1Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja valitsemise alguses tuli Jeremijale Issandalt see sõna; ta ütles:
1¶ I te timatanga o te kingitanga o Iehoiakimi tama a Hohia kingi o Hura ka puta mai tenei kupu a Ihowa ki a Heremaia, i mea ia,
2'Issand ütles mulle nõnda: Valmista enesele köidikud ja ikkepuud ning pane need enesele kaela!
2Ko te kupu tenei a Ihowa ki ahau, Hanga he here, he ioka mou, ka whakanoho ai ki tou kaki;
3Läkita siis need Edomi kuningale, Moabi kuningale, ammonlaste kuningale, Tüürose kuningale ja Siidoni kuningale käskjalgade kaudu, kes tulevad Jeruusalemma Juuda kuninga Sidkija juurde,
3Na tukua ki te kingi o Eroma, ki te kingi o Moapa, ki te kingi o nga tama a Amona, ki te kingi o Taira, ki te kingi hoki o Hairona: ma te ringa o nga karere e haere mai ana ki Hiruharama, ki a Terekia kingi o Hura, e mau.
4ja käsi neid öelda oma isandaile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Öelge oma isandaile nõnda:
4Me whakahau ano ratou e koe kia ki atu ki o ratou ariki, Ko te kupu tenei a Ihowa o nga mano, a te Atua o Iharaira, Kia penei ta koutou ki atu ki o koutou ariki:
5Mina olen teinud maa, inimesed ja loomad, kes maa peal on, oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarre abil, ja ma annan need sellele, kes minu silmis õige on.
5Naku i hanga te whenua, te tangata me te kararehe i runga i te mata o te whenua, na toku kaha nui, na toku ringa maro tonu; na e hoatu ana e ahau ki taku e pai ai.
6Ja nüüd annan ma kõik need maad oma sulase, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja ma annan temale ka metsloomad teda teenima.
6Na inaianei kua oti te hoatu e ahau enei whenua katoa ki te ringa o Nepukaneha kingi o Papurona, ki taku pononga; a kua hoatu ano e ahau nga kirehe o te parae ki a ia kia whakamahia e ia.
7Ja kõik rahvad peavad teenima teda ja tema poega ja pojapoega, kuni tuleb temagi aeg ja paljud rahvad ja suured kuningad sunnivad tedagi teenima.
7A ka mahi nga iwi katoa ki a ia, ki tana tama, ki te tama ano hoki a tana tama, kia taka ra ano te wa o tona ake whenua; a hei reira ia whakamahia ai e nga iwi maha, e nga kingi nunui hoki.
8Ja seda rahvast ja seda kuningriiki, kes tõrgub teenimast teda, Paabeli kuningat Nebukadnetsarit, ja kes ei anna oma kaela Paabeli kuninga ikke alla, seda rahvast ma nuhtlen mõõga ja nälja ja katkuga, ütleb Issand, kuni ma teen neile tema käe läbi lõpu.
8Na ko te iwi, a ko te kingitanga, e kore e mahi ki taua Nepukaneha kingi o Papurona, e kore hoki e tuku i o ratou kaki ki raro ki te ioka a te kingi o Papurona, ka whiua e ahau taua iwi, e ai ta Ihowa, ki te hoari, ki te hemokai, ki te mate uruta, kia moti ra ano ratou i ahau ki tona ringa.
9Teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad ja ütlevad: Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!
9Tena ko koutou, kaua koutou e rongo ki o koutou poropiti, ki o koutou tohunga tuaahu, ki o koutou moemoea, ki o koutou tohunga kapua, ki o koutou tohunga makutu, e korero na ki a koutou, e mea na, E kore koutou e mahi ki te kingi o Papurona:
10Sest nemad kuulutavad teile valet, selleks et teid eemaldada teie oma maalt, et mina peaksin teid ära tõukama, mistõttu te hukkute.
10No te mea e poropiti ana ratou i te teka ki a koutou, he mea kia matara atu ai koutou i to koutou oneone; kia peia ai hoki koutou e ahau, kia ngaro ai.
11Aga selle rahva, kes viib oma kaela Paabeli kuninga ikke alla ja teenib teda, jätan ma tema oma maale, ütleb Issand, ja ta võib seda harida ning elada sel maal.
11Engari ko te iwi e tuku ana i o ratou kaki ki raro ki te ioka a te kingi o Papurona, a ka mahi ki a ia, ka waiho ratou e ahau ki to ratou oneone, e ai ta Ihowa; a ka ngakia e ratou, ka noho hoki ratou ki reira.
12Ja Juuda kuningale Sidkijale rääkisin ma kõik needsamad sõnad, öeldes: Andke oma kaelad Paabeli kuninga ikke alla ja teenige teda ja tema rahvast, siis te jääte elama!
