¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹¶ I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,

²'Inimesepoeg! Oli kaks naist, ühe ema tütred.

²E te tama a te tangata, tokorua nga wahine i mua, he tamahine na te whaea kotahi.

³Nad hoorasid Egiptuses, nad hoorasid oma noorpõlves. Seal rudjuti nende rindu ja seal pigistati nende neitsilikke põuesid.

³Heoi moepuku ana ki Ihipa; moepuku ana i to raua tamarikitanga: i romia o raua u ki reira, i mirimiria ki reira nga matamata o to raua wahinetanga.

⁴Nende nimed olid: vanem Ohola, ja tema õde Oholiba. Nad said mu omaks ning sünnitasid poegi ja tütreid. Ja nende nimed on vasted: Ohola on Samaaria ja Oholiba on Jeruusalemm.

⁴Na, ko o raua ingoa, ko Ohora to te tuakana, ko Ohoripa to te teina: a i riro raua i ahau, i whanau hoki he tama, he tamahine ma raua. Na, mo o raua ingoa, ko Hamaria a Ohora, ko Hiruharama a Ohoripa.

⁵Aga Ohola murdis truudust, kuigi ta oli minu, ja ihaldas oma armastajaid, võitlustublisid assüürlasi,

⁵Na, kua kairau a Ohora i te mea i ahau ano ia, minamina atu ana ki ana i aroha ai, ki ona hoa tata, ki nga Ahiriana,

⁶kes olid riietatud purpurisse, asevalitsejaid ja maavanemaid, kes kõik olid toredad noored mehed, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas.

⁶He puru nei o ratou kakahu, he ariki, he kawana, he taitamariki, e minaminatia ratou katoa, he tangata hoiho, e eke ana ki te hoiho.

⁷Ta pakkus oma armatsemisi neile, kes kõik olid Assuri valitud pojad; ja kõigega, mida ta himustas, kõigi nende ebajumalatega ta rüvetas ennast.

⁷Heoi kei te mahi kairau ia ki a ratou, ki nga tangata papai rawa o nga tama o Ahiria, ki a ratou katoa; a ahakoa ko wai i minaminatia e ia, whakapoke ana ia i a ia ano ki a ratou whakapakoko katoa.

⁸Ta ei jätnud ka oma hooramisi egiptlastega, sest need olid temaga maganud ta noorpõlves, olid muljunud ta neitsilikku põue ja olid teda üle puistanud oma armatsemisega.

⁸Kihai ano i mahue i a ia ana moepuku mai o nga ra o Ihipa; i takoto hoki ratou ki a ia i tona tamarikitanga, a mirimiria ana e ratou nga matamata o tona wahinetanga, ringihia ana e ratou a ratou moepuku ki runga ki a ia.

⁹Seepärast andsin ma tema ta armastajate kätte, Assuri poegade kätte, kelle järele ta himustas.

⁹Na reira ia i tukua ai e ahau ki te ringa o te hunga i arohaina e ia, ki te ringa o nga tamariki o Ahiria, o ana i minamina ai.

¹⁰Need paljastasid ta häbeme, võtsid ära ta pojad ja tütred ning tapsid ta mõõgaga; ta jäi hirmutuseks naistele, kui ta üle oli kohut mõistetud.

¹⁰A hurahia ana ia e ratou kia noho tahanga; tangohia ana e ratou ana tama, ana tamahine, patua iho ia e ratou ki te hoari; a whai ingoa ana ia i roto i nga wahine; i mahia hoki e ratou he whakawa ki a ia.

¹¹Aga kuigi ta õde Oholiba seda nägi, oli ta oma himus temast veelgi halvem ja tema hooramisi oli veel rohkem kui ta õe hooramisi.

¹¹¶ A ka kite tona teina, a Ohoripa, i tenei, otiia i nui atu te kino o tona minamina i to tera, ona moepuku hoki i nui atu i o tona tuakana.

¹²Ta himustas Assuri poegi, asevalitsejaid ja maavanemaid, tublisid võitlejaid, kes kandsid uhkeid riideid, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas - kõik toredad noored mehed.

¹²Minamina ana ia ki nga Ahiriana, ki ona hoa tata, ki nga ariki, ki nga kawana, he pai rawa nei nga kakahu, he tangata hoiho e eke ana ki te hoiho, ko ratou katoa he tamariki e minaminatia.

¹³Ja ma nägin, et ta ennast oli rüvetanud: neil mõlemal oli ühesugune tee.

¹³Na ka kite ahau kua poke ia, kotahi tonu te ara o raua tokorua.

