorlane ja sinu ema hetitar.
3Mea atu, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, ki Hiruharama: Ko tou take, ko tou wahi i whanau ai koe, ko te whenua o te Kanaani: ko te Amori tou papa, a ko tou whaea he Hiti.
4Ja su sünd oli nõnda: päeval, mil sa sündisid, ei lõigatud su nabavääti, sind ei pestud veega, sind ei hõõrutud soolaga ega mähitud mähkmeisse.
4Na, ko tou whanautanga, i te ra i whanau ai koe, kihai tou uho i tapahia, kihai ano koe i horoia ki te wai kia ma ai; kihai rawa ano koe i meatia ki te tote, kihai rawa i takaia.
5Ükski silm ei kurvastanud sinu pärast, et ta kaastundest sinu vastu oleks sulle teinud ühegi neist asjust, vaid sind visati lagedale väljale; nõnda põlastatud oli su hing päeval, mil sa sündisid.
5Kihai tetahi kanohi i aroha ki a koe, kihai i meatia ki a koe tetahi o enei mea, he mahi tohu ki a koe; heoi he mea maka atu koe ki te mata o te parae, he mea whakarihariha hoki tou tinana i te ra i whanau ai koe.
6Aga mina läksin sinust mööda ja nägin sind siplemas oma veres, ja ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: 'Jää elama!' Jah, ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: 'Jää elama,
6¶ Na, i toku haerenga atu ma tou taha, a ka kite ahau i a koe e oke ana i roto i ou toto, ka mea atu ahau ki a koe, Ahakoa kei roto koe i ou toto, e ora; ae ra, i mea atu ahau ki a koe, Ahakoa kei roto koe i ou toto, e ora.
7ma kasvatan sind nagu lillekest väljal!' Ja sa kasvasid, sirgusid suureks ja sulle tuli küpsusaeg: su rinnad paisusid ja sulle võrsusid karvad; aga veel olid sa alasti ja paljas.
7I meinga ano koe e ahau kia tini, kia rite ki nga tupu o te mara; heoi kua tokomaha koe, kua nui, kua tae ano koe ki nga whakapaipai ataahua; kua pupuku ou u kua tupu ou makawe; i mua hoki e noho tahanga ana koe, kahore he kakahu.
8Siis ma läksin sinust mööda ja nägin sind, ja vaata, sa olid jõudnud armastusikka. Ma laotasin oma hõlma su üle ja katsin su alastuse. Ja ma vandusin sulle ning tegin sinuga lepingu, ütleb Issand Jumal, ja sa said minu omaks.
8Na, i toku haerenga atu i tou taha, ka kite ahau i a koe, na he wa no te aroha te wa i a koe; na hipokina iho e ahau te remu o toku ki runga ki a koe, uhia ana koe e ahau, i a koe e noho tahanga ana; ae ra, oati ana ahau ki a koe, uru ana taua ki te kawenata, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, a riro mai ana koe i ahau.
9Siis ma pesin sind veega, loputasin su pealt vere ja võidsin sind õliga.
9Katahi ka horoia koe e ahau ki te wai; ae ra, ata horoia atu ana e ahau ou toto i a koe; a pania ana koe e ahau ki te hinu.
10Ma riietasin sind kirjatud riidesse, sidusin sulle jalga merilehmanahksed sandaalid, mähkisin sulle pähe linase peakatte ja katsin sind siidiga.
10Ko taku kakahu mou he mea whakairo; ko aku hu mou he hiako kekeno; ko taku whitiki mou he rinena pai; hipokina ana koe e ahau ki te hiraka.
11Ma ehtisin sind ehetega, panin sulle käevõrud käte ümber ja kee kaela;
11He mea whakapaipai ano koe naku ki te whakapaipai, whakanohoia ana e ahau he poroporo ki ou ringa, he hei ki tou kaki.
12ma panin sulle ninarõnga ninasse, kõrvarõngad kõrvadesse ja ilusa krooni pähe.
12I kuhua ano e ahau he mowhiti ki tou ihu, he whakakai ki ou taringa, he karauna ataahua ki tou mahunga.
