¹Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja valitsemise alguses tuli see sõna Issandalt, kes ütles:

¹¶ I te timatanga o te kingitanga o Iehoiakimi tama a Hohia kingi o Hura, ka puta mai tenei kupu i a Ihowa; i mea ia,

²'Nõnda ütleb Issand: Seisa Issanda koja õues ja räägi kõigi Juuda linnade elanike kohta, kes tulevad Issanda kotta kummardama, kõik need sõnad, mis ma sind olen käskinud neile rääkida ilma sõnagi ära jätmata!

²Ko te kupu tenei a Ihowa; E tu ki te marae o te whare o Ihowa, korerotia hoki ki nga pa katoa o Hura e haere mai ana ki te koropiko i roto i te whare o Ihowa, nga kupu katoa e whakahau nei ahau ki a koe kia korerotia ki a ratou; kaua tetahi kupu e kaiponuhia:

³Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende kurjade tegude pärast.

³Tera pea ka rongo ratou, a ka tahuri ia tangata, ia tangata, i o ratou ara kino; kia puta ke ai toku whakaaro mo te kino, e mea nei ahau kia meatia ki a ratou mo te kino o a ratou mahi.

⁴Ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand: Kui te ei kuula mind, et käiksite mu Seaduse järgi, mille ma teile olen andnud,

⁴A ka ki atu koe ki a ratou, Ko te kupu tenei a Ihowa: Ki te kahore koutou e rongo ki ahau, ka haere i runga i taku ture kua hoatu nei e ahau ki to koutou aroaro,

⁵et kuulaksite mu sulaste, prohvetite sõnu, keda ma teie juurde olen läkitanud ja läkitanud, aga keda te ei ole kuulanud,

⁵E rongo ki nga kupu a aku pononga, a nga poropiti e unga nei e ahau ki a koutou, maranga wawe ai i te ata a ka unga i a ratou, otiia kihai koutou i rongo;

⁶siis ma talitan selle kojaga nagu Siiloga ja teen selle linna sajatamissõnaks kõigile maa rahvaile.'

⁶Na ka meinga e ahau tenei whare kia rite ki Hiro, ka meinga hoki tenei pa hei kanga ma nga iwi katoa o te whenua.

⁷Ja preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas kuulsid Jeremijat rääkivat neid sõnu Issanda kojas.

⁷¶ A ka rongo nga tohunga, nga poropiti, me te iwi katoa i a Heremaia, e korero ana i enei kupu i te whare o Ihowa.

⁸Ja kui Jeremija oli rääkinud lõpuni kõik, mis Issand oli käskinud rääkida kogu rahvale, siis preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas võtsid ta kinni, öeldes: 'Sa pead surema!

⁸Na, i te mutunga o te korero a Heremaia i nga mea katoa i whakahaua ai ia e Ihowa kei korerotia ki te iwi katoa, ka hopukia ia e nga tohunga, e nga poropiti, e te iwi katoa hoki, me te ki, Ko te mate kau mou.

⁹Mispärast sa kuulutad Issanda nimel ja ütled: See koda saab Siilo sarnaseks ja see linn jääb tühjaks, kus ei ole elanikke?' Ja kogu rahvas Issanda kojas kogunes Jeremija vastu.

⁹He aha koe i poropiti ai i runga i te ingoa o Ihowa, i ki ai, Ka rite tenei whare ki Hiro, ka ururuatia tenei pa, te ai he tangata hei noho? Na, i te huihui te iwi katoa ki a Heremaia, ki te whare o Ihowa.

¹⁰Kui Juuda vürstid kuulsid neid sõnu, siis nad läksid kuningakojast üles Issanda kotta ja istusid Issanda templi uue värava suhu.

¹⁰A, no te rongonga o nga rangatira o Hura ki enei mea, ka haere atu ratou i te whare o te kingi ki te whare o Ihowa, a noho ana i te kuwaha o te keti hou o te whare o Ihowa.

¹¹Ja preestrid ja prohvetid rääkisid vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: 'See mees on surma väärt, sest ta on prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta, nagu te oma kõrvaga olete kuulnud.'

¹¹Katahi ka korero nga tohunga ratou ko nga poropiti ki nga rangatira, ki te iwi katoa hoki, ka mea, Ka tika te mate mo tenei tangata; kua poropiti hoki ia i te he mo tenei pa; kua rongo na hoki o koutou taringa.

¹²Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: 'Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud.

¹²Katahi a Heremaia ka korero ki nga rangatira katoa, ki te iwi katoa, ka mea, Na Ihowa ahau i unga mai ki te poropiti mo tenei whare, mo tenei pa, i nga kupu katoa i rongo na koutou.

¹³Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud.

¹³Na reira whakatikatikaia o koutou ara, a koutou mahi, whakarongo hoki ki te reo o Ihowa, o to koutou Atua; a ka ripeneta a Ihowa ki te kino i korerotia e ia mo koutou.

