¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹¶ I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,

²'Mis teil on mõttes, kui lausute seda kõnekäändu Iisraeli maa kohta, öeldes: 'Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad'?

²He aha ra tenei whakatauki i whakataukitia ai e koutou mo te oneone o Iharaira? e ki na hoki koutou, I kai nga matua i nga karepe kaiota, a maniania ana nga niho o nga tamariki.

³Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei tohi teil enam olla selle kõnekäänu lausujat Iisraelis.

³E ora ana ahau, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, e kore koutou e whai take a muri ake nei ki te whakahua i tenei whakatauki i roto i a Iharaira.

⁴Vaata, kõik hinged on minu päralt: nagu isa hing, nõnda poja hing - need on minu. Hing, kes teeb pattu, peab surema!

⁴Nana, ko nga wairua katoa, naku; he pera i te wairua o te papa, naku ano hoki te wairua o te tama: ko te wairua e hara ana, ka mate tera.

⁵Aga kui keegi on õige ja teeb, mis on seadusepärane ja õige:

⁵Ki te mea ia he tika tetahi tangata, a ka mahia e ia te mea e rite ana, e tika ana,

⁶ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist, ei ligine naisele, kellel on kuuveri,

⁶Ki te mea kihai ia i kai ki runga ki nga maunga, kihai ona kanohi i anga ake ki nga whakapakoko o te whare o Iharaira, ki te mea kihai i poke i a ia te wahine a tona hoa, a kihai ia i whakatata ki te wahine e paheke ana;

⁷ei rõhu kedagi, annab tagasi oma võlglase pandi, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,

⁷Ki te mea kihai tetahi tangata i tukinotia e ia, engari i whakahokia e ia tana taunaha ki te tangata i a ia nei ana moni, ki te mea kihai ia i tukino i tetahi, i pahua, ki te mea i homai e ia tana taro ma te tangata e hemokai ana, i hipokina e ia ki te kakahu te tangata e noho tahanga ana;

⁸ei anna raha rendi peale ega võta liigkasu, hoiab oma käe ülekohtust, teeb tõelist õigust inimeste vahel,

⁸Ko te tangata kahore ana mea i hoatu hei moni whakatupu, kahore hoki he hua i riro i a ia, ko te tangata i whakahokia e ia tona ringa i te kino, he pono ano tana whakawa mo tetahi, mo tetahi,

⁹käib mu määruste järgi ja peab mu seadusi, neid ustavalt täites - see on õige: ta peab tõesti elama, ütleb Issand Jumal.

⁹I haere i runga i aku tikanga, i pupuri tonu i aku whakaritenga, i pono tonu te mahi; he tika tera, ka ora ia, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

¹⁰Aga kui temale sünnib üleannetu poeg, kes valab verd ja kes teeb üheainsagi neist tegudest -

¹⁰¶ Ki te whanau tetahi tama mana, he tahae, he kaiwhakaheke toto, a ka mahia e ia tetahi o enei mea,

¹¹kusjuures tema ise ei ole aga teinud kõike seda -, ja too sööb mägedel, häbistab oma ligimese naist,

¹¹Ka kore ano e mahi i tetahi o enei mea pai, engari kua kai ki runga ki nga maunga, kua whakapoke i te wahine a tona hoa,

¹²rõhub viletsat ja vaest, röövib, ei anna panti tagasi, tõstab silmad ebajumalate poole, teeb jäledust,

¹²Kua tukino i te ware raua ko te rawakore, kua pahua kino, a kihai i whakahokia e ia te taunaha, kua anga ona kanohi ki nga whakapakoko, kua mahi hoki i te mea whakarihariha,

¹³annab raha rendi peale ja võtab liigkasu - kas peaks too jääma elama? Ta ei jää, ta on teinud kõiki neid jäledusi, ta peab surema, ta veri tulgu tema peale!

¹³Kua hoatu i te moni whakatupu, kua tango i te hua: e ora ranei ia? E kore ia e ora: kua mahia e ia enei mea whakarihariha katoa; ko te mate kau mona; ki runga ano i a ia ona toto.

¹⁴Aga vaata, kui temale sünnib poeg, kes näeb kõiki oma isa patte, mida see on teinud, ja ta kardab ega tee nõnda:

¹⁴Na, ki te whanau tetahi tama a tenei, a ka kite ia i nga hara katoa i mahia e tona papa, a ka mahara, ka kore e mahi i te pena,

¹⁵tema ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist,

¹⁵Kahore ia e kai ki runga ki nga maunga, kahore hoki ona kanohi e anga ki nga whakapakoko o te whare o Iharaira, kahore e whakapokea e ia te wahine a tona hoa,

¹⁶ei rõhu kedagi, ei võta panti, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,

¹⁶Kahore ana tukino i te tangata, kahore e pupuri i te taunaha, kahore hoki ana pahua; engari e hoatu ana e ia tana taro ma te hemokai, e hipokina ana e ia ki te kakahu te tangata e noho tahanga ana,

¹⁷hoiab oma käe viletsa kallalt, ei võta renti ega liigkasu, teeb mu seaduste järgi, käib mu määruste järgi - tema ei sure oma isa süü pärast, ta jääb tõesti elama.

¹⁷E whakahokia ana e ia tona ringa i te ware, kahore hoki e tango i te moni whakatupu, i nga hua ranei, e mahi ana i aku whakaritenga, e haere ana i runga i aku tikanga; e kore tera e mate mo te he o tona papa; he pono ka ora ia.