13Nõnda olid sa ehitud kulla ja hõbedaga ja su riietuseks olid linased, siidised ja kirjatud riided; sa sõid nisuteri, mett ja oliive; sa kasvasid väga ilusaks ja olid kuningate vääriline.
13Heoi kua oti koe te whakapaipai ki te koura, ki te hiriwa; he rinena pai ano hoki tou kakahu, he hiraka, he mea whakairo hoki; i kai koe i te paraoa pai, i te honi, i te hinu; nui atu tou ataahua, kake ana koe hei kingitanga.
14Su nimi sai paganate seas kuulsaks su ilu pärast, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mis ma olin sulle ümber pannud, ütleb Issand Jumal.
14Paku ana tou ingoa ki nga iwi, he ataahua nou; i tino pai rawa hoki, he honore hoki noku i tukua atu e ahau ki a koe, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.
15Aga sina olid kindel oma ilus ja hoorasid oma kuulsuse varal ning pillasid oma armatsemisi igale möödaminejale: 'Temale saagu see!'
15¶ Otiia whakawhirinaki ana koe ki tou ataahua, kairau ana koe, he whakaaro hoki nou ki tou ingoa, ringihia ana e koe ou kairautanga ki te tangata e haere atu ana i tou taha; i a ia tena.
16Sa võtsid oma riided seljast ja tegid enesele kirevad ohvrikünkad ning armatsesid nende peal, mida ei ole enne olnud ega saagi olema.
16I tikina atu ano e koe etahi o ou kakahu, a mahia ana e koe au wahi tiketike, kotingotingo rawa, hei kairautanga mou: e kore he pena e puta a mua, e kore ano e pena.
17Sa võtsid oma ehteasjad minu kullast ja hõbedast, mis ma sulle olin andnud, ja valmistasid enesele mehekujusid ning armatsesid nendega.
17I tikina ano e koe au mea whakapaipai, he koura naku, he hiriwa naku, ko aku i hoatu ra ki a koe, a hanga ana e koe etahi whakapakoko tane mau, hei kairautanga mou.
18Sa võtsid oma kirjatud riided ja katsid neid; ja sa panid mu õli ja suitsutusrohu nende ette.
18I tikina ano e koe ou kakahu whakairo, hei hipoki mo ratou, hoatu ana e koe taku hinu, me taku whakakakara ki to ratou aroaro.
19Mu leiva, mis ma sulle andsin - ma söötsin sind nisuteradega, oliivide ja meega -, panid sa nende ette magusaks lõhnaks. Nõnda sündis, ütleb Issand Jumal.
19Ko taku kai hoki, i hoatu e ahau ki a koe, ko te paraoa pai, ko te hinu, ko te honi i whangaia ai koe e ahau, hoatu ana ano tera e koe ki to ratou aroaro hei kakara reka, a koia ano tera; e ai ta te Ariki, ta Ihowa.
20Sa võtsid oma pojad ja tütred, keda sa mulle olid sünnitanud, ja ohverdasid need neile roaks. Kas su hooramisest oli veel vähe,
20I tikina ano e koe au tama me au tamahine, a taua whanau, patua iho e koe hei kai ma ratou. He iti ianei ou kairautanga,
21et sa tapsid mu poegi ja loovutasid need, lastes neid tulest läbi käia nende heaks?
21I patua ai e koe aku tamariki, i tukua atu ai ratou, i meatia ratou kia haere na roto i te ahi ki a ratou?
22Kõigi oma häbitegude ja hooramiste juures ei mõtelnud sa oma nooruspäevile, mil olid alasti ja paljas ja siplesid oma veres.
22Na i au mea whakarihariha katoa, i ou kairautanga, kihai koe i mahara ki nga ra o tou tamahinetanga, i a koe e noho tahanga ana, kahore he kakahu, i a koe i oke ra i roto i ou toto.