¹⁴Aga ta läks oma hooramises veelgi kaugemale; kui ta nägi seinale maalitud mehi, kaldealaste pilte, värvitud punase värviga,

¹⁴Kua neke ake ano ona moepuku: i kite hoki ia i nga tangata kua oti te tuhituhi ki te pakitara, i nga whakaahua o nga Karari, he mea tuhituhi ki te whero pai,

¹⁵niudepõlled vööna puusadel, toredad mähised peas, võitlejate välimus kõigil, sarnased Paabeli poegadega, kelle sünnimaa on Kaldea,

¹⁵He mea whitiki o ratou hope ki te whitiki, o ratou mahunga mea rawa ki te kakahu kua oti te rongoa, he rangatira katoa ki te titiro; ko te ahua kei to nga tama o Papurona, o Karari, o te whenua i whanau ai ratou:

¹⁶siis, olles neid silmadega näinud, hakkas ta neid himustama ja läkitas käskjalad nende juurde Kaldeasse.

¹⁶A, no te kitenga o ona kanohi i a ratou, minamina tonu ki a ratou, tukua ana e ia he karere ki a ratou, ki Karari.

¹⁷Ja Paabeli pojad tulid tema juurde armuvoodisse ning rüvetasid teda oma hooramisega; ja alles siis, kui ta oli ennast nendega rüvetanud, tüdines ta neist.

¹⁷Na ka haere mai ki a ia o nga tamariki o Papurona ki te moenga aroha, whakapokea ana ia e ratou ki a ratou moepuku: heoi ka whakapokea nei e ratou, na ngakaukore noa iho ia ki a ratou.

¹⁸Ja kui ta tegi avalikuks oma hooramised ja paljastas oma häbeme, siis tõmbus minu hing temast eemale, nõnda nagu mu hing oli tõmbunud eemale tema õest.

¹⁸Heoi ka whakakitea e ia ona moepuku, ka whakakitea ano ia e noho tahanga ana: na ngakaukore noa iho ahau ki a ia, pera tonu me ahau i ngakaukore ra ki tona tuakana.

¹⁹Aga ta rohkendas oma armatsemisi, mõeldes oma nooruspäevile, mil ta armatses Egiptusemaal.

¹⁹Heoi whakanuia ana e ia ona moepuku, me te mahara ano ia ki nga ra o tona tamarikitanga i a ia i kairau ra ki te whenua o Ihipa.

²⁰Ja ta himustas nende liigmehi, kelle liha on otsekui eeslite liha ja kelle seemnevool on otsekui täkkude seemnevool.

²⁰I minamina hoki ia ki o ratou hoa moepuku, he kikokiko kaihe nei o ratou kikokiko; a, ko te mea e tarere mai ana i roto i a ratou rite tonu ki te mea e tarere mai ana i roto i te hoiho.

²¹Nõnda oli sul igatsus oma noorpõlve kõlvatuse järele, kui egiptlased muljusid su põue su nooruslike rindade pärast.

²¹Na kua hokia nei e koe nga he o tou tamarikitanga i nga matamata o ou u i mirimiria ra e nga Ihipiana, he meatanga ki nga u o tou tamarikitanga.

²²Seepärast, Oholiba, ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma kihutan sulle kallale su armastajad, kellest su hing eemale tõmbus, ja toon nad su kallale igalt poolt:

²²¶ Mo reira, e Ohoripa, ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Nana, ka ara i ahau ou hoa aroha hei hoariri mou, era kua ngakaukore na koe ki a ratou, ka kawea mai ano ratou e ahau ki a koe ki nga taha katoa;

²³Paabeli pojad ja kõik kaldealased, Pekodi, Soa ja Koa, ja koos nendega kõik Assuri pojad, toredad noored mehed, asevalitsejad ja maavanemad, võitlejad ja tublid mehed, kõik hobuste seljas ratsutajad.

²³Ko nga tangata o Papurona, ratou ko nga Karari katoa, a Pekoro, a Hoa, a Koa, ratou ko nga Ahiriana katoa: he taitamariki ratou katoa e minaminatia, he ariki, he kawana, he rangatira, he rongo nui, he eke hoiho katoa.

²⁴Nad tulevad su kallale vankrite ja ratastega ning rahvaste hulgaga; nad seavad su vastu ümberringi kaitsevarju, kilbi ja kiivri. Ma annan nende kätte kohtumõistmise ja nad mõistavad kohut su üle oma seaduste järgi.

²⁴A ka haere mai ratou ki te whawhai ki a koe, me nga mea mo te whawhai, he hariata ano o ratou, he kata, he whakaminenga iwi; rite rawa i a ratou te puapua, te whakangungu rakau, te potae, hei whawhai ki a koe i tetahi taha, i tetahi taha: ka tuk ua ano e ahau te whakawa ki to ratou aroaro, a ka rite ki a ratou whakaritenga ta ratou whakarite mou.