12¶ Na rite tonu ki enei kupu katoa taku i korero ai ki a Terekia kingi o Hura, i mea ahau, Tukua atu o koutou kaki ki raro ki te ioka a te kingi o Papurona; e mahi ki a ia, ki a ratou ko tona iwi, a ka ora koutou.
13Miks peaksite surema, sina ja su rahvas, mõõga, nälja ja katku läbi, nõnda nagu Issand on tõotanud rahvale, kes ei taha teenida Paabeli kuningat?
13Kia mate koutou hei aha, koutou ko tou iwi i te hoari, i te hemokai, i te mate uruta, i ta Ihowa i ki a mo te iwi e kore nei e mahi ki te kingi o Papurona?
14Ja ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile räägivad ja ütlevad: 'Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!', sest nad kuulutavad teile valet.
14Kaua hoki e rongo ki nga kupu a nga poropiti e korero na ki a koutou, e mea na, E kore koutou e mahi ki te kingi o Papurona: e poropiti teka ana hoki ratou ki a koutou.
15Sest mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand; ometi kuulutavad nad valet minu nimel, selleks et ma tõukaksin teid ära ja et te hukkuksite, teie ja need prohvetid, kes teile kuulutavad.
15Ehara hoki ratou i ahau i unga atu, e ai ta Ihowa, otiia kei te poropiti teka ratou i runga i toku ingoa; he mea kia peia ai koutou e ahau, a kia ngaro ai koutou, me nga poropiti e poropiti na ki a koutou.
16Ja preestritele ja kogu sellele rahvale ma rääkisin, öeldes: Nõnda ütleb Issand: Ärge kuulake oma prohvetite sõnu, kes teile kuulutavad, öeldes: 'Vaata, Issanda koja riistad tuuakse nüüd varsti Paabelist tagasi', sest nad kuulutavad teile valet!
16I korero ano ahau ki nga tohunga, ki tenei iwi katoa, i mea, Ko te kupu tenei a Ihowa; Kei rongo koutou ki nga kupu a o koutou poropiti e poropiti na ki a koutou, e mea na, Nana, ka tata te whakahokia mai nga oko o te whare o Ihowa i Papurona: h e poropiti teka hoki ta ratou ki a koutou.
17Ärge kuulake neid, teenige Paabeli kuningat, siis te jääte elama! Miks peaks see linn saama varemeiks?
17Kei whakarongo ki a ratou; e mahi ki te kingi o Papurona, kia ora ai koutou: kia ururuatia tenei pa hei ahau?
18Kui nad siiski on prohvetid ja kui neil on Issanda sõna, siis nad palugu ometi vägede Issandat, et riistu, mis on jäänud Issanda kotta ja kuningakotta, ei viidaks Paabelisse!
18Otira, ki te mea he poropiti ratou, ki te mea kei a ratou te kupu a Ihowa, me inoi ratou inaianei ki a Ihowa o nga mano, kia kaua nga oko e toe nei ki te whare o Ihowa, ki te whare o te kingi o Hura, ki Hiruharama, e tae ki Papurona.
19Sest nõnda ütleb vägede Issand sammaste, vaskmere, aluste ja muude riistade kohta, mis on veel jäänud siia linna
19Ina hoki te kupu a Ihowa o nga mano mo nga pou, mo te moana, mo nga turanga, a mo nga toenga o nga oko kua mahue nei ki tenei pa,
20ja mida Paabeli kuningas Nebukadnetsar ära ei võtnud, kui ta Jeruusalemmast viis Paabelisse vangi Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja kõik Juuda ja Jeruusalemma suurnikud,
20Kihai nei i riro i a Nepukaneha kingi o Papurona i tana whakaraunga atu i a Hekonia tama a Iehoiakimi kingi o Hura i roto i Hiruharama ki Papurona, ratou ko nga rangatira katoa o Hura, o Hiruharama;
21sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, riistade kohta, mis on jäänud Issanda kotta ja Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma:
21Ae ra, ko te kupu tenei a Ihowa o nga mano, a te Atua o Iharaira, mo nga oko e toe nei ki te whare o Ihowa, ki te whare hoki o te kingi o Hura, ki Hiruharama;
22Need viiakse Paabelisse ja need jäävad sinna selle päevani, kui ma tunnen muret nende pärast, ütleb Issand, ja toon need ära ning panen tagasi siia paika!'
22Ka kawea aua mea ki Papurona, ka takoto hoki ki reira, taea noatia te ra e pa ai ahau ki a ratou, e ai ta Ihowa; hei reira ka maua mai e ahau, ka whakahokia mai ki tenei wahi.