23Ja lisaks kogu oma patususele - 'Häda, häda sulle!' ütleb Issand Jumal -
23Na i muri i tou he katoa; aue, te mate mou, aue, te mate mou! e ai ta te Ariki, ta Ihowa,
24ehitasid sa enesele altarimõika ja tegid enesele künka iga turu peale;
24Kei te hanga koe i te whare tairanga mou, mahia ana e koe he wahi tiketike mou i nga waharoa katoa.
25igale teeotsale ehitasid sa oma künka ja sa häbistasid oma ihu, ajasid jalad laiali igale möödaminejale ja tegid palju hooratööd.
25Kua hanga ano e koe tau wahi tiketike ki nga ahunga katoa o nga ara, meinga ana e koe tou ataahua kia whakariharihangia, whewhera tonu ou waewae ki nga tangata e haere ana i tou taha, whakamaha ana e koe tou kairautanga.
26Sa hoorasid oma naabritega, Egiptuse poegadega, kelle ihud olid toekad, ja tegid minu pahandamiseks palju hooratööd.
26Kua kairau ano koe ki nga Ihipiana, ki ou hoa tata, he hunga kikokiko nui; whakamaha ana e koe tou kairautanga, hei whakapataritari i ahau.
27Ja vaata, ma sirutasin oma käe su vastu ja vähendasin sulle määratud osa; ja ma andsin sinu su vihkajate vilistite tütarde meelevalda, kes häbenesid su liiderliku eluviisi pärast.
27Na reira, nana, kua totoro atu toku ringa ki runga ki a koe, kua whakaititia ano e ahau nga kai i rite mau, a hoatu ana koe e ahau ki ta ou hoariri i pai ai, ki nga tamahine a nga Pirihitini, e whakama nei ki tou ara puremu.
28Siis hoorasid sa Assuri poegadega, ilma et oleksid küllastunud, jah, sa hoorasid nendega, aga ei saanud ikka veel küllalt.
28I kairau ano koe ki nga Ahiriana, he kore hoki nou e ngata; ina, kairau ana koe ki a ratou, otiia kihai koe i ngata.
29Siis hoorasid sa palju kaubitsejate maaga, Kaldeaga, aga sellestki ei saanud sa küllalt.
29Kua whakamaha ano e koe ou kairautanga ki te whenua o Kanaana a Karari atu ana; heoi kihai ano i ngata i tenei.
30Kui himur on küll su süda, ütleb Issand Jumal, et sa teed kõike seda, mida teeb jultunuim hooranainegi,
30Ano te ngoikore o tou ngakau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, i tau mahinga i enei mea katoa, he mahi na te wahine kairau, na te mea taikaha;
31ehitades oma altarimõika igale teeotsale ja tehes oma künka iga turu peale. Aga sa ei olnud tavalise hoora sarnane, sest sa põlgasid tasu -
31I tau hanganga i tou whare tairanga ki te ahunga mai o nga ara katoa, i tau mahinga i tau wahi tiketike ki nga waharoa katoa; kihai tau i rite ki ta te wahine kairau, e whakahawea ana hoki koe ki te utu;
32abielurikkuja naine, kes oma mehe asemel võtad vastu võõraid!
32He wahine moe hoa, i puremu! e tuku mai ana i nga tangata ke ehara nei i te hoa nona!
33Igale hoorale antakse and, aga sina andsid omalt poolt ande ja meelehead kõigile oma armastajaile, et nad igalt poolt tuleksid su juurde su hooramise pärast.
33E hoatu ana e ratou he mea ki nga wahine kairau katoa: ko koe ia e hoatu ana i ou taonga ki te hunga katoa e hiahia ana ki a koe, a utua ana ratou e koe, he mea kia haere mai ai ratou ki a koe i nga taha katoa ki ou kairautanga.
34Nõnda olid sinu hooramised teistsugused kui teistel naistel: sinule ei joostud hooramiseks järele, sina andsid tasu, kuid sinule ei antud tasu; nõnda olid sa teistmoodi.
34He rere ke hoki tau i ta etahi wahine i ou kairautanga, ina kahore tetahi e aru ana i a koe, kairau ai: i te mea hoki ka hoatu e koe he utu, a kahore he utu e homai ki a koe, na ka rere ke tau.