²⁵Ma juhin su vastu oma püha viha, et nad kohtleksid sind vihas: nad lõikavad ära su nina ja kõrvad, ja mis sinust üle jääb, langeb mõõga läbi. Nad võtavad ära su pojad ja tütred ning su jäägi neelab tuli.

²⁵Ka whakataua ano e ahau toku hae ki a koe, a ka mahi weriweri ratou ki a koe: ka riro ano tou ihu i a ratou, me ou taringa; ka hinga ano hoki ou morehu i te hoari: ka tangohia atu e ratou au tama me au tamahine; ka pau ano ou morehu i te ahi.

²⁶Nad rebivad sul riided seljast ja võtavad ära su ehted.

²⁶Ka huia atu ano e ratou ou kakahu, ka tangohia ano ou mea ataahua.

²⁷Nõnda teen ma lõpu su kõlvatusele ja su Egiptusemaalt pärit hooramisele, et sa enam ei tõstaks silmi nende poole ega mõtleks Egiptusele.

²⁷Heoi ka meinga e ahau tou he kia mutu, me tou moepuku i timata mai ra i te whenua o Ihipa; kia kore ai ou kanohi e ara ki aua mea, kia kore ai ano koe e mahara ki Ihipa a muri ake nei.

²⁸Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma annan su nende kätte, keda sa vihkad, nende kätte, kellest su hing on eemale tõmbunud.

²⁸No te mea ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; Tenei ahau ka hoatu nei i a koe ki te ringa o te hunga e kinongia na e koe, ki roto ki te ringa o te hunga kua ngakaukore na koe ki a ratou.

²⁹Need kohtlevad sind vihaselt, võtavad ära kogu su töövaeva ning jätavad su paljaks ja alasti: su hooralik häbe, su kõlvatus ja su hooramised saavad avalikuks.

²⁹Ka mahi ano ratou i runga i te mauahara ki a koe, a ka riro ou mauiui katoa i a ratou, mahue iho koe i a ratou kahore he kakahu, noho tahanga ana: ka kitea hoki e takoto kau ana ou moepuku, tou he me ou moepuku.

³⁰Seda tehakse sinuga, et sa truudust murdes jooksid paganate järele, et sa ennast rüvetasid nende ebajumalatega.

³⁰Ka meatia enei mea e ahau ki a koe mo tou whainga atu ki nga tauiwi moepuku ai, mou i poke i a ratou whakapakoko.

³¹Sa käisid oma õe teed, sellepärast ma annan tema karika sinu kätte.

³¹I haere koe i te ara o tou tuakana; na, ka hoatu e ahau tana kapu ki tou ringa.

³²Nõnda ütleb Issand Jumal: Sa pead jooma oma õe karikat, sügavat ja laia; sa muutud naeruks ja pilkeks, sest see mahutab palju.

³²Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Ka inumia e koe te kapu a tou tuakana, aua noa iho ki raro, nui noa atu: ka ai koe hei whakakatanga, hei taunutanga: ranea rawa taua kapu.

³³Sa jääd joobnuks ja täitud murega: hirmu- ja õudusekarikas on su õe Samaaria karikas.

³³Ka ki koe i te haurangi, i te pouri, i te kapu o te ketekete, o te whakangaromanga, i te kapu a tou tuakana, a Hamaria.

³⁴Seda pead sa jooma ja rüüpama, närima selle kilde ja rebestama oma rindu. Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.

³⁴Ka inumia ano ra e koe, tatau rawa, wawahi rawa i nga maramara, ka hae ano e koe ou u: naku hoki te korero, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

³⁵Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et sa oled minu unustanud ja heitnud oma selja taha, siis kanna sinagi oma kõlvatust ja hooramisi!'

³⁵Ina, ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; Na, kua wareware na koe ki ahau, kua maka ano ahau e koe ki muri i tou tuara, na pikaua ano e koe tou he me ou moepuku.

³⁶Ja Issand ütles mulle: 'Inimesepoeg, kas sa ei tahaks kohut mõista Ohola ja Oholiba üle? Siis tee neile teatavaks nende jäledused!

³⁶¶ I mea ano a Ihowa ki ahau; E te tama a te tangata, e whakawa ranei koe i a Ohora raua ko Ohoripa? whakakitea a raua mea whakarihariha ki a raua;

³⁷Sest nad on rikkunud abielu ja nende käte küljes on veri: nad on rikkunud abielu oma ebajumalatega ja nad on ka oma lapsed, keda nad mulle olid sünnitanud, lasknud tulest läbi käia oma ebajumalatele roaks.

³⁷No te mea kua moepuku raua, he toto kei o raua ringa, kua moepuku ano raua ki a raua whakapakoko; kua meinga e raua a raua tamariki, aku i whanau nei i roto i a raua kia tika i roto i te ahi, ki aua whakapakoko, pau tonu atu.

