1Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki.
1¶ Hoki mai, e Iharaira, ki a Ihowa, ki tou Atua: kua taka hoki koe i tou he.
2Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
2Tikina etahi kupu ma koutou, tahuri mai hoki ki a Ihowa: mea atu ki a ia, Whakakahoretia katoatia atu te he, kia manako mai ki te mea pai: a ka hoatu e matou ano he puru te whakahere, ara o matou ngutu.
3Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: 'Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
3E kore matou e ora i a Ahuru; e kore matou e eke hoiho, a heoi ano a matou kianga atu ki te mahi a o matou ringa, Ko koutou o matou atua: e arohaina ana hoki te pani e koe.
4Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: 'Meie jumal!', sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust.'
4¶ Ka rongoatia e ahau to ratou tahuri ke, ka aroha ahau ki a ratou, he mea utukore: no te mea kua tahuri toku riri i a ia.
5Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
5Ko taku ki a Iharaira ka rite ki te tomairangi; ka rite tona tupu ki to te rengarenga, te totoro o ona pakiaka ka rite ki to Repanona.
6Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
6Ka tautoro ona manga, ka rite tona ataahua ki to te oriwa, tona kakara ki to Repanona.
7Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
7Ko te hunga e noho ana i raro i tona marumaru ka hoki mai: ka ora ake ratou, ka pera me te witi, ka rite to ratou tupu ki to te waina: ko tona kakara ka rite ki to te waina o Repanona.
8Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
8¶ Tera a Eparaima e ki, Hei aha ake maku nga whakapakoko? kua rongo ahau ki a ia, kua kite i a ia; ko toku rite kei te kauri matomato. Ka kitea ki ahau he hua mou.
9Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
9Ko wai te mea whakaaro nui hei matau ki enei mea? ko wai te mea tupato e mohiotia ai? tika tonu hoki nga ara a Ihowa, a ka haere te hunga tika i reira, ka taka ia te hunga he i reira.
10Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad.'