35Seepärast, hoor, kuule Issanda sõna:
35¶ Mo reira whakarongo, e te wahine kairau, ki te kupu a Ihowa.
36Nõnda ütleb Issand Jumal: Et sa oma armatsemistes oled pillanud oma kuuverd ja oled paljastanud oma häbet oma armastajaile, samuti kõigi su jäledate ebajumalate pärast ja su laste vere pärast, mida sa neile oled andnud,
36Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa. Na kua ringihia atu na tou weriweri, kua kitea ano koe e noho tahanga ana i ou kairautanga ki te hunga i hiahia ki a koe; a he mea ki au whakapakoko whakarihariha katoa, ki te toto hoki o au tamariki i hoatu na e koe ki a ratou;
37siis sellepärast, vaata, kogun ma kõik su armastajad, kellele sa meeldisid, ja kõik, keda sa armastasid, ja kõik, keda sa vihkasid; ma kogun need su vastu igalt poolt ja paljastan neile su häbeme, et nad näeksid kogu su alastust.
37Mo reira ka huihuia katoatia e ahau te hunga katoa i hiahia ki a koe, au i ahuareka ai, ratou ko te hunga katoa i aroha ai koe, ko te hunga katoa hoki i kino ai koe; ina, ka huihuia ratou e ahau ki a koe i tetahi taha, i tetahi taha ka whakakite a ano koe e ahau ki a ratou e noho tahanga ana, kia kite ai ratou i ou wahi katoa e takoto kau ana.
38Ma mõistan kohut su üle abielurikkujate ja verevalajate kohta käivate seaduste järgi ning lasen raevus ja vihas su verel voolata.
38Na ko taku whakawa i a koe ka rite ki te whakawa o nga wahine kua takahi i te ture marena, o nga wahine kua whakaheke toto; a ka hoatu e ahau ki a koe te toto o te weriweri, o te hae.
39Ja ma annan su nende kätte, ja nad hävitavad su altarimõika, kisuvad maha su künkad, rebivad sult riided, võtavad su ilusad ehted ning jätavad sind paljaks ja alasti.
39Ka tukua ano koe e ahau ki to ratou ringa, a ka whakahoroa e ratou tou whare tairanga, ka wahia au wahi tiketike; ka huia atu ano ou kakahu, ka tangohia au mea whakapaipai, a ka waiho koe kia noho tahanga ana, kahore he kakahu.
40Nad toovad su vastu rahvajõugu, viskavad sind kividega ja raiuvad sind mõõkadega.
40Ka kawea mai ano e ratou he ropu hei whawhai ki a koe, a ka akina koe ki te kohatu, ka werohia ki a ratou hoari, puta rawa.
41Nad põletavad su kojad tulega ja viivad täide kohtuotsused su kohta paljude naiste silme ees; nõnda ma teen lõpu su hooramisele ja sina ei anna ka enam hooratasu.
41Ka tahuna ano e ratou ou whare ki te ahi, ka mahia ano he whakaritenga ki a koe i te tirohanga a nga wahine tokomaha; a ka meinga e ahau kia mutu ou kairautanga, e kore ano he utu e hoatu e koe a muri ake nei.
42Ja ma vaigistan oma viha su kallal, nõnda et mu püha viha viimaks hoidub sinust ja ma rahunen ega pahanda enam.
42Heoi ka ngata i kona toku riri ki a koe, ka tahuri atu toku hae i a koe, a ka ata noho ahau, e kore ano e riri ki a koe a muri ake nei.
43Et sa ei ole mõelnud oma nooruspäevile, vaid oled mind pahandanud kõige sellega, vaata, siis laon minagi su eluviisid su pea peale, ütleb Issand Jumal. Eks ole sa teinud neid häbitegusid lisaks kõigile oma jäledustele?