¹⁸Aga tema isa, vaata, peab surema oma süü pärast, sest ta on rõhunud, on röövinud oma venda ja on teinud oma rahva keskel, mis ei ole hea.

¹⁸Ko tona papa, i te mea i nui tana tukino, pahua rawa i tona teina, kihai hoki i pai nga mea i mahia e ia i roto i tona iwi, na, ka mate ia i runga i tona kino.

¹⁹Ja teie küsite: 'Mispärast ei kanna poeg isa süüd?' Kui poeg on teinud, mis on kohus ja õige, on pidanud kõiki mu määrusi ja on neid täitnud - siis peab ta tõesti jääma elama!

¹⁹Otira kei te mea koutou, He aha ra te tama te waha ai i te kino o te papa? Ki te mahia e te tama te mea e rite ana, e tika ana, a ka puritia e ia aku tikanga, ka mahia ano e ia, ina, ka ora ia.

²⁰Hing, kes teeb pattu, peab surema! Poeg ei kanna isa süüd ja isa ei kanna poja süüd: õige peale tulgu tema õigus ja õela peale tema õelus!

²⁰Ko te wairua e hara ana, ko tera e mate. E kore te tama e waha i te kino o te papa, e kore ano te papa e waha i te kino o te tama: ko runga ano i a ia te tika o te tangata tika, a ko te kino o te tangata kino hei runga ano i a ia.

²¹Aga kui õel pöördub kõigist oma pattudest, mis ta on teinud, ja peab kõiki mu määrusi ja teeb, mis on kohus ja õige - siis peab ta tõesti elama; ta ei sure.

²¹¶ Ki te tahuri ia te tangata kino i ona hara katoa i mahia e ia, a ka puritia e ia aku tikanga katoa, ka mahia ano e ia te mea e rite ana, e tika ana, ina, ka ora ia, e kore ia e mate.

²²Ühtegi tema üleastumist, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma õiguse pärast, mida ta on osutanud, peab ta jääma elama.

²²E kore tetahi o ona he i mahia e ia e maharatia ki a ia; ka ora ia i tona tika i mahia e ia.

²³Kas mul tõesti peaks olema hea meel õela surmast, ütleb Issand Jumal? Kas mitte sellest, et ta pöördub ära oma teedelt ja jääb elama?

²³He koanga ngakau ranei ki ahau te matenga o te tangata kino? e ai ta te Ariki, ta Ihowa; he teka ranei ko ia kia tahuri mai i ona ara, kia ora?

²⁴Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, teeb kõiki neidsamu jäledusi, mida õel teeb, kas ta peaks jääma elama? Ühtegi tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma truudusetuse pärast, mida ta on osutanud, ja oma patu pärast, mida ta on teinud, peab ta surema.

²⁴Ki te tahuri atu ia te tangata tika i tona tika, ki te mahia e ia te he, a ka rite tana mahi ki nga mea whakarihariha katoa i mahia e te tangata kino, e ora ranei ia? e kore ana mahi tika katoa e maharatia; ka mate ia i runga i tona kino i kino ai ia, i runga ano i tona hara i hara ai ia.

²⁵Aga teie ütlete: 'Issanda tee ei ole õige!' Kuulge ometi! Iisraeli sugu! Minu tee ei olevat õige! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?

²⁵Heoi kei te mea na koutou, Kahore e taurite tonu te ara o te Ariki. Tena ra, whakarongo mai, e te whare o Iharaira, Kahore ranei toku ara e taurite? he teka ianei no koutou nga ara kahore e taurite?

²⁶Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut ning nende pärast sureb, siis ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta on teinud.

²⁶Ki te tahuri atu te tangata tika i tona tika, a ka mahi i te kino, mate iho ki reira; e mate ia mo tana kino i mahia e ia.

²⁷Ja kui õel pöördub oma õelusest, mida ta on teinud, ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta hoiab oma elu alles.

²⁷Tenei ano, ki te tahuri mai te tangata kino i tana kino i mahia e ia, a ka mahia e ia te mea e rite ana, e tika ana, ka ora ano i a ia tona wairua.

²⁸Sest kui ta näeb ja pöördub kõigist oma üleastumistest, mida ta on teinud, siis ta jääb tõesti elama; ta ei sure.

²⁸Nana hoki i whakaaro, a tahuri mai ana i ona he katoa i mahia e ia; ina, ka ora ia, e kore e mate.

²⁹Aga Iisraeli sugu ütleb: 'Issanda tee ei ole õige!' Minu teed ei olevat õiged, Iisraeli sugu! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?

²⁹Heoi kei te mea te whare o Iharaira, Kahore e taurite te ara o te Ariki. Kahore ranei oku ara e taurite, e te whare o Iharaira? he teka ianei no koutou nga ara kahore e taurite?

³⁰Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks.

³⁰¶ Ae ra, ka rite ki tona ara, ki tona ara, taku whakawa i a koutou, e te whare o Iharaira, e ai ta te Ariki, ta Ihowa, Ripeneta, tahuri mai hoki i o koutou he katoa, a e kore te he e waiho hei whakataka mo koutou.

³¹Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks te tahate surra, Iisraeli sugu?

³¹Maka atu, kia matara atu i a koutou o koutou he katoa i he ai koutou; mahia hoki he ngakau hou, he wairua hou mo koutou; kia mate hoki koutou hei aha, e te whare o Iharaira?

³²Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!

³²Kahore hoki ahau e ahuareka ki te matenga o te tangata e mate ana, e ai ta te Ariki, ta Ihowa; heoi tahuri mai koutou, kia ora ai.