³⁸Nad on mulle teinud veel sedagi: nad on samal ajal rüvetanud mu pühamut ja teotanud mu hingamispäevi.

³⁸Ko tenei ano ta raua i mea ai ki ahau: i taua ra kotahi, whakapokea iho e raua toku wahi tapu, ko aku hapati kua noa i a raua.

³⁹Olles tapnud oma lapsi oma ebajumalaile, tulid nad samal päeval mu pühamusse seda teotama; jah, vaata, nõnda on nad teinud keset mu koda.

³⁹I ta raua patunga hoki i a raua tamariki hei mea ki a raua whakapakoko, haere ana raua i taua ra ano ki toku wahi tapu whakanoa ai; na, ko ta raua tena i mea ai i roto i toku whare.

⁴⁰Veelgi enam, nad läkitasid meeste järele, kes tulid kaugelt; kui nende juurde läkitati käskjalg, vaata, siis tulid need, kelle jaoks sa ennast olid pesnud, silmi värvinud ja ehetega ehtinud.

⁴⁰I unga tangata ano koutou ki te hunga haere mai i tawhiti, he hunga i unga atu nei he karere ki a ratou; na, kua tae mai ratou; mo ratou tau horoi i a koe, mea rawa i ou kanohi ki te pukepoto, whakapaipai rawa i a koe ki nga whakapaipai;

⁴¹Ja sa istusid valmis seatud voodi peale ning selle ette kaeti laud; sa panid selle peale mu suitsutusrohtu ja õli.

⁴¹Na noho ana koe, he mea kororia te moenga, i tona taha ko te tepu rite rawa; i runga ko taku whakakakara, ko taku hinu, he mea whakatakoto nau.

⁴²Siis kostis sealt muretut lärmi ning lisaks rahvasummast võetud meestele toodi kõrbest saabalasi; need panid naistele käte ümber keed ja pähe ilusad kroonid.

⁴²A i taua wahine te nge o te mano tini e noho nakohakoha ana: a i kawea mai i roto i te mano o te tangata nga haurangi o te koraha; a na ratou i whakanoho he poroporo ki o raua ringa, he karauna ataahua ki o raua mahunga.

⁴³Aga mina ütlesin: Nõnda rikutakse abielu. Nüüd hooravad nad temaga ja tema nendega omalt poolt.

⁴³Katahi ahau ka mea mo taua wahine kua ruruhi nei e moepuku ana, E moepuku ano ranei ratou ki a ia, me ia ano ki a ratou?

⁴⁴Tema juurde mindi, nagu minnakse hooranaise juurde: nõnda läksid nad Ohola ja Oholiba juurde, nende häbitute naiste juurde.

⁴⁴Heoi haere ana ratou ki a ia, he pera i ta ratou haere ki te wahine moepuku: pera tonu ta ratou haere ki a Ohora, ki a Ohoripa, ki nga wahine he.

⁴⁵Aga õiglased mehed mõistavad kohut nende üle abielurikkujate seaduse ja verevalajate seaduse järgi, sest nad on abielurikkujad ja nende kätel on veri.

⁴⁵Na, ko nga tangata tika, ma ratou raua e whakawa, he whakawa i nga wahine moepuku, he whakawa i nga wahine whakaheke toto; he wahine moepuku hoki raua, he toto kei o raua ringa.

⁴⁶Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Rahvahulk tõusku nende vastu ja nad antagu hirmutada ning rüüstata!

⁴⁶Ko te kupu hoki tenei a te Ariki, a Ihowa; Ka kawea mai e ahau he hui ki a raua, a ka meinga raua e ahau kia makamaka, kia pahuatia.

⁴⁷Jõuk visaku neid kividega ja raiugu mõõkadega; nad tapku nende pojad ja tütred ja põletagu nende kojad tulega!

⁴⁷A ka akina raua e te hui ki te kohatu, ka tapahia ki a ratou hoari; ka whakamatea a raua tama, a raua tamahine, ka tahuna ano o raua whare ki te ahi.

⁴⁸Nõnda ma lõpetan maalt kõlvatuse ja kõik naised peavad laskma endid hoiatada, et nad ei teeks häbitegu nagu teie.

⁴⁸Heoi ka meinga e ahau te puremu kia mutu i te whenua; kia ako ai nga wahine katoa kia kaua a ratou mahi e rite ki o korua he.

⁴⁹Teie häbitegu pannakse teie peale ja te peate kandma oma ebajumalatega tehtud patte. Ja te saate tunda, et mina olen Issand Jumal.'

⁴⁹Ka hoatu ano e ratou nga utu o to korua he ki a korua, a ka pikaua e korua nga hara o a korua whakapakoko; ka mohio ko te Ariki ahau, ko Ihowa.