43No te mea kihai koe i mahara ki nga ra o tou taitamahinetanga, heoi whakaporeareatia ana ahau e koe ki enei mea katoa; mo reira tenei ahau te hoatu nei i tou tikanga ki runga ki tou mahunga, e ai ta te Ariki, ta Ihowa; e kore ano tenei weriweri e honoa iho e koe ki au mea whakarihariha katoa.
44Vaata, iga tähendamissõna lausuja ütleb sinu kohta: 'Nagu ema, nõnda tütar!'
44¶ Nana, ko te hunga katoa e korero ana i nga whakatauki, ko ta ratou whakatauki tenei mou, e mea nei, kei te whaea tonu te rite o tana tamahine.
45Sina oled oma ema tütar, selle, kes põlastas oma meest ja lapsi; sa oled oma õdede õde, nende, kes põlastasid oma mehi ja lapsi: teie ema oli hetitar ja isa emorlane.
45Ko koe te tamahine a tou whaea, e anuanu ra ki tana tahu, ki ana tamariki hoki; a ko koe te teina o ou tuakana, i whakarihariha nei ki a raua tahu, ki a raua tamariki hoki: he Hiti to koutou whaea, he Amori to koutou papa.
46Sinu vanem õde on Samaaria, kes oma tütardega elab sinust vasakul pool; ja sinu õde, kes on sinust noorem ja elab sinust paremal pool, on Soodom ja tema tütred.
46Na ko Hamaria tou tuakana, e noho nei i tou taha maui, ratou ko ana tamahine: a, ko tou teina, e noho na i tou taha matau, ko Horoma ratou ko ana tamahine.
47Aga sina, vähe sellest et käia nende teedel ja teha nende jäledusi, tegid veel halvemini kui nemad kõigis oma eluviisides.
47Heoi kihai koe i haere i runga i o raua ara, kihai ano tau mahi i rite ki a raua mea whakarihariha; engari, me te mea nei he mea iti rawa tera, neke noa atu tou tutua i to ratou i ou ara katoa.
48Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole su õde Soodom ise ega tema tütred teinud nõnda, nagu oled teinud sina ja su tütred.
48E ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, kihai te mahi a tou teina, a Horoma, ratou ko ana tamahine i rite ki tau mahi, ki tau, ki ta au tamahine.
49Vaata, su õe Soodoma süü oli see: temal ja ta tütreil oli uhkus, leivaküllus ja muretu rahu, aga viletsa ja vaese kätt ta ei kinnitanud,
49Nana, ko te he tenei o tou teina, o Horoma; he whakapehapeha i roto i a ia, i a ratou ko ana tamahine, he takapu ki i te taro, he ngakau warea i te nui taonga; kihai hoki ia i whakau ake i nga ringa o te ware, o te rawakore.
50vaid nad olid upsakad ja tegid mu ees jäledusi; aga ma saatsin nad ära, kui ma seda nägin.
50A i whakakake ratou, i mahi hoki i te mea whakarihariha ki toku aroaro: no reira i unuhia atu ai ratou e ahau, kei taku i kite ai he pai.
51Ja Samaaria ei teinud pooltki seda pattu mis sina; sina oled teinud palju rohkem jäledusi kui nemad ja oled kõigi oma jäleduste läbi, mis sa oled teinud, õigustanud oma õdesid.
51Kihai hoki o Hamaria i rite ki te hawhe o ou hara; engari i whakanuia atu e koe au mea whakarihariha i a ratou, ka ai hoki au mea whakarihariha katoa i mahia e koe hei whakatika mo ta tou tuakana, mo ta tou teina.
52Seepärast kanna ka sina oma häbi, kui oled astunud oma õdede asemele oma pattude tõttu, mida sa oled teinud jäledamalt kui nemad, nõnda et nad on sinust õigemad! Häbene ka sina ja kanna oma häbi, kui oled õigustanud oma õdesid!
52Na ko koe, whakawaha e koe tou na whakama, nau na i whakatika tou teina, tou tuakana; na ou hara i hara ai koe, he nui atu nei te whakarihariha i o raua, ka nui atu to raua tika i tou: ae ra, kia numinumi hoki koe, kia waha i tou whakama, kua wh akatikaia na hoki e koe ta tou teina, ta tou tuakana.