¹⁴Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige!

¹⁴Tena ko ahau, kei roto ahau i to koutou ringa: ma koutou e mea ki ahau te mea e pai ana, e rite ana ki ta koutou titiro.

¹⁵Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütu vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale, sest Issand on tõesti läkitanud mind teie juurde, et ma räägiksin teie kõrvu kõik need sõnad!'

¹⁵Otiia kia tino mohio koutou, ki te whakamatea ahau e koutou, e kawe ana koutou i te toto harakore ki runga i a koutou ano, ki runga ki tenei pa, ki ona tangata ano hoki: no te mea he pono, na Ihowa ahau i ngare atu ki a koutou ki te korero i ene i kupu katoa ki o koutou taringa.

¹⁶Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: 'See mees ei ole surma väärt, sest ta on meile rääkinud Issanda, meie Jumala nimel.'

¹⁶¶ Katahi nga rangatira ratou ko te iwi katoa ka ki atu ki nga tohunga ratou ko nga poropiti, Kahore he take e mate ai tenei tangata; kua korero mai hoki ia ki a tatou i runga i te ingoa o Ihowa, o to tatou Atua.

¹⁷Ja mehed maa vanemate hulgast tõusid ning rääkisid tervele rahvakogule, öeldes:

¹⁷Na ka whakatika etahi o nga kaumatua o te whenua, ka korero ki te huihui katoa o te iwi, ka mea,

¹⁸'Miika, moorastlane, kuulutas prohvetlikult Juuda kuninga Hiskija päevil ja rääkis kogu Juuda rahvale, öeldes: 'Nõnda ütleb vägede Issand: Siion küntakse põlluks, Jeruusalemm muutub varemeiks ja templimägi võsastunud künkaks.'

¹⁸I poropiti a Mika Morahati i nga ra o Hetekia kingi o Hura, i korero ki te iwi katoa o Hura, i mea, Ko te kupu tenei a Ihowa o nga mano; Ka parautia a Hiona, ka rite ki te mara, a hei puranga a Hiruharama, ka rite hoki te maunga o te whare ki ng a wahi tiketike o te ngahere.

¹⁹Kas Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda tema sellepärast kohe surmasid? Eks ta kartnud Issandat ja leevendanud Issanda palet, nõnda et Issand kahetses õnnetust, mida ta neile oli tõotanud? Ja meie peaksime valmistama oma hingedele selle suure õnnetuse!'

¹⁹I anga ranei a Hetekia kingi o Hura ratou ko Hura katoa, i mea rawa ki te whakamate i a ia? He teka ianei i wehi ia i a Ihowa, a inoi ana ki te mata o Ihowa, a ripeneta ana a Ihowa ki te kino i korerotia e ia mo ratou? Na ko tatou, ma konei tato u e mea ai i te kino nui ki o tatou nei wairua.

²⁰Aga oli ka keegi mees Uurija, Semaja poeg Kirjat-Jearimist, kes Issanda nimel prohvetlikult kuulutas, ja tema kuulutas selle linna ja maa kohta kõigiti sarnaselt Jeremija sõnadega.

²⁰Na tera ano hoki tetahi tangata i poropiti i runga i te ingoa o Ihowa, ko Uriia tama a Hemaia o Kiriata Tearimi; i poropiti ia i te he mo tenei pa, mo tenei whenua hoki, he penei ano me nga kupu katoa a Heremaia;

²¹Aga kui kuningas Joojakim ja kõik ta ihukaitsjad ja kõik vürstid kuulsid tema sõnu, siis püüdis kuningas teda surmata; aga Uurija kuulis sellest, kartis ja põgenes ning jõudis Egiptusesse.

²¹A, no te rongonga o Kingi Iehoiakimi ratou ko ana metararahi, ko nga rangatira katoa, i ana kupu, ka whai te kingi kia whakamatea ia; no te rongonga ia o Uriia, ka wehi, ka rere, a haere ana ki Ihipa.

²²Siis kuningas Joojakim läkitas Egiptusesse mehed: Elnatani, Akbori poja, ja mehi koos temaga.

²²Na ka unga e Iehoiakimi he tangata ki Ihipa, ara a Erenatana tama a Aikaporo, ratou ko ona hoa ki Ihipa.

²³Ja need tõid Uurija Egiptusest tagasi ning viisid ta kuningas Joojakimi ette; ja kuningas lõi ta mõõgaga maha ning viskas ta laiba lihtrahva hauda.

²³Na tikina atu ana a Uriia e ratou i Ihipa, kawea mai ana ki a Kingi Iehoiakimi; patua iho e ia ki te hoari, maka ana e ia tona tinana ki nga tanumanga o nga tamariki a te iwi.

²⁴Aga Jeremijaga oli Ahikami, Saafani poja käsi, nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata.

²⁴Otiia i a Heremaia te ringa o Ahikama tama a Hapana, i kore ai ia e tukua ki te ringa o te iwi kia whakamatea.