53Ja ma pööran nende saatuse, Soodoma ja tema tütarde saatuse, ja Samaaria ja tema tütarde saatuse; ja ma pööran sinu enda saatuse nende keskel,
53Na ka whakahokia raua e ahau i te whakarau, a Horoma, me ana tamahine i te whakarau, a Hamaria me ana tamahine i te whakarau, ko ou whakarau i te whakarau, i roto i a ratou:
54et sa kannaksid oma häbi ja häbeneksid kõige selle pärast, mis sa tegid, kui sa neid trööstisid.
54Kia mau ai ki a koe tou whakama, kia numinumi kau ai mo nga mea katoa i mea ai koe, i a koe ka waiho na hei whakamanawatanga mo ratou.
55Su õde Soodom ja tema tütred pöörduvad tagasi oma endisesse põlve, ja su õde Samaaria ja tema tütred pöörduvad tagasi oma endisesse põlve, ja sina ja su tütred pöördute tagasi oma endisesse põlve.
55Ka hoki tou teina, a Horoma ratou ko ana tamahine, ki to ratou tu o mua, a ka hoki a Hamaria ratou ko ana tamahine ki to ratou tu o mua, ka hoki ano koutou ko au tamahine ki to koutou tu o mua.
56Eks olnud Soodom, su õde, sõnakõlksuks sinu suus su kõrkuse ajal,
56Kihai na hoki tou teina, a Horoma, i rangona i roto i tou mangai i te ra i tou whakakake,
57enne kui ilmnes sinu enda kurjus? Tema sarnane oled sa nüüd, teotada Arami tütreile ja kõigile tema naabreile, vilistite tütreile, kes naabritest sind põlgavad.
57I te mea kiano tou he i hurahia, i te wa iara o te tawainga a nga tamahine a Hiria, a te hunga katoa i tetahi taha ona, i tetahi taha, a nga tamahine a nga Pirihitini e whakahawea na ki a koe i tetahi taha, i tetahi taha.
58Oma häbitegu ja jäledusi pead sa ise kandma, ütleb Issand.
58Kua mau ki a koe tou he, me au mea whakarihariha, e ai ta Ihowa.
59Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Mina talitan sinuga, nagu sina oled talitanud, sellepärast et sa oled halvustanud vannet ja oled murdnud lepingu.
59Ko te kupu hoki tenei a te Ariki, a Ihowa: Ko taku mahi ki a koe ka rite ki tau mahi; kua whakahawea na hoki koe ki te oati, whakataka ana e koe te kawenata.
60Aga mina pean meeles oma lepingut sinuga su nooruspäevilt ja tahan sinuga teha igavese lepingu.
60¶ Otiia ka mahara ano ahau ki taku kawenata ki a koe i nga ra o tou taitamahinetanga, ka pumau ano i ahau he kawenata ki a koe a ake ake.
61Siis sa mõtled oma eluviisidele ja häbened, kui sa võtad oma õed, kes on sinust vanemad või kes on sinust nooremad, ja ma annan nad sulle tütreiks - hoolimata sinu lepingupidamisest.
61Hei reira ka mahara koe ki ou ara, ka whakama, ina riro i a koe ou tuakana, tou teina; a ka hoatu raua e ahau ki a koe hei tamahine, otiia ehara i te mea na tau kawenata.
62Ma teen sinuga oma lepingu ja sa saad tunda, et mina olen Issand,
62Ka pumau ano i ahau taku kawenata ki a koe, a ka mohio koe ko Ihowa ahau;
63et sa mõtleksid ja häbeneksid ega avaks enam oma suud häbi pärast, kui ma sulle andeks annan kõik, mis sa oled teinud, ütleb Issand Jumal.'
63Kia mahara ai, kia numinumi kau ai koe, kia kaua ai hoki e puaki tou mangai i muri iho, mo tou whakama hoki; ina marie ahau ki a koe, ki nga mea katoa i mea ai koe, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.